lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-36679/13

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.01.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-36679/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1329
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-36679

Otsuse kuupäev

21.jaanuar 2011

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

TGOÜ hagi OKvastu kahju nõudes

Hagihind

2 544,19 EUR (39 807,90 EEK)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TGOÜ (registrikood XXX, XXX); Hageja esindaja: advokaat Indrek Nuut (Malsco Advokaadibüroo, J.Vilmsi 5, 10126 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: OK(isikukood XXX XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Janek Väli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Resolutsioon Jätta TGOÜ hagi OK vastu kahju nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta täielikult hageja TGOÜ kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

1.Hageja ostis 05.06.2009 müügilepinguga TOL Swedbank Liising AS-lt maasturi Toyota Land Cruiser 100. Eelnevalt oli auto liisinguvõtjaks AI OÜ (end. Nimega SG OÜ) ja kasutajaks OK. Lepingu sõlmimise hetkel oli auto kostja valduses, kes on AIOÜ juhatuse liige. Auto müük osutus võimalikuks seetõttu, et liisinguvõtja ei täitnud oma kohustusi ja liisinguandja Swedbank Liising AS ütles lepingu üles. Pärast müügilepingu sõlmimist ja ostuhinna tasumist pöördus hageja kostja poole valduse kättesaamiseks. Kostja keeldus autot, võtmeid ja selle dokumente vabatahtlikult üle andmast vaatamata sellele, et tal seaduslik alus auto valdamiseks juba puudus. Kostja takistas füüsiliselt auto valduse kättesaamist ning politsei keeldus tegelemast antud küsimusega, leides, et tegemist on tsiviilvaidlusega. Vaatamata sellele, et kostja oli saanud liisinglepingu ülesütlemisavalduse, talle esitati liisingufirma volikiri ja muud dokumendid, kostja keeldus üle andmast auto võtmeid ning selle tulemusel oli hageja sunnitud välja vahetama kogu auto lukusüsteemi, sest kostja ei ole tänaseni tagastanud võtmeid ei liisingufirmale ega uuele omanikule. Kuna hageja sai auto kätte ilma võtmeteta, siis oli ta sunnitud auto teiseldama Toyota autoteenindusse, kus vahetati välja kogu lukusüsteem. Hageja on kandnud järgmised kulud: sõiduki teisaldamiskulu 4 000 krooni ja lukusüsteemi vahetamise kulu 35 807,90 krooni, kokku 39 807,90 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hageja leiab, et kostjal puudus õiguslik alus maasturi üleandmisest keeldumiseks. Vastavalt Swedbank Liising AS ja hageja vahelisele lepingule oli auto omandiõigus üle läinud ostuhinna laekumise hetkest. Kuna kostja keeldus sõiduki üleandmisest, oli hageja sunnitud omaabi korras auto valduse kätte saama muul moel – selle teisaldamisel ja lukustussüsteemi väljavahetamisel. Hageja leiab, et kostja on tekitanud temale kahju ning palub kostjalt välja mõista 39 807,90 krooni. Kostja vastuväited.
3.Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Kuna maasturi liisinguleping oli sõlmitud juriidilise isiku AIOÜ-ga, siis kuuluvad kõik nõuded sõiduauto valduse üleandmisega ja võimaliku kahju tekitamisega esitamisele juriidilisele isikule. OKja AIOÜ ei saanud Swedbank Liisingult teadet võlgnevuse ja lepingu lõpetamise kohta. 06.05.2009 sai AIOÜ postiteel teate, millest nähtub, et pangal ei olnud soovi lõpetada liisinglepingut ja ei olnud viidatud mingitele võlgnevustele. 09.06.2009 avastas kostja, et äriühingu asukohas adressil XXX, on puksiirauto, politseinikud ja TGOÜ esindaja, kes proovisid tõsta maasturit puksiirauto peale. See oli esimene kord, kui AIOÜ sai üldse mingit infot, et maasturi ja liisingulepinguga on mingid probleemid. Ükski kohal olnud isik ei esitanud nõuet saada auto võtmeid või auto dokumente. 10.06.2009 maastur teisaldati. Ajavahemikul 10.06.2009 kuni 15.06.2009 ei esitanud ükski isik kostjale ega AIOÜ-le nõuet võtmete või dokumentide üleandmiseks.
4.20.05.2009 saatis Swedbank Liising AS teatise lepingu ülesütlemise kohta firmale AIOÜ. 25.05.2009 võttis AIOÜ töötaja vastu teatise lepingu ülesütlemise kohta ning sellest päevast alates oli firmal 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. 08.06.2009 lõpetas AS Swedbank Liising liisingulepingu, sest võlgnevused polnud tasutud.

Seega tunnistab Swedbank Liising oma vastuses, et ta ei saanud sõiduautot edasi müüa mitte enne 09.06.2009. Samas on hagejaga müügileping sõlmitud 05.06.2009, arve väljastatud juba 29.05.2009 ja sõiduauto üleandmise akt koostatud juba 10.05.2009.

