2-09-71907/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast alates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, mis on EKP intress + 7% aastas, s.o 0,022% päevas. Hagi esitamise päeva seisuga ei olnud kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Hageja nõudest moodustab põhinõue 1468,15 eurot (22 971,57 krooni), intress 182,58 eurot (2856,70 krooni) ja 20.01.2011 toimunud kohtuistungil tehtud täpsustuste kohaselt viivis 20.01.2011 seisuga 259,36 eurot (4058,10 krooni). Alates 21.10.2011 taotleb hageja viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 1468,15 eurot). Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 23 lg 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja TsMS § 367. TsMS § 144 p 7 alusel taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude. Kostja poolt pakutud kompromissiga hageja ei nõustu, igakuiselt makstav osamakse peaks olema vähemalt 800 krooni, kompromissi puhul nõuaks hageja ka intressi 18% aastas. Kostja vastuväited Vastuses hagile selgitas kostja, et üritas leida hagejaga kompromissi ning palus hagejal pöörata tähelepanu kostja raskele majanduslikule olukorrale. Kostja on töötu ning sellega seoses palus hagejal vähendada viiviseid 50% võrra. Samuti taotles kostja maksegraafiku koostamist, mille 750 krooni väljamõistmist, samuti taotleb hageja riigilõivu eest tasutud 5000 krooni kostja kanda jätmist kohaselt oleks võimalik tasuda igakuiselt 500 krooni, kuid kompromissini ei jõutud. Kostja taotleb kohtult vähendada viiviseid 50% võrra, peatada viiviste väljamõistmine hagi esitamise päevast, jätta välja mõistmata intress alates lepingu ülesütlemise kuupäevast ning koostada maksegraafik kohustusega tasuda hagejale igakuiselt 500 krooni. Kostja tunnistas 20.01.2011 kohtuistungil hagi põhinõude ja intressi ulatuses ning kinnitas seda oma allkirjaga (tlk 59). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja ja kostja vahel on 23.02.2006 sõlmitud käenduseta väikeleping , mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 50 000 krooni; 2) kostja on jätnud oma kohustuse tähtaegselt täitmata; 3) kostja on tunnistanud põhivõlga summas 1468,15 eurot ja intressi 182,58 eurot ning selle tasumise kohustust hagejale (tlk 59). Pooled vaidlevad viivise suuruse üle. TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja nõustus põhinõude ja intressi suurusega, sellele vastuväiteid ei esitanud ja kinnistas allkirjaga nendele nõuetele vastu ei vaidle (tlk 59). Kooskõlas § 440 lõikega 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud sätetest tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude 1468,15 eurot (22 971,57 krooni) ja intressi 182,58 eurot (2856,70 krooni) ulatuses tõendeid (tlk 5-10; 15-17) uurimata,

kuna kostja võttis põhivõlgnevuse ja intressi olemasolu, nende suuruse ja võlgnemise hagejale omaks. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt summas 1468,15 eurot (22 971,57 krooni) 20.01.2011 seisuga viivist kokku 259,36 eurot (4058,10 krooni) (tlk 60). Kostja leiab, et viivise summa on liiga suur ja taotleb kohtult selle vähendamist, kuna kostja on olnud üle aasta töötu. Kostja oskab eesti keelt halvasti ning erialast tööd insenermehhaanikuna leida on väga raske. Kostja elas töötu abirahast, kuid ka selle maksmine lõpetati, nüüd elab koos vanematega, kes on pensionärid. Kostja on lahutatud ja lapsed on juba täisealised. Kostjal endal kinnisvara ei ole, pangast võttis laenu põhjusel, et olid rahalised raskused (tlk 59). TsÜS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 162 lõikest 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepptrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise alandamine on kohtu diskretsioonotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud viivise vähendamine 50% ulatuses. Kostja on töötu, tal puudub kinnisvara, samuti lõpetati talle töötu abiraha maksmine ning ta elab koos pensionäridest vanematega. Nimetatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et arvestades kostja majanduslikku seisundit, tuleb temalt välja mõistetavat viivise summat vähendada poole võrra. Hageja on taotlenud kostjalt 20.01.2011 seisuga viivise summas 259,36 eurot väljamõistmist. Kuna kohus vähendab seda summat poole võrra, tuleb kostjal tasuda 20.01.2011 seisuga viiviseid summas 129,68 eurot. Hageja on lisaks taotlenud TsMS § 367 alusel viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 1468,15 eurot) väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb tasuda viivist 0,022% päevas põhinõudelt (1468,15 eurot) alates 21.01.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Swedbank AS-i kasuks. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista põhivõlg ja intress summas 1650,73 eurot (25 828,27 krooni) hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viiviseid summas 129,68 eurot ning kostjal tuleb tasuda viivist 0,022% päevas põhinõudelt (1468,15 eurot) alates 21.01.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Swedbank AS-i kasuks. Hageja taotleb TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulutuste 47,93 eurot (750 krooni) kostja kanda jätmist. Nähtuvalt toimiku materjalidest on kohus jätnud 03.12.2009 määrusega hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata (tlk 12). Hageja sai nimetatud määruse kätte 07.12.2009 (tlk 13) ja esitas kohtule samas nõudes hagi 31.12.2009 (tlk 1). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 47,93 eurot (750 krooni) riigilõivu (tlk 14) ning tulenevalt TsMS § 144 p-st 7 on tegemist kohtuväliste kuludega.