Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud Hageja ja MVvahel on sõlmitud tarbijakrediidileping . Hageja andis kostjale üle krediidisumma 30 000 krooni (1 917.35 eurot). Kostja oli kohustatud tulenevalt lepingust hagejale maksma intressi 44.89 % krediidisummast ühe aasta kohta. sõlmis hageja KR käenduslepingu. MV ei ole tasunud graafikujärgseid makseid nõuetekohaselt, mistõttu hageja edastas MV meeldetuletuskirjad, kuivõrd MV sellest hoolimata lepingulisi kohustusi ei täitnud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja on esitanud nõude käendaja vastu. Hagi esitamise seisuga nõuab hageja kostjalt tagastamata krediidisumma 21 380.40 krooni (1 366.46 euro), viivise 21 370 kooni (1 365.79 euro) ja intressi 5 838.62 krooni (373.16 euro) tasumist. 14.12.2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Kostja nõustus põhivõlgnevuse suurusega, kuid vaidles vastu viivise suurusele. Kostja selgituste kohaselt puudub tal raha kohtuotsuse täitmiseks.

Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuste eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

2-08-19021 seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja ja MV vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping (tl 31). sõlmis hageja KR käenduslepingu MV kohustuste tagamiseks ( tl 35). Hageja andis kostjale üle krediidisumma 30 000 krooni (1 917.35 eurot). M. V ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ja hageja ütles lepingu ülese. Pärast lepingu ülesütlemist on krediidisumma katteks tasutud 8 619.60 krooni (550.89 eurot). Hageja on esitanud hagi kostja vastu käenduslepingust tulenevalt. Hageja ja MV vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlgnevuse nõue on 21 380.40 krooni (1 366.46 eurot). Kostja on 14.12.2010 toimunud kohtuistungil nõustunud põhivõla suurusega. Kohus leiab, et kuna poolte vahel puudub vaidlus tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla suuruse üle ja kostjal on käenduslepingust ja VÕS § 142 lg 1, 145 lg 1 ja 145 lg 2 tulenevalt kohustus põhivõlgniku MV kohustuste täitmiseks, siis tuleb kostjal põhivõlgnevus summas 21 380.40 krooni (1 366.46 eurot) välja mõista. Hageja on palunud kostjalt välja mõista intress summas 5 838.62 krooni (373.16 eurot). 14..12.2010 toimunud kohtuistungil vähendas hageja esindaja intressinõuet 5 813.06 kroonini (371.52 euroni). Hageja on nõudnud intressi lepingu ülesütlemiseni. Kostja on intressis suurusele vastu vaielnud. Hageja selgituste kohaselt on intressi arvestatud tarbijakrediidilepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel. Hageja esindaja 14.12.2010 kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei kuulu tasumisele maksegraafiku intressimaksed ridadel 6-8. Vastavalt hageja ja M. V vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingule (tl 31) on intressimäär aastas 44,89 %. Kohus leiab, et kuna kostjal on käenduslepingust ja VÕS § 145 lg 2 kohustus vastutada M. V kohustuste eest täies ulatuses, siis tuleb kostjal tasuda intressi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud suuruses. Hageja on intressiarvestuse esitanud tarbijakrediidilepingu lisaks olevas maksegraafikus (tl 32). Nimetatu kohaselt on ridadel 1-5 toodud intressi maksumuseks kokku 5 702.38 krooni (364.45 eurot). Kuna laenuleping öeldi ülese 05.07.2007, siis lisandub maksegraafikus toodud intressinõudele 3 päeva intressinõue summas (30 000 x 0,4489 : 365 x 3) 110.68 krooni (7.07 eurot). Kokku on hageja intressinõude suuruseks (5 702.38 + 110.68) 5 813.06 krooni (371.52 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud intressinõude summas 5 813.06 krooni (371.52 eurot) ja kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kostjal lasub kohustus intressinõude täitmiseks, siis tuleb kostjalt intress eelnimetatud suuruses välja mõista. Hageja on palunud kostjal välja mõista viivis summas 21 370 krooni (1 365.79 eurot). Kostja on viivise väljamõistmisele vastu vaielnud, kuna leiab, et ta ei pea käendajana seda summat maksma. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldajalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tarbijakrediidilepingu kohaselt on intressimääraks 44,89 % krediidisummast aastas. Hageja on esitanud viivise arvestuse (tl 42). Hagi esitamise seisuga on hageja viivise nõue 22 483.61 krooni (1 436.96 eurot). Hageja on viivist vähendanud põhinõude suuruseni ehk 21 370 kroonini (1 365.79 euroni). Kostja on viivise suurusele vastu vaielnud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja

2-08-19021 viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu, kui aga kostja nõuab põhivõla suuruse viivise vähendamist, siis tuleb nimetatut kostjal tõendada. Kostja ei ole tõendanud põhivõla suuruse viivise vähendamise nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hagejal oli tulenevalt VÕS § 415 lg 1 ja 113 lg 1 õigus nõuda viivist kohustuse mittetäitmise aja eest lepingus kokkulepitud intressimäära suuruses ja hageja on viivisenõuet vähendanud põhivõla suuruseni ning kostja ei ole viivise vähendamise nõuet tõendanud ning hageja on viivisenõuet tõendanud, siis tuleb kostjalt välja nõuda viivis summas 21 370 krooni (1 365.79 eurot). Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.