5.Samuti tõendab nimetatud Swedbank Liising AS-i kiri, et neil puuduvad igasugused liisingulepingust tulenevad nõuded AIOÜ vastu. Kostjal ja AIOÜ-l puudus igasugune lepinguline kohustus anda sõiduauto valdus üle hagejale. Seega ei saanud kostja ega AIOÜ ka hageja suhtes õigusvastaselt käituda. Kohtu järeldused ja resolutsioon.
6.Kohus, kuulanud ära tunnistaja AZ ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamise õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Väidetavalt tekkis hagejal kahju seetõttu, et kostja jättis tema kasutusse liisingulepinguga antud sõiduki üle andmata, mis tingis hagejal omaabi kasutamise ning kahju tekkimise. Hageja oli sunnitud kasutama sõiduki teisaldamise teenust ja selleks, et sõidukit kasutada, tuli vahetada sõiduki lukustus.
7.Kostja väite kohaselt ei olnud temal kohustust üle anda sõidukit hagejale, kuna ta ei olnud AIOÜ esindajana teadlik, Swedbsank Liising OÜ poolt liisingulepingu lõpetamisest. Kõigepealt käsitleb kohus seda, kas OK näol on tegemist õige kostjaga. Vaidlusalust sõidukit valdas 20.02.2004 sõlmitud liisingulepingu alusel AIOÜ, kelle juhatuse liikme, OK kasutuses sõiduk oli. Selleks, et juhatuse liige vastutaks deliktinormide alusel, peab juhatuse liikme tegevus sisaldama deliktilise vastutuse koosseisu. Kohus leiab, et antud juhul oleks võimalik kostja vastutus delikti alusel, juhul kui on tõendatud kostja tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel ning kostja süü.
8.AIOÜ (endise nimega SGOÜ) kasutas maasturit Toyota Land Cruiser Swedbank Liising AS-ga sõlmitud liisingulepingu alusel alates 20.02.2004 (t. lk 11-14). Sõiduki müügilepingu üldtingimuste (t. lk 15) punkt 7.3 järgi lepingust taganemise korral peab ostja sõiduki tagastama samas komplektsuses ja seisukorras, kui see oli vastuvõtuüleandmise aktiga üle antud. Seega tulenevalt lepingust oli lepinguliste suhete lõppemisel AIOÜ-l kohustus tagastada sõiduk Swedbank Liising AS-le, mitte kolmandatele isikutele. Swedbank Liising AS on teavitanud 20.05.2009 kirjaga AIOÜ, et äriühingu võlgnevus on 66 kalendripäeva eest summas 21 286,90 krooni, kui 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist võlgnevus ei ole kustutatud, ütleb Swedbank Liising OÜ lepingu üles ning palub tagastada liisinguese. Võlgnevuse tasumise või vara tagastamise asjaolude täpsustamiseks ning võimalike kokkulepete sõlmimiseks paluti võtta ühendust.

Järelpärimisele on Swedbank Liising AS 09.06.2009 (t. lk 96) kinnitanud, et teate võlast ning lepingu lõpetamisest on AIOÜ töötaja vastu võtnud 25.05.2009. Leping on lõpetatud 08.06.2009.

9.Kostja väite kohaselt ei ole tema eelpool nimetatud Swedbank Liising AS-i teadet kätte saanud. Kostja poolt esitatud kirjavahetusele (t. lk 87-95) tuginedes saab järeldada, et mais 2009 oli tekkinud AIOÜ-s vaidlus juhatuse liikmete ja nende õiguste üle. 15.06.2009 e-postiga edastatud kirjast Nordea Estonia Internet nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus on 10.6.2009 määruses kohustanud taastada OKile ligipääs interneti ja pangakontodele. 27.05.2009 on kostja AIOÜ nimel pöördunud Tele2 poole telefoni teenuse taastamiseks. Kuna OKtegevus AIOÜ juhatuse liikmena oli piiratud, siis ei saa lugeda tõendatuks, et lepingu ülesütlemise teade, mis oli edastatud AIOÜ-le, on kätte saanud ka kostja. Kostjal oli õigus sõidukit kasutada äriühingu liikmena, vastav õigus oli registreeritud autoregistris ning sõiduki valduse üleandmisest keeldumine oli põhjendatud.
10.Kostja vastusest nähtub, et 09.06.2009 nõudis TGOÜ kostjal sõiduki üleandmist. Kostja sellest keeldus. Tunnistaja AZütluse kohaselt viidi sõiduk 10.06.2009 hageja poolt EAparklasse. Isegi kui AIOÜ-l puudus seaduslik alus 10.06.2009 sõiduki kasutamiseks, ei olnud sel ajal ka hagejal tekkinud sõidukile omandiõigust, mille rikkumisega kostja väidetavalt tekitas hagejale kahju. AÕS § 92 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Hagejale on sõiduki valdus üle antud pärast selle teisaldamist, mis nähtub vara üleandmisevastuvõtmise aktist (t. lk 28). Seega võis hageja võimalik kahju tekkida üksnes põhjusel, et ta võttis Swedbank Liising ASlt vastu mittekomplekse (puudusid võtmed) vara. Samuti ei olnud hagejal seaduslikku alust enne sõiduki valduse üleandmist Swedbank Liising AS-i poolt teisaldada sõidukit. Hageja, teisaldades sõiduki ilma seadusliku aluseta, võttis endale selle tegevusega ka kahju kandmise riski.
11.Kostja väite kohaselt ei ole keegi ajavahemikul 10.-15.06.2009 pöördunud tema poole võtmete tagastamise nõudes. Seega valis hageja ise sõiduki võimalikuks kasutamiseks lukusüsteemi vahetuse ning kostja ei vastuta sellise tegevusega hagejal tekkinud kulutuste hüvitamise eest. Seega leiab kohus, et tõendamata on kostja õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel, millest tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja