Tsiviilasi nr.2-10-13152
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-13152
Tsiviilasi
Pohjola Finance Estonia AS hagi JJAvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
150 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Pohjola Finance Estonia AS Hageja esindaja: advokaat Jüri S ja Elo K (AB Sirel & Partnerid ) Kostja : JJA(ik: XXX; elukoht: XXX)
esindajad
Kostja esindaja: advokaat Kenno Vilippus (AB Vilippus Polman Partnerid ) Kohtuistungi toimumise aeg 10.01.2011
Hagi rahuldada. Välja mõista JJA põhivõlg 9586,75 eurot (150 000 krooni) Pohjola Finance Estonia AS kasuks. Välja mõista JJA intress 1177,78 eurot (18 428,25 krooni) Pohjola Finance Estonia AS kasuks. Välja mõista JJA viivis 8408,97 eurot (131 571,75 krooni) Pohjola Finance Estonia AS kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 18.03.2010 kohtule hagi JT LOÜ (likvideerimisel) ja JJA vastu võla nõudes, kohus jättis oma 01.12.2010 määrusega hagi JT LOÜ vastu läbivaatamata seoses pankroti väljakuulutamisega.
Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlg 150 000 krooni, intress 18 428,25 krooni ja viivis 131 571,75 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja JT LOÜ (võlgnik) sõlmisid 01.12.2008 võla tunnistamise ja ajatamise kokkuleppe, milles võlgnik tunnistas oma kohustust summas 53 108,78 eurot. Kohustuse lubas võlgnik täita 1.07.2009 tasudes nii põhivõla kui ka intressi. Seejärel sõlmisid hageja ja võlgnik sama võlgnevuse suhtes 10.07.2009 laenulepingu VÕS § 396 lg 1 mõttest, millega vormistati võlgniku kokkuleppega võetud kohustus laenuks summas 50 000 eurot. Laenu ja intresside tagastamise tähtajaks lepiti kokku 01.09.2009. Intressi suuruseks leppisid pooled kokku 16 % aastas ja viivises 0,1 % päevas. Võlgniku tasumata põhivõla suurus on 50 000 eurot, intressi suurus on 1177,78 eurot (10.07.2009 kuni 01.09.2009) ja viivis hagi esitamise seisuga 9900 eurot. Võlgnik ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlust, sest hageja kasuks oli seatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgniku kinnistutele hageja kasuks hüpoteek. Hageja esitab nõude vähendatud ulatuses, arvestades, et osa kohustusest täidetakse sundtäitmise raames. Kostja andis kokkuleppega isikliku käenduse summas 1 miljon krooni võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks ja vastutab seetõttu solidaarselt võlgnikuga. Käendatud kohustus ei ole muutunud hoolimata sellest, et võlgnik ja hageja sõlmisid laenulepingu. Hageja on esitanud küll kostjale arved, kus ühel real on märge, et võlgnevust ei ole, kuid arvetega ei saa tõendada kohustuse täitmist. Seda tõendab eelkõige kas maksekorraldus või näiteks kassa sissetuleku order.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja ei ole käendanud laenulepingust tulenevat kohustust vaid üksnes võlatunnistuse ja ajatamise kokkuleppest tulenevat kohustust. Laenulepinguga on võlgnik ja hageja loonud iseseisva ja sõltumatu nõudealuse. Võla laenuks vormistamisega lõppesid kõik võla tunnistamise ja ajatamise kokkuleppega võetud kohustused ja sellega koos ka nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Võlgniku liisinglepingust tulenev kohustus oli lepingute ülesütlemise ajaks tasutud, mida on näha põhivõlgnikule esitatud arvetest, kus on märge, et võlgnevus puudub.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja võlgniku vahel olid sõlmitud liisinglepingud, mille hageja üles ütles. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja võlgnik sõlmisid 01.12.2008 võla tunnistamise ja ajatamise kokkuleppe, milles võlgnik tunnistas oma kohustust summas 53 108,78
eurot ning 10.07.2008 laenulepingu 50 000 euro laenamiseks intressiga 16 % aastas tähtajaga 01.09.2008. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et andis kokkuleppes käenduse võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab käendajana võlgniku laenulepinguga võetud kohustuste eest või mitte. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada kas laenulepinguga loodi uus iseseisev kohustus, kas laenulepingu sõlmimisega lõppes käendusleping või kas käendus on muul moel lõppenud. Samuti on vaja välja selgitada, kas võlgnik on oma kohustuse täitnud. Pooled ei vaidle selle üle, et otseseid tahteavaldusi käenduse lõppemiseks tehtud ei ole. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita kokkulepitud viisil. Kohtule esitatud liisinglepingutest nähtub, et võlgnikul oli kohustus tasuda hagejale liisingumakseid ja hageja ütles liisinglepingud üles seetõttu, et võlgnik jättis liisingumaksed õigeaegselt tasumata. Kohtule kostja poolt esitatud arvetest 4016904, 4016905 ja 4016903 nähtub, et arve teisele reale on märgitud, et põhiosa võlg on 0,00 EUR, kuid samas arve alumisel real on märgitud tasumisele kuuluv summa 39 252,47 krooni. Kostja ei ole lepingute ülesütlemist võlgnevuse tõttu vadilasutanud ja liisitud vara on hagejale üle antud. Kohtu arvates on kostja esitatud arved vastuolus asjaoludega ning arve kui selline ei tõenda kohustuse täitmist või täitmata jätmist või olemasolu üldiselt. Kohustus tuleb lepingust ja raha maksmisele suunatud lepingu täitmist saab tõendada raha ülekandmist või laekumist kinnitav tõend nagu maksekorraldus, pangakonto väljavõte või kassa sissetuleku order. Kohtus ei leidnud tõendamist, et võlgnik oleks oma liisinglepingutest kohustuse täitnud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduse lõppemise alused on sätestatud VÕS § 153 lg 1 p 2-3. Käesolev käendusleping sõlmiti tähtajatuna ning kokkuleppest tulenevate nõuete tagamiseks. Seega on käenduslepingu näol tegemist kestvuslepinguga. Kostja ei ole tõendanud, et oleks käenduslepingu üles öelnud või muul moel lõpetanud, mis tähendab, et käendus on kehtiv. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et kostja nõustus käendama võlgniku kohustust hageja ees. Pooled ei vaidle, et kokkuleppes kajastatud kohustus on võlgniku liisinglepingu täitmata jätmisest tulenev kohustus st tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Laenulepingus on hageja ja võlgnik sama kohustuse uuesti ümber vormitanud, tegemist ei ole uue kohustuse loomisega ja seetõttu kehtib edasi ka kohustusega seotud kõrvalkohustus. Hageja on VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi õigustatud nõudma kohustuse täitmist ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 9586,75 eurot. Laenulepingus on kokku lepitud ka intressi tasumise kohustuses, mille täitmist saab hageja samuti VÕS § 101 lg 1 alusel kostjalt nõuda. Kostjalt tuleb välja mõista intress perioodi 10.07.-01.09.2009 eest summas 1177,78 eurot. VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist vastavalt kokku lepitud viivise määrale. Kostja on viivitanud kohustuse täitmisega alates 2.09.2009 kuni hagi esitamiseni 18.03.2010. Hageja on vähendanud oma viivise nõuet. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 8408,97 eurot. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1
tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.