Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Margo Klaar, Gaida Kivinurm
Tsiviilasi
Triaad Grupp OÜ hagi Oleg Kuzmini vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2554,19 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.01.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Triaad Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Triaad Grupp OÜ (registrikood 10422877), esindaja advokaat Indrek Nuut; Kostja Oleg Kuzmin (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Janek Väli.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 21.01.2011 otsuse resolutsioon muutmata. Jätta Harju Maakohtu 21.01.2011 otsuse põhjendused otsusest välja ning jätta hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta Triaad Grupp OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.28.07.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse Oleg Kuzmini vastu kahju väljamõistmiseks.
2.05.06.2009 ostis hageja Swedbank Liising AS-lt maasturi Toyota Land Cruiser 100. Eelnevalt oli auto liisinguvõtjaks AKKO Invest OÜ (end. nimega SCE Grupp OÜ) ja kasutajaks kostja. Swedbank Liising AS-i ja hageja vahel ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel oli auto kostja valduses, kes on AKKO Invest OÜ juhatuse liige. Auto müük osutus võimalikuks seetõttu, et AKKO Invest OÜ ei täitnud oma kohustusi ja liisinguandja Swedbank Liising AS ütles lepingu üles.
3.Pärast müügilepingu sõlmimist ja ostuhinna tasumist pöördus hageja kostja poole valduse kättesaamiseks. Kostja keeldus autot, võtmeid ja selle dokumente vabatahtlikult üle andmast vaatamata sellele, et tal puudus juba seaduslik alus auto valdamiseks. Kostja takistas füüsiliselt auto valduse kättesaamist ning politsei keeldus tegelemast antud küsimusega, leides, et tegemist on tsiviilvaidlusega.
4.Vaatamata sellele, et kostja oli saanud liisinglepingu ülesütlemisavalduse, talle esitati liisingufirma volikiri ja muud dokumendid, keeldus kostja auto võtmeid üle andmast, oli hageja sunnitud auto teisaldama ning välja vahetama kogu auto lukusüsteemi. Kostja ei ole tänaseni tagastanud võtmeid liisingufirmale ega uuele omanikule.
5.Hageja on kandnud sõiduki teisaldamiskulu 4000 krooni ja lukusüsteemi vahetamise kulu 35 807,90 krooni, kokku 39 807,90 krooni. Kostjal puudus õiguslik alus sõiduki üleandmisest keeldumiseks. Vastavalt Swedbank Liising AS-i ja hageja vahelisele lepingule oli auto omandiõigus üle läinud ostuhinna laekumise hetkest. Kuna kostja keeldus sõiduki üleandmisest, oli hageja sunnitud omaabi korras auto valduse kätte saama muul moel – selle teisaldamisel ja lukustussüsteemi väljavahetamisel. Kostja on tekitanud hagejale kahju ning hageja palub mõista kostjalt välja 39 807,90 krooni. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Kuna maasturi liisinguleping oli sõlmitud juriidilise isiku AKKO Invest OÜ-ga, siis kuuluvad kõik nõuded sõiduauto valduse üleandmisega ja võimaliku kahju tekitamisega esitamisele juriidilisele isikule.
8.Kostja ja AKKO Invest OÜ ei saanud Swedbank Liising AS-ilt teadet võlgnevuse ja lepingu lõpetamise kohta. 06.05.2009 sai AKKO Invest OÜ postiteel teate, millest nähtub, et pangal ei olnud soovi lõpetada liisinglepingut ja ei olnud viidatud mingitele võlgnevustele.
9.09.06.2009 avastas kostja, et äriühingu aadressil Valgevase 1 on puksiirauto, politseinikud ja hageja esindaja, kes proovisid tõsta maasturit puksiirauto peale. See oli esimene kord, kui AKKO Invest OÜ sai infot, et maasturi ja liisingulepinguga on probleemid. Ükski kohal olnud isik ei esitanud nõuet saada auto võtmeid või auto dokumente. 10.06.2009 maastur teisaldati. Ajavahemikul 10.-15.06.2009 ei esitanud ükski isik kostjale ega AKKO Invest OÜ-le nõuet võtmete või dokumentide üleandmiseks.
