Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud

dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 20.12.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus A T vastu võlgnevuse, kokku summas 220 480.91 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud (avaldus on koostatud 17.12.2010) 1) Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (A T) sõlmisid 12.08.2009 väikelaenulepingu nr 09-063241-VV (Leping 1), mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 18 550 krooni, intressimääraga 25% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.08.2014. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi osade kaupa iga kuu 01.kuupäeval vastavalt maksegraafikule. Lepingu 1 üldtingimuste p 6.1 ja 7.3 kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summade, s.o. laenu osamaksete ja intressi olemasolu lepinguga seotud arvelduskontol. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis hageja ees võlgnevus. Lepingu p 13.1.2 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. Kostja ei tasunud tasumisele kuuluvaid osamakseid kohaselt alates 01.10.2009. 24.03.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta ning andis täiendava tähtaja tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu üles ja pöördub kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Hagi esitamise seisuga on kostjal Lepingu 1 järgi laenu jääk summas 18 263.26 krooni, intressi võlgnevus summas 2 879.96 krooni ning vastavalt peale lepingu ülesütlemist arvestatud viivis summas 902.91 krooni. Hagi esitamise seisuga esineb kostjal Lepingust 1 tulenev võlgnevus seega kokku summas 22 046.13 krooni. Hageja arvestas kostja poolt kohustuste mittekohase täitmise eest viivist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (EKP intress + 7% aastas). 2) 13.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 07-204744-VL (Leping 2), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 128 000 krooni intressimääraga 17% aastas. Lepingu 2 p 2.3 ja üldtingimuste p 6 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 24.kuupäeval annuiteetmaksetena vastavalt maksegraafikule, laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 24.11.2011. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summade, s.o. laenu osamaksete ja intressi olemasolu lepinguga seotud arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida

lepingujärgseid makseid. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja ei tasunud laenu osamakseid kohaselt alates 24.09.2009. 24.03.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta ning andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Hagi esitamise seisuga on kostjal Lepingu 2 järgi tasumata laenu jääk summas 95 455.25 krooni, intressi võlgnevus summas 10 607.24 krooni ning vastavalt peale lepingu 2 ülesütlemist arvestatud viivis summas 4903.17 krooni. Hagi esitamise seisuga esineb kostjal Lepingust 2 tulenev võlgnevus seega kokku summas 110 965.66 krooni. 12.09.2002 sõlmisid hageja ja kostja teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 221015840500 ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja lepingute sõlmimine interneti(panga) vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga. 3) 29.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 08.143992-VL (Leping 3), mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 49 000 krooni, intressimääraga 19% aastas. Lepingu 3 ja üldtingimuste p 4 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 24.kuupäeval annuiteetmaksetena vastavalt maksegraafikule; laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 15.04.2010. Kostja ei tasunud laenu osamakseid kohaselt alates 24.09.2009. 24.03.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta ning andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Hagi esitamise seisuga on kostjal Lepingu 3 järgi tasumata laenu jääk summas 44 136.73 krooni, intressi võlgnevus summas 5 477.95 krooni ning vastavalt peale lepingu 3 ülesütlemist arvestatud viivis summas 2 219.69 krooni. Hagi esitamise seisuga esineb kostjal Lepingust 3 tulenev võlgnevus seega kokku summas 51 834.37 krooni. 4) 07.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (Leping 4), mille kohaselt anti kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaart nr 5437404000284238 krediidilimiidiga 30 000 krooni. Kostja kohustus maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid, intressimääraks oli 18%. Lepingu 4 p 6.6 kohaselt kohustus kostja igal maksepäeval (kuu 24.kuupäev) püsimakse summas (1200 krooni) kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui vaba raha puudumisel ei olnud võimalik hagejal arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingus sätestatud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Seoses lepinguga 4 sõlmisid kostja ja Swedbank Varakindlustus AS 18.07.2007 krediitkaardikindlustuslepingu, mille järgi kohustus kostja tasuma kindlustusvõtjana igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras (0,6% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist) kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest; soodustatud isikuks oli hageja. Kuna hagejal kostja kontot ei õnnestunud debiteerida, tasus hageja soodustatud isikuna kuni lepingu lõppemiseni kindlustusmakseid ise, mistõttu on hagejal õigus tasutud maksete hüvitamisele kostja poolt. 24.03.2010 saatis hageja seoses võlgnevusega kostjale teatise lepingu 4 ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta ning andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kostja ei tasunud ka täiendavalt antud tähtaja jooksul võlgnevust, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Hagi esitamise seisuga on kostjal Lepingu 4 järgi võlgnevus kokku summas 35 634.75 krooni, millest põhiosa on 32 863.93 krooni, intressi võlgnevus - 377.89 krooni, kaardikasko – 553.26 krooni ja viivis – 1 839.67 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108; 113 lg 1 ja § 445 lg 1 sätestatule ja taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga (avaldus koostatud 17.12.2010 ) kokku lepingute järgi võlgnetava summa 220 480.91 krooni väljamõistmist, millest põhiosa moodustab 190 719.17 krooni.

Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest kostjalt käenduseta väikelaenulepingutest ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (12 189.18 eurolt) protsendina viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenulepingud koos laenu tagastamise maksegraafikutega ja võlgnevuste arvestustega, teleteenuste leping, püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping, krediitkaardikindlustuse poliis ja kinnitus hagejapoolse makse tasumise kohta; koopiad kostjale saadetud kirjadest ja teatistest lepingute ülesütlemise kohta; hageja esindaja volikiri ning maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, tsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud kostjale isiklikult 28.12.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 17.01.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning menetluskulude kostja kanda jätmiseks (sh hagimenetluse riigilõiv summas 20 000 krooni). Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 455 lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja,

läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (VÕS § 455 lg 2). Võlgnik rikkus lepinguid, jättes laenulepingute järgi ettenähtud laenu– ja intressimaksed tähtaegselt tasumata ning püsimaksega krediitkaardilepingust tulenevad maksenõuded täitmata. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kogusummas 220 480.91 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 190 719.17 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas hageja nõue moodustab kokku summas (220 480.91: 15,6466) = 14 091.30 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab (190 719.17 : 15,6466) = 12 189.18 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ka hageja taotlus kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates hagi esitamisest (avaldus koostatud 17.12.2010).

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud hageja menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 13398, 17.12.2010 riigilõivu tasumisest summas 20 000 krooni, s.o.1278.23 eurot.. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 15. märtsil 2011.a. Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.