S. OÜ hagi M. T. ja S. R. vastu 4 931,84 euro (77 166,49 krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4 756,59 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.01.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ S. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja S. OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXX XX-X XXXXX), esindaja Annika Murulaid; Kostjad S. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XXXXX) ja M. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XXXXX), esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.01.2010 otsus S. OÜ hagis M. T. ja S. R. vastu 4 931,84 euro (77 166,49 krooni) väljamõistmiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.26.06.2006 suri P. T., kelle pärandvara hulka kuulus muuhulgas sõiduauto Lexus ES300 ja Hansapangaga sõlmitud väikelaenulepingust nr. XX-XXXXXX-XX tulenevad kohustused. Laenukohustuse jääk P. T. surma päeva seisuga oli 74 424,43 krooni. P. T. pärijaks oli tema alaealine poeg M. T. (kostja I). Nõusoleku pärandvara vastuvõtmiseks ja alaealisele kuuluva varaga seotud tehinguks andis Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond oma otsustega nr. 3-5/1110, 24.08.2007 ja 03.09.2007 nr. 3-5/115. Otsuse tingimuste kohaselt saavutasid R. T. ja S. R. (kostja II) kokkuleppe sõiduauto müümiseks ning selles, et sõiduauto võõrandamisest saadavast tulust tuleb R. T. tagastada laenulepingu lõpetamiseks kulunud summa. P. T. isa R. T. maksis ära eelpoolnimetatud laenulepingust tulenevad rahalised kohustused 74 424,43 krooni.
2.15.09.2007 müüs kostja I oma seadusliku esindaja ema kostja II kaudu pärandvarahulka kuulunud sõiduki 98 000 krooni eest. Sellelt müügilt saadud raha arvelt tuli Pärnu Linnavalituse otsustes määratud tingimuste kohaselt R. T. tagastada laenulepingu lõpetamiseks kulunud summa 74 424,43 krooni. Ülejäänud rahasumma pidi jääma pärijale. Sellistel tingimustel on Pärnu Linnavalitsuse Sotsiaalosakond andnud nõusoleku alaealise kostja I pärandi vastuvõtmiseks ja tema poolt päritud sõiduki müügiks.
3.R. T. pöördus korduvalt pärija seadusliku esindaja kostja II poole nõudega laenulepingu lõpetamiseks kulunud summa tagastamiseks, kuid kostja II rahasummat talle ei tagastanud. Kui lugeda, et laenukohustus kuulus pärandvara hulka, siis ei ole pärija eestkostja andnud nõusolekut selleks, et R. T. tasuks pärija eest ära tema poolt päritud laenulepingust tuleneva võla. Pärnu Linnavalitsuse 24.08.2007 ja 03.09.2007 otsustest nähtub kostja II nõusoleku andmine alaealisele kuuluva varaga seotud tehinguks, päritud sõiduauto Lexus ES300N võõrandamiseks. Kostja II sai nõusoleku alaealisele kuuluva sõiduki müügiks ainult otsustes kindlaks määratud tingimustel. Kostja ei ole Sotsiaalosakonna otsust vaidlustanud. Kostja II on kostja I seadusliku esindajana selle otsuse alusel sõiduki müünud. Seega on pärandvara hulka kuuluva võla tasumine kostja poolt heaks kiidetud ning R. T. tekkis tasutud võla osas tagasinõude õigus.
4.R. T. loovutas oma nõude kostjate vastu hagejale. Hageja nõuab seaduslikul alusel tekkinud viivist 3215,52 krooni ja viivist, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,03% ulatuses põhinõudest arvestades hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohustuse täitmine on tõendatud maksekorraldusega 30.06.2006 eelpool viidatud summa ulatuses. Kostjate vastuväited
5.Kostjad hagi ei tunnista.
6.Kostja I võttis pärandi vastu hiljem, kui R. T. tasus hagi nõude aluseks oleva rahasumma ning seega maksis R. T. laenujäägi tagasi enne pärandi vastuvõtmist. Hageja seisukoht, et pärija õigused ja kohustused läksid kostjale üle pärandi avanemise päevast, ei ole õige. Need läksid üle pärandi vastuvõtmise päevast, kuid siis enam pärandajal võlga Hansapanga ees ei olnud. Kui lugeda, et laenukohustus kuulus pärandvara hulka, siis ei ole pärija eestkostja andnud nõusolekut selleks, et R. T. tasuks pärija eest ära tema poolt päritud laenulepingust tuleneva võla.