10.20.05.2009 saatis Swedbank Liising AS teatise lepingu ülesütlemise kohta firmale AKKO Invest OÜ. 25.05.2009 võttis AKKO Invest OÜ töötaja vastu teatise lepingu ülesütlemise kohta ning sellest päevast alates oli firmal 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. 08.06.2009 lõpetas Swedbank Liising AS liisingulepingu, sest võlgnevused polnud tasutud. Seega tunnistas Swedbank Liising AS oma vastuses, et ta ei saanud sõiduautot edasi müüa enne 09.06.2009. Samas on hagejaga müügileping sõlmitud 05.06.2009, arve väljastatud juba 29.05.2009 ja sõiduauto üleandmise akt koostatud juba 10.05.2009. Samuti tõendab
Swedbank Liising AS-i kiri, et neil puuduvad liisingulepingust tulenevad nõuded AKKO Invest OÜ vastu. Kostjal ja AKKO Invest OÜ-l puudus lepinguline kohustus anda sõiduauto valdus üle hagejale. Seega ei saanud kostja ega AKKO Invest OÜ hageja suhtes õigusvastaselt käituda. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 21.01.2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamise õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
13.Väidetavalt tekkis hagejal kahju seetõttu, et kostja jättis tema kasutusse liisingulepinguga antud sõiduki üle andmata, mis tingis hagejal omaabi kasutamise ning kahju tekkimise. Hageja oli sunnitud kasutama sõiduki teisaldamise teenust ja selleks, et sõidukit kasutada, tuli vahetada sõiduki lukustus. Kostja väite kohaselt ei olnud temal kohustust anda sõiduk hagejale üle, kuna ta ei olnud AKKO Invest OÜ esindajana teadlik Swedbank Liising OÜ poolt liisingulepingu lõpetamisest.
14.Vaidlusalust sõidukit valdas 20.02.2004 sõlmitud liisingulepingu alusel AKKO Invest OÜ, kelle juhatuse liikme, kostja kasutuses sõiduk oli. Selleks, et juhatuse liige vastutaks deliktinormide alusel, peab juhatuse liikme tegevus sisaldama deliktilise vastutuse koosseisu. Antud juhul oleks võimalik kostja vastutus delikti alusel, juhul kui on tõendatud kostja tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel ning kostja süü.
15.AKKO Invest OÜ (endise nimega SCE Grupp OÜ) kasutas maasturit Toyota Land Cruiser Swedbank Liising AS-iga sõlmitud liisingulepingu alusel alates 20.02.2004 (tlk 11-14). Sõiduki müügilepingu üldtingimuste (tlk 15) p. 7.3 järgi peab lepingust taganemise korral ostja sõiduki tagastama samas komplektsuses ja seisukorras, kui see oli vastuvõtu-üleandmise aktiga üle antud. Seega tulenevalt lepingust oli lepinguliste suhete lõppemisel AKKO Invest OÜ-l kohustus tagastada sõiduk Swedbank Liising AS-ile, mitte kolmandatele isikutele. Swedbank Liising AS on teavitanud 20.05.2009 kirjaga AKKO Invest OÜ-d, et äriühingu võlgnevus on 66 kalendripäeva eest 21 286,90 krooni, kui 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist võlgnevus ei ole kustutatud, ütleb Swedbank Liising OÜ lepingu üles ning palub tagastada liisingueseme. Võlgnevuse tasumise või vara tagastamise asjaolude täpsustamiseks ning võimalike kokkulepete sõlmimiseks paluti võtta ühendust. Järelpärimisele on Swedbank Liising AS 09.06.2009 (tlk 96) kinnitanud, et teate võlast ning lepingu lõpetamisest on AKKO Invest OÜ töötaja vastu võtnud 25.05.2009. Leping on lõpetatud 08.06.2009.
16.Kostja väite kohaselt ei ole tema eelpool nimetatud Swedbank Liising AS-i teadet kätte saanud. Kostja esitatud kirjavahetusele (tlk 87-95) tuginedes saab järeldada, et mais 2009.a oli tekkinud AKKO Invest OÜ-l vaidlus juhatuse liikmete ja nende õiguste üle. 15.06.2009 e-postiga edastatud kirjast Nordea Estonia Internet nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus on 10.06.2009 määruses kohustanud taastada kostjale ligipääs interneti ja pangakontodele. 27.05.2009 on kostja AKKO Invest OÜ nimel pöördunud Tele2 poole telefoni teenuse taastamiseks. Kuna Oleg Kuzmini tegevus AKKO Invest OÜ juhatuse liikmena oli piiratud, siis ei saa lugeda tõendatuks, et lepingu ülesütlemise teade, mis oli edastatud AKKO Invest OÜ-le, on kätte saanud ka kostja. Kostjal oli õigus sõidukit kasutada äriühingu liikmena, vastav õigus oli registreeritud autoregistris ning sõiduki valduse üleandmisest keeldumine oli põhjendatud.
