Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Võlgniku Fortemen OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige A R esitas 11.11.2010.a Viru Maakohtule Fortemen OÜ pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks ehitus- ja remonditööd. Alates 2008 on võlgnik töötanud kahjumiga. 2009 projektid jäid poolikuks ja ei realiseerunud. Osaühingu tegevus on peatunud ja lõppenud. Viru Maakohtu 15.11.2010 määrusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. 16.12.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise halduri aruanne Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 17.05.2005.a. Osakapital 40000 kr. Asutajaks OÜ Altius Consult. Alates 05.05.2005.a. osanikeks Andrus Roth (ik. XXX) ja P P (ik XXX), kes olid kuni 06.02.2007.a. koos juhatuse liikmeteks. Alates 06.02.2007.a. juhatuses ainul A R. Võlgniku tegevjuhiks oli A R. Võlgniku varaline seisund Varaline olukord toodud 06.12.2010.a. seisuga. Võlgniku esindaja esitanud raamatupidamisandmed antud ajahetke seisuga. Haldur samuti iseseisvalt kogunud infot Võlgniku vara ja võlgade kohta. Võlgniku 06.12.2010.a. bilansi kohaselt: Raha kassas ja pangaarvetel puudub (märgitud negatiivsena). Nõudeõigus kokku summas 626 567 EEK, mis peamiselt tekkinud tööde eest tasumata jätmisest. Ajutine haldur kontrollinud erinevatest maksevõime registritest kohustatud isikute maksevõimet ning hindab nimetatud nõudes 99% ulatuses lootusetuks. Nõuete müügil on neist võimalik saada ainult ca 6000 EEK (ca 1% nõuete nimiväärtusest). Muud varad –puuduvad. Võlgnikul on olnud põhivaradena mikrobuss, mis on müünud kohtutäitur poolt võlgnevuste katteks. Bilansi kohaselt on varasid 627 551 EEK. Ajutise haldur arvates konservatiivselt hinnatuna reaalselt varasid ca 6000 krooni. Kohustused Võlgnik esitatu kohaselt on tal võlgu 45 võlausaldajale. Neist suurimaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet (19.11.2010.a. seisuga põhivõlg 335 418, 53 kr ja arvestuslikud intressid 123 039, 87 krooni, kokku 458 458, 40 krooni), teiste võlausaldajate nõuded jäävad alla 25 000 EEK. Võlgniku esitatu kohaselt 06.12.2010.a. seisuga võlad 675 722 EEK (võlgniku bilansis ei kajastu viivisnõuded, nende suurus on teadmata (v.a. Maksu- ja Tolliamet). Osad nõuded on 2007.aastast, millele on võimalik esitada aegumise vastuväiteid. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt kohustusi 06.12.2010. seisuga summas 798 762 krooni. Bilansiandmetel on Võlgniku omakapital negatiivne, seda 49275 EEK.Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Kohustused ületavad varasid ca 790 000 EEK võrra. Puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et 2(5)

puudub tegevus ja võimalused tegevuse taastamiseks. Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada Võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Kuigi otseselt ükski võlausaldaja ei tegele aktiivselt võla sissenõudmisega (ei ole esitanud kohtusse haginõudeid), on selge et Võlgnikul puudub võimalus oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Käesoleval juhul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 alusel. Hinnates eeltoodut on Võlgnik olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja Tagasinõuete esitamise võimalustest Ajutine haldur leiab et kokkuvõtvalt – maksejõuetuse muutumise peamiseks põhjuseks kiired negatiivsed turumuutused. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgniku tegevus lõppes 2009. Võlgniku tegevus oli selgelt kasumlik ainult 2007.aastal (ajal, mil ehitusturul oli kõrghetk), mil ettevõte käive oli ca 3,2 milj.kr. 2008 toimus nõudluse langus, mis omakorda põhjustas kahjumi tekkimise. 2008 algasid kiired negatiivsed muutused finantsturul, mille tulemusena tellijad ei suutnud enam maksta peatöövõtjatele, kes omakorda ei suutnud maksta alltöövõtjatele. Võlgniku tegevusturuks oligi alltöövõttude tegemine erinevatele peatöövõtjatele. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse saabumise momendiks võib lugeda ajahetke, mil võlgnik lõpetas tegevuse (seda alates 3 kvartal 2009). Ajutine pankrotihaldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud pankrotimenetluses otseseid ja selgeid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selget hoolsuskohustuse mitte täitmist. Samas ajutine haldur möönab, et juhatuse liikme tegevuses võivad olla juhtimisvead seoses viivitusega pankrotiavalduse esitamisel, samas kahjuhüvitise nõuete esitamine on ajaliselt ja rahaliselt ressursimahukas, samuti hetkel prognoosimatu selle hagimenetluse tagajärg. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja kindla tulemiga tagasivõitmiste esitamise võimalusi. Tagasivõitmise võimalusena oleks teoreetiliselt võimalik käsitleda võlakohustuste tagastamist erinevatele võlausaldajatele, kuid samas esmane vajadus on tuvastada võlausaldajatele kahju tekitamine. Tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist, siis ajutine haldur peab vajalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samas püsiv maksejõuetus võib tuleneda selgetest juhtimisvigadest. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete ja kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kohtu seisukoht 3(5)

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Fortemen OÜ vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 16.12.2010 määrusega võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 40 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Fortemen OÜ pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kuivõrd pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha ajutisele pankrotihaldurile. Peale osaühingu registrist kustutamist tuleb ajutine haldur vabastada kohustustest. PankrS § 29 lg 8 alusel tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). 4(5)

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kohtumäärus tuleb saata vastava kande tegemiseks Viru Maakohtu registriosakonnale. TsÜS § 39 p 41 kohaselt juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. TsÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks tuleb määrata A R (isikukood:

XXX).

Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, hüvitise väljamaksmiseks riigi vahenditest summas 6200 krooni. Kohus leiab, et riigi vahenditest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 397 eurot.

Tamara Šabarova Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.