Võlaõigus › Töövõtulepingud

näol 16 126,62 krooni. 01.11.2020 esitatud hagi tervikteksti (tlk. 248-251) kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja lepingujärgse tasu aprillis ja mais 2008 osutatud teenuse eest, samuti VÕS § 113 lg. 1 alusel viivise kuni põhinõude kohase täitmiseni. Pooled sõlmisid 01.10.2007 lepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale XXXasuval ehitusobjektil tehnilise järelvalve teenust ja kostja kohustus maksma hagejale lepingu p-des 5.1 ja 5.2 sätestatud tasu (10 000 krooni kuus + 18% käibemaksu). Täpsustatud nõude kohaselt osutas hageja kostjale teenust ajavahemikus 01.10.2007 kuni 23.05.2008. Kostja ei ole hagejale pretensioone esitanud. Vastavalt lepingu p-le 5 esitas hageja kostjale tehtud töö eest 24.04.2008 arve nr XXXsummas 11 800 krooni (10 000 krooni + 18% käibemaks) ja 19.05.2008 arve nr XXXsummas 7 465,86 krooni (6 327,86 krooni + 18% käibemaks). Kostja ei ole esitatud arveid tasunud vaatamata kostjale 02.05.2008 ja 08.05.2008 saadetud meeldetuletustele, millised kostja on kätte saanud, mida tõendavad AS Eesti Post kviitungid (tlk. 20-24). Kostja hakkas vahetult enne ehitustööde lõppu ignoreerima hageja katseid temaga ühendust saada. Kostja saatis 15.05.2008 hagejale lepingu ülesütlemise teatise, mille põhjenduse kohaselt hageja ei täida oma lepingulisi kohustusi lepingu p. 6.2. järgi ega pole kontrollinud ja osalenud kraanateede paigaldamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamisel. (tlk. 25-26). Lisaks nõuab kostja 18.04.2008 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel 25 000 krooni ülekandmist. Hageja peab kostja väidet alusetuks ja paljasõnaliseks. 23.05.2008 vastuses (tlk. 27-30) teatas hageja, et peab lepingu lõpetamist põhjendamatuks ja seega õigustühiseks. Hageja teatas, et kuivõrd kostja ütles lepingu erakorraliselt üles lepingu p. 7.3 ja võlaõigusseaduse sätteid rikkudes ning kirjast nähtuvalt ei kavatse enam lepingut täita, kasutab hageja kostja suhtes seadusega lubatud kaitsevahendeid ja ütleb omapoolselt lepingu üles ja nõuab kohustuste täitmist. Hageja nõue on arve nr XXX alusel 11 800 krooni ja arve nr XXX alusel 7465,86 krooni, seega kokku 19 265,86 krooni (koos käibemaksuga). Kohustuse täitmise nõude kõrval esitas hageja ka varalise kahju hüvitamise (saamata jäänud tulu) nõude. Hagejal jäi saamata tulu 41 päeva eest (tööd objektil lõpetati 2008 juuni lõpuks), seega kokku 16 126,62 krooni. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise 11 % aastas põhinõude täitmiseni. 03.12.2008 kohtuistungil (protokoll tlk. 90-91) ja 21.01.2009 esitatud kirjalikus taotluses loobus hageja kahju hüvitamise nõudest summas 16 126,62 krooni (tlk. 113). Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Vastavalt lepingu p-le 6.14 oli hageja kohustatud kontrollima ehitustööde vastavust projektile. Hageja lõpetas tehnilise järelevalve teostamise objektil alates aprillist 2008; hageja ei täitnud lepingu p-st 6.2. tulenevat nõuet käia ehitusobjektil igapäevaselt; hageja ei ole tõendanud, et ta 2008 aprillis-mais teostas faktiliselt tehnilise järelevalve teenust, hageja ei võtnud osa kraanaaluste teede paigaldamise puuduste kõrvaldamise tööde kontrollimisest. Kostja lõpetas lepingu hagejaga ühepoolselt lepingu p 7.4 alusel seoses hageja poolt lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmisega. Kostja teatis lepingu lõpetamise kohta oli saadetud hagejale 21.04.2008 tähitud kirjana hageja lepingus märgitud postiaadressile XXX. Postisaadetis tuli kostjale tagasi postimärkega, et saadetis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Siis, kui kostja sai nn. hageja „arved“, millistel oli märgitud hageja teine aadress, saatis kostja teistkordse teatise lepingu lõpetamise kohta hageja teisele aadressile. Seejuures kostja saatis 21.04.2008 teatise lepingu lõpetamise kohta hageja õigele aadressile, (hageja äriregistris märgitud aadressile XXX). 01.03.2007 lepingust nr XXXpunkti 2.1. kohaselt oli hageja kohustatud osutama OÜ-le RG teenust tehnilise järelevalve teostamisel XXXasuval ehitusobjektil. Hageja rikkus lepingut. Nimetatud asjaolu on tõendatud 08.09.2008 eksperthinnanguga nr. XXXja 15.08.2008

eksperthinnanguga. Eksperthinnangust nähtuvalt osutusid tootmiskeskuse katuse ja seinte paneelid õhemaks kui projektis ette nähtud, mis näitab, et hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja rikkus lepingu punkte 6.1; 6.2.; 6.4.ja 6.5. Eksperthinnangust nähtuvalt esinesid objektil ka muud puudused. Fakt, et hageja allkirjastas aktid tehnilise järel-valvena, kuigi töödes esinesid puudused, näitab ekspertide arvamuse kohaselt, et hageja rikkus oluliselt lepingulisi kohustusi. Lepingu oluline rikkumine on ekspertiisis märgitud kahju-summade põhjuseks. Seda asjaolu kinnitab hageja esitatud teatis lepingu lõpetamise kohta ning OÜ RG teatis töövõtulepingu nr XXXlõpetamise kohta. Lisaks eeltoodule puudus kostjal põhjendatud huvi õigussuhte jätkamiseks hagejaga. Alates 02.04.2008 toimus ehitustöö-võtulepingus nr. XXX isikute vahetus. Kokkuleppe nr 4 p 5 alusel ei olnud kostja enam vaidlusaluse lepingu pooleks. Seega ei olnud kostjal mingit huvi hagejaga lepingu sõlmimiseks. Lisaks eeltoodule sai kostja 18.04.2008 OÜ RG õiguse nõuda hagejalt trahvi 25 000 krooni. Hageja lisanõude numbrite arvutuse formuleering ja loogika ning nõuded kahju väljamõistmiseks on alusetud seadusest tulenevalt. VÕS § 161 lg. 2 kohaselt kahju hüvitatakse leppetrahviga katmata osas. Viivisele ei saa viivist juurde arvestada. Hageja nõue kahju väljamõistmise kohta (saamata kasum) on paljasõnaline ja tõendamata. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis soovib kostja OÜ RG poolt loovutatud ja kostja omandatud nõuet hageja nõudega tasaarvestada.