17.Kostja vastusest nähtub, et 09.06.2009 nõudis hageja kostjalt sõiduki üleandmist. Kostja keeldus sellest. Tunnistaja A Zi ütluse kohaselt viis hageja sõiduki 10.06.2009 Elke Auto parklasse. Isegi kui AKKO Invest OÜ-l puudus seaduslik alus 10.06.2009 sõiduki kasutamiseks, ei olnud sel ajal hagejal tekkinud sõidukile omandiõigust, mille rikkumisega kostja väidetavalt tekitas hagejale kahju. AÕS § 92 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Hagejale on sõiduki valdus üle antud pärast selle teisaldamist, mis nähtub vara üleandmise-vastuvõtmise aktist (tlk 28). Seega võis hageja võimalik kahju tekkida üksnes põhjusel, et ta võttis Swedbank Liising AS-ilt vastu mittekomplekse (puudusid võtmed) vara. Samuti ei olnud hagejal seaduslikku alust enne sõiduki valduse üleandmist Swedbank Liising AS-i poolt teisaldada sõidukit. Hageja, teisaldades sõiduki ilma seadusliku aluseta, võttis endale selle tegevusega ka kahju kandmise riski.
18.Kostja väite kohaselt ei ole keegi ajavahemikul 10.-15.06.2009 pöördunud tema poole võtmete tagastamise nõudes. Seega valis hageja ise sõiduki võimalikuks kasutamiseks lukusüsteemi vahetuse ning kostja ei vastuta sellise tegevusega hagejal tekkinud kulutuste hüvitamise eest. Seega on tõendamata kostja õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel, millest tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele.
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebuse põhjendused
20.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 21.01.2011 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Hageja nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on võimalik kostja vastutus delikti alusel juhul, kui on tõendatud kostja tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel ning kostja süü. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tõendamata on kostja õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel, millest tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele.
22.20.05.2009 saatis Swedbank Liising AS AKKO Invest OÜ-le teate lepingu ülesütlemise kohta, mille alusel anti AKKO Invest OÜ-le 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kuna AKKO Invest OÜ ei tasunud antud tähtaja jooksul võlgnevust, siis tuli lugeda leping ülesöelduks alates antud tähtaja möödumisest ning AKKO Invest OÜ-l tekkis kohustus tagastada auto ja kõik selle juurde käiv. Kui AKKO Invest OÜ sai nimetatud kirja kätte 25.05.2009, siis alates sellest kuupäevast oli AKKO Invest OÜ teadlik võimalikest tagajärgedest ja ka sellest, et maksetähtpäev oli hiljemalt 08.06.2009. Seega oli AKKO Invest OÜ 09.06.2009 teadlik oma omandiõiguse lõppemisest ning kohustusest anda vara üle. AKKO Invest OÜ ei ole tõendanud, et ta ei ole nimetatud teadet kätte saanud. Samas on kostja esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et AKKO Invest OÜ sai ülesütlemisavalduse kätte 25.05.2009.