7.Hageja omandatud täidetud kohustus ei too kaasa kohustusi kostjate ees TsÜS § 7 lg 2, PärS § 3 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel. Kolmanda isiku tegevus vastab VÕS § 78 lg 4, § 1018 ning § 1023 tunnustele. Kuna kostjad eelpool nimetatud sätete alusel kolmanda isiku tegevust heaks ei kiitnud (VÕS § 1023), siis puudub kolmandal isikul nõudeõigus.
Tegemist on õigustamata käsundita asjaajamisega (VÕS § 1024). Kolmanda isiku käitumine kostjate suhtes on pahauskne. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
8.Pärnu Maakohus jättis 11.01.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Pooled ei vaidlusta, et kolmas isik, kes loovutas nõude, on oma poja P. T. kohustuse panga ees täitnud ega vaidlusta kohustuse suurust. Kohustuse täitmine on tõendatud maksekorraldusega 30.06.2006. Seega tegelikult oli kohustus olemas ja kostja M. T. oleks selle pärinud PärS § 130 alusel. Sellest tulenevalt omas kolmas isik tagasinõude VÕS § 78 lg 4 alusel kui käsundita asjaajamise eest, kuid kuna VÕS § 78 lg 4, § 1018 ning § 1023 koostoimes nõuavad soodustatud isiku heakskiitu, mis puudub, siis pole hagejal nõudeõigust kostjate vastu ja hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Hageja palus tühistada Pärnu Maakohtu 11.01.2010 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
11.Kohus on kohaldanud valesti materiaalõiguse normi. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus on jätnud hindamata hageja poolt esitatud väited ja tõendid. Need asjaolud ja tõendid, mida kohus oma otsuses on hinnanud, on hinnatud valesti. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lgeid 7 ja 8.
12.Kohus on oma otsuses jätnud täielikult käsitlemata hageja väite, et võla tasumine R. T. poolt toimus kokkuleppel kostjaga ning et kostja on selle heaks kiitnud oma hilisema käitumisega. Kohus on täielikult jätnud käsitlemata tõendid, millele hageja selle väite põhjendamisel tugines.
13.Nõusoleku pärandvara vastuvõtmiseks ja alaealisele kuuluva varaga seotud tehinguks andis Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond oma otsustega nr. 3-5/1110, 24.08.2007 ja 03.09.2007 nr. 3-5/115. Otsuse tingimuste kohaselt saavutasid R. T. ja kostja II kokkuleppe sõiduauto müümiseks ning kostjale I sõiduauto võõrandamisest saadavast tulust tuleb R. T. tagastada laenulepingu lõpetamiseks kulunud summa. Kostja nõusoleku andmine nähtub Pärnu Linnavalitsuse 24.08.2007 ja 03.09.2007 otsustest nõusoleku alaealisele kuuluva varaga seotud tehinguks, päritud sõiduauto Lexus ES300N võõrandamiseks. Kostja II sai nõusoleku alaealisele kuuluva sõiduki müügiks ainult otsustes kindlaks määratud tingimustel. Kostja ei ole Sotsiaalosakonna otsust vaidlustanud. Kostja II on kostja I seadusliku esindajana selle otsuse alusel sõiduki müünud. Neid antud asjas määravat tähendust omavaid asjaolusid ja tõendeid ei ole kohus oma otsuses üldse käsitlenud ega hinnanud.
14.Kohtuotsuse kohaselt omas kolmas isik tagasinõude õigust VÕS § 78 lg 4 alusel, kui käsundita asjaajamise eest, kuid kuna VÕS § 78 lg 4 ja § 1018 ning § 1023 koostoimes nõuavad soodustatud isiku heakskiitu, siis pole hagejal nõudeõigust kostjate vastu ja hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
15.Kolmandale isikule võla tasumiseks nõusoleku andmine kostja poolt nähtub Pärnu Linnavalitsuse 24.08.2007 ja 03.09.2007 otsustest nõusoleku alaealisele kuuluva varaga seotud tehinguks, päritud sõiduauto Lexus ES300N võõrandamiseks. Kostja sai nõusoleku alaealisele kuuluva sõiduki müügiks ainult otsustes kindlaks määratud tingimustel. Kostja ei ole Sotsiaalosakonna otsust vaidlustanud. S. R. on M. T. seadusliku esindajana selle
otsuse alusel sõiduki müünud. Seega on kostja poolt R. T. võla tasumiseks nõusoleku andmine tõendatud eelpoolnimetatud Pärnu LV Sotsiaalosakonna otsustega. Seega oli R. T. VÕS § 78 lg 4 alusel tasutud võla tagasinõude õigus. Seega on haginõue põhjendatud.