Maakohtu otsuse põhjendused Kohtuistungil jäi hageja nõude (milleks on kaks tasumata arvet) juurde. Kostja jäi vastuväidetes esitatud seisukohtade juurde. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõueteks kostja vastu on: - lepingujärgne tasu aprillis ja mais 2008 osutatud teenuse eest arve nr. XXX, 24.04.2008 alusel summas11800,00 krooni ja XXX, 19.05.2008 alusel summas 7465,86 krooni ning - VÕS § 113 lg. 1 alusel viivise nõue 7% põhinõudelt alates 01.11.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Pooltel puudub vaidlus selles, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud 01.10.2007 lepingule nr XXX (tlk.10-15) kohustus hageja teostama kostjale ehitusobjektil aadressil XXXtehnilise järelevalve teenust ja kostja kohustus maksma lepingu p-s 5.1. ja 5.2. sätestatud tasu. Lepingu p-i

meeldetuletustele, millised kostja on kätte saanud ning millist asjaolu tõendavad AS EP kviitungid (tlk. 20-24). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli alust pooltevaheline leping nr XXX, 01.10.2007 üles öelda, et hageja väidetavalt ei täida lepingulisi kohustusi. Kostja saatis 21.04.2008 ja 15.05.2008 hagejale lepingu ülesütlemise teatise seoses hagejapoolse tehnilise järelvalve kohustuse mittekohase täitmisega ning lepingu p-s 6.2. ettenähtud kohustuste ignoreerimisega. Seega kostja lõpetas lepingu p. 7.4. alusel, mis sätestab kostja õiguse mis tahes ajal lõpetada leping ühepoolselt (tlk. 11). Hageja vastas 23.05.2008 kostja teatisele, et lepingu lõpetamine on alusetu ja seega õigustühine ning ütles lepingu omapoolselt üles vastavalt VÕS § 116 sätestatule (tlk. 2730). Kohus leiab, et 01.10.2007 sõlmitud lepingu nr XXX ülesütlemine kostja poolt on õigus-tühine. Pooltevahelise lepingu punkt 7.4. annab tellijale õiguse mis tahes ajal lõpetada leping ühepoolselt. Kostja põhjendab lepingu ülesütlemist hageja poolt tehnilise järelevalve kohustuste mittekohase täitmisega, et hageja pole kontrollinud ega osalenud kraanateede paigaldamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamisel ja vastava ülevaatusakti allkirjastamisel ning ignoreerib täielikult lepingu p-s 6.2. ettenähtud kohustusi, s.t. nõuet käia vähemalt üks kord tööpäeva jooksul ehitusobjektil. Kostja saatis 21.04.2008 hageja juriidilisele aadressile XXX lepingu lõpetamise teatise ning seetõttu pidi hageja lõpetamisest teadma. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusena, kui materiaalsed eeldused on täidetud. TsÜS § 69 lg. 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu lõpetamise teatis on hagejale kätte toimetatud. Küll saatis kostja kirja 21.04.2008 postiga välja, mis aga tuli kostjale tagasi seetõttu, et hageja ei olnud enam saadetud aadressil asunud. Hagejal muutus alates 21.04.2008 ettevõtte asukoht. TsÜS § 69 lg. 1 teise lõike kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud või eemalviibija korral siis, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja saatis 21.04.2008 kostjale tähitult kirja, millega teavitas oma asukoha aadressi muutusest ja kostja sai selle kätte 24.04.2008 (tlk.168-169). Seega on asjas tõendatud, et hageja ei saanud tutvuda kostja 21.04.2008 saadetud lepingu lõpetamise teatisega, kuna hageja ei viibinud enam antud aadressil ja kiri oli saadetud postiasutuse poolt kostjale tagasi (tlk. 54). TsÜS § 70 sätestab lepingu rikkumisest teatamise kui tahteavalduse kättetoimetamise erisusi. Selle sätte kohaselt loetakse viivitusega edastatud või edastamisel kaotsi läinud tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamise mõistliku viisi. Hagiavalduse kohaselt saatis kostja lepingu lõpetamise teatise alles 15.05.2008. Selle tõendamiseks esitas hageja kohtule vastava postiümbriku (tlk. 167). Eeltoodud 21.04.2008 hagejapoolse teatega, mille kostja on kätte saanud 24.04.2008, on tõendatud, et kostja korduv lõpetamise teatise saatmine 15.05.2008 ei ole selle mõistlik edastamise viis, kuna kostja pidi juba 24.04.2008 teadma, et hagejal muutus asukoht ja ta ei saanud kostjapoolset lõpetamise teatist kätte. Samuti saatis hageja 24.04.2008 kostjale aprillikuu arve, millel oli juba märgitud hageja uus aadress ning kostja sai eelnimetatud arve kätte 25.04.2008 (tlk.17). Vaatamata asjaolule, et äriregistri väljavõtte kohaselt oli kuni 24.04.2008 hageja registreeritud aadressiks XXX, oli hageja oma asukoha muutusest kostjat teavitanud. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et lepingu lõpetamise formaalne eeldus ei olnud kostja poolt täidetud ja kostjapoolne lepingu lõpetamine on õigustühine ainuüksi formaalse eelduse mittetäitmise tõttu. Lepingu p-i 4.3. järgi hageja lepingujärgsete kohustuste täitmise viimaseks päevaks pidi olema Peatöövõtjalt tööde vastuvõtu-üleandmisakti kuupäev + üks tööpäev. Kostja ei ole tema poolt Peatöövõtjalt tööde vastuvõtu-üleandmisakti kohtule esitanud . Pooled vaidlevad selle üle, kelle algatusel leping lõppes, millest tuleneb ka lepingu ülesütlemise aeg. Kuna ülaltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostjapoolne lepingu lõpetamine oli

õigustühine ja mistõttu kasutas hageja kostja suhtes seadusega lubatud kaitsevahendit ja ütles omapoolselt lepingu üles 23.05.2008, mis on kostjale ka 23.05.2008 kirjaga edastatud (tlk. 2730) ning selle ülesütlemise õigsust ei ole vaidlustatud, siis eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et leping lõppes hageja algatusel 23.05.2008. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja oma vastuväites märgib, et ta lõpetas lepingu hagejaga ühepoolselt punkt 7.4 alusel ning vastavalt nimetatud punktile on tellijal õigus lõpetada leping igal ajal ühepoolselt, selgitamata põhjuseid (tlk. 35). Nimetatud lepingu punkt ei ole kooskõlas VÕS § 6 ja 7 sätestatud mõttega, hea usu ja mõistlikuse põhimõttega. Samas lepingu punkt 7.3. kohaselt pooled kohustuvad teavitama teineteist 5 päeva jooksul lepingu täitmisega seotud probleemidest (tlk. 11). Kumbki lepingu pool ei ole kohtule esitanud lepingu punkti 7.3. kohaselt asjakohaseid tõendeid, tõendamaks lepingu täitmisega seotud probleemidest. Kostja poolt esitatud 08.09.2008 eksperthinnang nr. XXX (tlk. 57-61) ja 15.08.2008 eksperthinnang (tlk. 62-78) käsitlevad hinnanguid ehitusobjekti aadressil XXXkohta, mitte pooltevahelise 01.10.2007 lepingu nr XXX objektiks oleva ehitusobjekti aadressil XXX kohta. Samuti ei ole asjakohane ka kostja esitatud 01.03.2007 RG OÜ ja I OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr. XXX(tlk. 42-45). Maakohus ei pea hindama neid kostja esitatud tõendeid, mis hõlmavad hageja poolt tehtud tööd teisel objektil. Teenuse osutamist XXXobjektil reguleerib leping, mille on sõlminud hagejaga 01.03.2007 RG OÜ, mitte kostja (töövõtuleping nr XXXtlk. 42-45). Samuti ei ole asjakohased kostja esitatud 05.09.2007 OÜ RG ja EV OÜ vahel sõlmitud ehituse töövõtuleping nr. XXX (tlk. 46-49), 02.04.2008 OÜ RG ja EV OÜ vahel sõlmitud kokkulepe nr. 4 (tlk. 50-51), kuna nad ei käsitle poolte vahel 01.10.2007 sõlmitud lepingu nr XXX lepingulisi suhteid ehitusobjekti aadressil XXX osas, ega tõenda seetõttu kostja väiteid hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisel ehitusobjektil XXX. Samuti ei tõenda hageja väidatavaid lepinguliste kohustuste rikkumisi 15.04.2007 tehtud pukk-kraana KKC-10-3K piirde joonis(tlk. 52) ja foto leheküljel 53. Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et tal puudus põhjendatud huvi õigussuhte jätkamiseks hagejaga, kuna ehitustöövõtulepingus nr. XXX, 05.09.2007 (tlk. 46-51) toimus 02.04.2008 isikute vahetus ja kostja ei olnud enam selle lepingu pooleks, mistõttu tal puudus huvi hagejaga lepingu sõlmimiseks (tlk. 35-36). Kohus märgib, et hageja ei olnud eelnimetatud lepingu pooleks, mistõttu ta ei teadnud ega saanudki teada, mida selle lepingu lepingupooled kokku lepivad või mitte, kuid kostja märgitud asjaolu ei tõenda, et seoses eelnimetatud lepingu muudatustega muutusid ka poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused. Lisaks märgib kostja, et hageja on rikkunud poolte vahelise lepinguga punkte 6,1; 6.2; 6.3; 6.12; 6.13; 6.14; 6,15; 6.16 ja 6.19 (tehnilise järelevalve kohustused). Hageja esitatud 11.04.2008 ehituse töökoosoleku protokoll (tlk. 116-117) tõendab hageja lepinguliste kohustuste täitmist 2008 aasta aprilli esimesel poolel. Lepingu punkti 7.3 kohaselt kohustusid pooled teavitama teineteist 5 päeva jooksul lepingu täitmisega seotud probleemidest. Kostja ei ole esitanud ühtegi lepingu punkti 7.3. kohast tõendit kogu lepingu kehtivuse aja kohta, et tal olnuks pooltevahelise lepingu täitmise ajal pretensioone või probleeme hagejale seoses lepingu mittekohase täitmisega. Sellest tulenevalt kohus järeldab, et hageja täitis pooltevahelist lepingut vastavalt lepingu tingimustele kuni lepingu lõppemiseni, s.o. kuni hageja poolse lepingu ülesütlemiseni 23.05.2008. Hageja esitatud kõnede eristus perioodil 07.01.2008 kuni 22.05.2008 (tlk.119-131) tõendab asjaolu, et hageja suhtles eelnimetatud perioodil kostjaga. 2007 aasta oktoobrikuu kaetud tööde aktid (tlk.102-104) ei ole asjakohased tõendid vaidlusaluse perioodi (aprill-mai 2008) poolte lepinguliste kohtustuste täitmise tõendamiseks.

Eeltoodust järelduvalt leiab kohus, pooltevaheline leping XXX, 01.10.2007 kehtis kuni 23.05.2008 ning hageja täitis lepingut kohaselt kuni 23.05.2008, kuna kostja ülalesitatud tõendid ei tõenda vastupidist. Seega on hagejal tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks arvete nr XXX, 24.04.2008 (11800 krooni) ja arve nr XXX, 19.05.2008 (7 465,86 krooni )järgi kokku summa 1231,31 eurot (19 266,87 krooni). Kostja on seisukohal, et juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis soovib kostja OÜ RG poolt loovutatud ja kostja omandatud nõuet hageja vastu summas 1597,79 eurot (25 000 krooni) hageja nõudega tasaarvestada. Kostja esitas kohtule 18.04.2008 nõude loovuta-mise lepingu (tlk. 81- 82), mille kohaselt kostja omandas OÜ RG nõude hageja vastu summas 25 000 krooni. Hageja vaidles ülalmärgitud nõude tasaarvestamisele vastu põhjendusel, et hageja esitas nõudeloovutaja OÜ RG vastu 22.09.2008 kohtusse hagiavalduse, mille esemeks on kõnealune nõue (tsiviilasi nr 2-08-61029). Hageja on kahel korral esitanud kostja väidetavale nõudele põhjendatud vastuväited; esmalt 23.05.2008 kirjaga vastates kostja lepingu lõpetamise teatisele ja teisel korral siis, kui hageja esitas OÜ RG vastu kohtusse hagiavalduse, seega enne, kui kostja esitas 10.11.2008 kohtule tasaarvestamise avalduse. Kostja on mõlemad vastuväited kätte saanud. Hageja leiab, et kostja tasaarvestus on võimatu, kuna kostja tasaarvestatava nõude (25 000 krooni) üle on kohtus teine kohtuvaidlus, mistõttu pole kostja 25 000 krooni nõue maksmapandav ning seega ei ole tasaarvestamine VÕS § 200 lg 4 alusel lubatud. Kohus leiab, et hageja vastuväited kostja nõude 1597,79 euro (25000 krooni) tasaarvestamiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja taotlus 25000 krooni tasaarvestamiseks hageja nõude suhtes jätta rahuldamata. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks mutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg. 1 lause 2 järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Pooled ei ole töövõtulepinguga kõrgemas intressimääras kokku leppinud. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 7 % põhinõudest alates 01. novembrist 2010 kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on antud hagihinnaks 19 266,87 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.