23.Maakohtu otsuse kohaselt ei saa lugeda tõendatuks, et lepingu ülesütlemise teade, mis oli edastatud AKKO Invest OÜ-le, on ka kostjale kätte antud, kuna kostja tegevus juhatuse liikmena oli piiratud. Kohtuasja materjalide kohaselt on leidnud tõendamist, et kostja ei saanud auto ülevõtmise hetkel Pärnu mnt parklas olla teadmata, et liisinguleping on lõppenud. Ainuisikulise AKKO Invest OÜ juhatuse liikmena pidi ta olema teadlik, et viimaste kuude liisinguarveid pole tasutud. Tõendite (politsei raport) ja tunnistaja ütluste kohaselt üritati teda juba eelmisel päeval veenda autot tagastama, millest ta keeldus. Seejuures tutvustasid liisingufirma esindajad talle valduse äravõtmise aluseks olevaid dokumente. Kostja on ise lisanud Swedbank Liising AS kirja, mille kohaselt kinnitatakse, et AKKO Invest OÜ sai liisingulepingu lõpetamise teate 25.05.2009 kätte. Maakohus on
jätnud nimetatud tõendi tähelepanuta, kuigi puudub mõistlik alus selle tõendi sisus kahelda. Seega puudus kostjal alus auto üleandmisest keeldumiseks ning ta ei saanud sellega aktiivselt teostada juriidilise isiku õigusi, kuna ta oli juhatuse liikmena teadlik liisingulepingu lõppemisest. Küsimus ei ole selles, et AKKO Invest OÜ ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, vaid selles, et kostja sekkus aktiivselt auto ülevõtmise protsessi olukorras, kus ta pidi juhatuse liikmena teadma, et selliseks sekkumiseks puudub alus. AKKO Invest OÜ vastutusest võiks kõnelda juhul, kui auto oleks lihtsalt seisnud kuskil. Siis oleks põhjendatud ka vastuväide, et kostja poole pole võtmete tagastamiseks kohaselt pöördutud. Antud juhul on tegemist kostjapoolse aktiivse takistamise ja kõrvalehoidumisega.
24.Kostja on tekitanud hagejale õigusvastast kahju keeldudes andmast oma valdusest ära temale mittekuuluva auto ning on vastutav VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg-st 2 tulenevaid kahju tekitamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja väide, mille kohaselt tal ei olnud kuni 09.06.2009 üldse mingit informatsiooni, et liisingulepinguga võib probleeme olla, ei ole tõene. Kostja on palunud ise asja juurde lisada Swedbank Liising AS-i kiri, milles teatatakse, et ülesütlemisavaldus oli AKKO Invest OÜ-le kätte toimetatud ja kätte saadud 25.05.2009. Seega oli leping lõppenud 08.06.2010 ja auto ülevõtmine ning sellest keeldumisega põhjustatud kahjunõuded alates 09.06.2010 on põhjendatud.
25.Maakohus asus seisukohale, et isegi kui AKKO Invest OÜ-l puudus seaduslik alus 10.06.2009 sõiduki kasutamiseks, ei olnud sel ajal ka hagejal tekkinud sõidukile omandiõigust, mille rikkumisega kostja väidetavalt tekitas hagejale kahju. Hagejal oli tekkinud omandiõigus. Seadusega ei ole keelatud müügilepingu sõlmimist asja suhtes, mida müüja veel ei valda või ka tingimuslikult auto suhtes, mille valdust tagasi nõuda poleks saanud, kuna kostja õigusi see iseenesest ei riku, kui temalt valdust ära ei võeta enne tema liisingulepingu tegelikku lõppemist. Vastavalt AÕS § 68 lg-le 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Antud juhul lepingut sõlmides omandati õiguslik võim asja üle. Seega oli hagejal omandiõigus olemas, olenemata sellest, et auto polnud veel tema valduses. Maakohtu väited, mille kohaselt puudus hagejal omandiõigus, kuna ta ei vallanud asja, on kummalised. Hagi esitamise ajendiks oli asjaolu, et hageja soovis omandada endale kuuluvat valdust, kuid kostja tegi selleks takistusi. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kuna kostja keeldus üle andmast võtmeid, oli hageja sunnitud auto teisaldama Toyota autoteenindusse, kus vahetati välja kogu lukustussüsteem, mis toimus tunduvalt hiljem. Seega on tõendatud, et kahju tekkis kostja tegevuse tulemusena. Hageja on hinnanud antud asjaolud deliktilise kahjutekitamise koosseisule vastavaks eelkõige seetõttu, et ainuisikulisele juhatuse liikmele ei saanud olla asjaolud teadmata ning ta keeldus pahatahtlikult valdust üle andmast ja takistas seda aktiivse tegevusega. Vastavalt tunnistaja ütlustele tutvustas panga esindaja nii eelmisel päeval kui ka auto äravõtmise päeval kostjale nõuetekohaseid dokumente ning alates sellest hetkest puudus alus keelduda auto tagastamisest. Antud juhul annab just see aktiivne takistamine deliktikoosseisu, kuna selline tegevus oli õigusvastane ja süüline ning mittevastav AKKO Invest OÜ õigussuhetele ja huvidele. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebusele vastust.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta resolutsiooni osas muutmata, kuid maakohtu otsuse põhjendused tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu otsusest täies ulatuses välja jätta. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 21 alusel arvestada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
28.AÕS § 40 lg 1 kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Seadus kaitseb valdust kui sellist. Sõltumata sellest, kas valdajal on valdamiseks õiguslik alus või mitte, ei tohi valdust ära võtta ega rikkuda. Õiguskorras kehtib riiklik õiguskaitse monopol, mis kõnealuses kontekstis tähendab eelkõige seda, et tsiviilõigusi realiseeritakse vabatahtlikult ja kokkuleppeliselt. Vastu isiku tahtmist ei tohi isiku valduses olevaid asju ära võtta ning isikut tema valduses olevate asjade valdamisel takistada. Öeldust tuleneb, et juhul kui üks isik soovib teise isiku valdusest asja kätte saada ning valdaja ei ole asja väljaandmisega nõus, tuleb isikul, kes asja enda valdusesse saada soovib, pöörduda kohtusse ning hankida asja valdus jõustunud kohtulahendi alusel toimuva täitemenetluse käigus. AÕS § 40 lg-s 1 kehtestatakse laiaulatuslik keeld jõu kasutamiseks. Seda keeldu toetavad ka vastavad karistusõiguse sätted (Vt näit KarS §-d 215, 257, 266, 267, 371).