16.Kui isegi eeldada, et kostja nõusolek P. T. võla tasumiseks kolmanda isiku poolt puudus, tuleks kohaldada VÕS § 1018 lg 1 p. 1. Nimetatud sätte kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või on kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
17.Antud juhul on ilmselge, et pärandvara hulka kuuluva võla tasumine vastas pärija huvidele, kuivõrd nii nagu ka Pärnu LV Sotsiaalosakonna otsustes märgitud, sai pärimine kostja I poolt toimuda ainult seoses sellega, et R. T. tasus ära P. T. ja AS Hansapank vahel sõlmitud väikelaenulepingust tulenevad kohustused, kuivõrd tulevalt PKS § 99 lg 1 p 4 ei oleks kostja I, kui alaealine pärija saanud pärandit vastu võtta, kui pärandvara hulka kuuluvad lisaks asjadele ka kohustused. R. T. maksis ära P. T. pangalaenu selleks, et kostja I saaks pärida. Kostja sai nõusoleku pärimiseks ja alaealisele kuuluva sõiduki müügiks ainult otsustes kindlaks määratud tingimustel. Kostja II on kostja I seadusliku esindajana selle otsuse alusel sõiduki müünud ja saanud sellelt kasu. Isegi kui sõiduki müügist saadud summalt tasuda ära kolmanda isiku poolt makstud rahasumma 74 424,43 krooni jäänuks ülejäänud osa 23 575,57 (98 000 - 74 424,43) krooni kostjale. Seega, isegi kui eeldada, et hageja tegutses käsundita asjaajajana, tuleb kostjatel hageja kulutused hüvitada VÕS § 1018 lg 1 p 2 ja § 1023 alusel, kuna kostja kui soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused, kuna asjaajamisele asumine vastas soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
18.Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on tsiviilasjas otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Otsus on TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata, samuti puudub otsusel TsMS § 442 lg 7 järgi nõutav kirjeldav osa.
21.TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS 442 lg 7 tuleb otsuse kirjeldavas osas märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Vastavalt sama paragrahvi lg 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. TsMS § 436 lg 2 kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta.
22.Maakohus on hagi rahuldamata jätmist põhjendanud üksnes üldsõnalise väitega, et hageja ei saa soodustatud isiku heakskiidu puudumise tõttu käsundita asjaajana nõuda kostjatelt hagis esile toodud kohustuse täitmist. Millistel asjaoludel või tõenditel ja õiguslikul kaalutlusel kohtu selline seisukoht põhineb, otsusest ei selgu. Olgu öeldud, et asjaajamise heakskiitmine (VÕS § 1018 lg 1 p 1) on soodustatu poolt vajalik üksnes juhul, kui asjaajamine ei vasta soodustatu huvile, tema avaldatud või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2) ega ole oluline avalikes huvides (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Millistest asjaoludest või tõenditest maakohus järeldas, et hageja poolt võla tasumine ei vastanud pärija huvidele ega tahtele, ei ole kohtuotsuse põhjal arusaadav. Otsuse põhjendustest ei nähtu üldse kohtu hinnangut neile asjaoludele, millega hageja on oma nõuet põhjendanud, s.h väitele, et hageja tasus pärandaja võla kostjatega saavutatud kokkuleppe alusel. Samuti ei sisalda maakohtu otsus hinnangut ühelegi kostjate poolt esitatud faktiväidetele.
23.Kuna maakohus ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt tuvastanud, ei saanud kohus langetada hageja nõude osas otsust. Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada. TsMS § 9 lg-s 3 on sätestatud üldine põhimõte, mille kohaselt tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, asja läbivaatamine eeldab ka seaduse nõuetele vastava kohtulahendi tegemist. Apellatsiooniastmes esmakordsel vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolud kogumi olemasolu või selle puudumise tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
24.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.