29.Omaalgatusliku jõu kasutamine on põhimõtteliselt keelatud ka siis, kui valdajal ei ole valdamiseks õiguslikku alust ja kui isikul, kes soovib asja enda valdusesse saada, on valdamiseks õiguslik alus olemas. AÕS § 40 lg 2 kohaselt tuleb igasugust valduse äravõtmist või valduse rikkumist, kui see toimus valdaja nõusolekuta ja kui selleks ei olnud seaduslikku alust, käsitleda omavolina. Omavoliga ei ole tegemist üksnes siis, kui valduse äravõtmine või valduse rikkumine ei toimu seadusevastaselt. AÕS § 40 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et seadusevastane on igasugune valduse rikkumine või valduse äravõtmine, mis ei toimu konkreetsel õiguslikul alusel. Valduse rikkumist ega valduse äravõtmist ei muuda õiguspäraseks see, kui kellelgi on asja suhtes õigus või võlaõiguslik nõue asja väljaandmiseks. Kuigi õiguskord näeb erandina ette ka võimaluse kasutada tsiviilõiguste teostamisel jõudu, saab see toimuda üksnes seaduses ammendavalt loetletud juhtudel. AÕS § 40 lg 1-s sätestatud jõu kasutamise keelu osas kehtivad erandid, mis võimaldavad tsiviilkäibe osalisel jõudu kasutada, on sätestatud eelkõige AÕS §-s 41 aga ka TsÜS §-des 140 ja 141, samuti näiteks VÕS § 307 lg-s 1. Kuna hagejal kõnealusel juhul õiguslikku alust kostjalt sõiduki jõuga äravõtmiseks ei olnud, on ta saanud sõidukile valduse omavoliliselt.
30.Asjaolu, et hageja tegi omavoli teostamiseks kulutusi puksiirile või et tal tuli omavoli kasutamise tõttu auto kasutusele võtmiseks lukustussüsteemid välja vahetada, ei anna alust nõuda kostjalt kui omavoli ohvrilt selliste kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole hagejale kui omavolitsejale valdust vabatahtlikult loovutamast keeldudes delikti toime pannud. Põhimõte, et omavolilise valdaja poolt asjale tehtud kulutused ei kuulu hüvitamisele, on sätestatud ka AÕS § 88 lg-s 1. Kuigi nimetatud säte reguleerib asja omaniku kohustust valdaja poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks ning ei ole seetõttu kõnealusel juhul kohaldatav, rõhutab see sobilikult õiguskorra sallimatust omavolitseja suhtes.
31.Hageja ettekujutus, et ta teostas sõidukit kostjalt jõuga ära võttes omaabi, on ekslik. Omaabi on AÕS § 41 kohaselt võimalik teostada üksnes asja otsesel valdajal või valduse teenijal (AÕS § 33 lg 3), kellelt on valdus ära võetud või kelle valdust rikutakse. Hagejal sõiduki valdust enne selle kostjalt äravõtmist ei olnud, samuti ei teostanud ta sõiduki üle faktilist võimu valduse teenijana.
32.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 lähtudes jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva
kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.