Total Halduse OÜ hagi Valmar Todi vastu 2876.02 euro (45 000 krooni) koos viivisega väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2876.02 eurot (45 000 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.02.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valmar Todi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Valmar Todi (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X X XXXXXXXX XXXXX XXXXX XXXXX XXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Ants Nõmmik Vastustaja Total Halduse OÜ (registrikood 10931449, asukoht Aisa t 1-18 Pärnu linnas), lepinguline esindaja Annika Murulaid
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 26.02.2010 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse maakohtus asja uuel arutamisel.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.20.11.2007 esitas Total Halduse OÜ (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Pärnu Maakohtusse Valmar Todi (edaspidi kostja, apellant) vastu 45 000 krooni saamiseks. Menetluse käigus hageja täiendas nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 45 000 krooni ja seisuga 27.01.2010 intressid 3905.55 krooni, kokku 48 905.55 krooni ja intressid, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud suuruses 0,011% põhinõudest, arvestades hagi esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt andis 28.11.2006 OÜ Cavitron esindaja kostjale 45 000 krooni. Rahasumma vastuvõtmise kohta on koostatud OÜ Cavitron kassa väljamineku order, millel kostja allkirjaga kinnitab raha vastuvõtmist. Kostja pidi selle raha eest korraldama Side kinnistul Mõtsu külas Varbla vallas vee- ja kanalisatsioonitööde teostamise. Selleks lubas kostja otsida töömehed ja talle antud 45 000 krooni eest neile maksta. Kostja ei korraldanud kokkulepitud tööde tegemist ega tagastanud ka talle antud raha. Tööd tegi OÜ Cavitron ise ära 2007. aasta juunis ning tööde tegijaks oli OÜ Cavitron töötaja A. R.. Tööde tegemiseks vajalik tehnika telliti OÜ Cavitron poolt OÜ-st Karopeel. OÜ Cavitron on kostjalt korduvalt raha tagasi küsinud, kuid kostja ei ole seda siiani teinud.
3.23.10.2007 sõlmisid hageja ja OÜ Cavitron nõude loovutamise lepingu, millega hageja omandas OÜ Cavitron nõude kostja vastu. Kostjat on nõudeõiguse üleminekust teavitatud. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõudest ei olnud kostja enne kohtult materjalide saamist teadlik. Nimetatud vee- ja kanalisatsioonitööd teostati, mida kinnitab tööde üleandmis-vastuvõtmise akt, sõlmitud kostja ja OÜ Enlet vahel. Töid ei teostatud täielikult, kuna tegelikuks tööde maksumuseks oleks olnud 77 000 krooni. 45 000 krooni eest kaevati kraav ja majja toodi vesi, kanalisatsioon, osteti hüdrofor. Väide, et A. R. teostas ise vaidlusalused tööd, on vale. A. R. on OÜ Cavitron juhatuse liikme elukaaslane, mistõttu ei ole tegemist usaldusväärse tunnistajaga. Hageja esitatud OÜ Karopeel arvel, mis on tegelikult esitatud teise äriühingu OÜ Cavitron Development nimele, puudub aruanne selle kohta, milliseid töid OÜ Karopeel teostas. Lisaks, arve koostamise ajal nimetatud ettevõtet ei eksisteerinudki. Asjaolu, kuidas OÜ Enlet maksis töölistele palka, ei puuduta antud juhtumit. Loeb see, et OÜ Enlet teostas töid Side kinnistul. Menetluse edasine käik
5.Pärnu Maakohus rahuldas 15.07.2008 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. 11.03.2009 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule tagasi.
Esimese astme kohtu otsus
6.26.02.2010 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus uuesti hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja sai OÜ-lt Cavitron viimase töötajana 45 000 krooni, mille eest pidi korraldama Side kinnistul Mõtsu külas Varbla vallas vee- ja kanalisatsioonitööde tegemise.
8.Hageja palus hagi rahuldada käsunduslepingu sätete alusel või siis alternatiivsena töökoodeksi (TööK) § 128 alusel. Kohtu hinnangul on võimalik hagi rahuldada mõlema õigusakti alusel.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja vastas 16.02.2010 kohtuistungil hageja esindaja küsimusele, et tema tööülesandeks oli vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamine. Kostja töötas OÜ-s Cavitron klienditeenindajana ja töö sisuks oli klientidega suhtlemine objektidel. Tööandja andis kostjale ülesandeid ja tema täitis neid. Seega on võimalik kohaldada ka TööK § 128, mille kohaselt aruandeliselt saadud raha kasutamise kohta peab töötaja esitama tööandjale kuludokumendid.
10.Kostja on püüdnud tõendada tööde tegemist OÜ Enlet poolt. Nii on kostja väitnud 01.07.2008 kohtuistungil, et selle ülesande täitmiseks tellis ta töö OÜ-lt Enlet, kes kaevas sinna veetrassi kraavi pikkusega 5-10 m, paigaldas torud ja ühendas vee krundil asuvast kaevust majja, paigaldati ka hüdrofor. Kostja esitas oma väidete tõenduseks OÜ Enlet rekvisiitidega 28.11.2006 kuupäeva kandva tööde üleandmise akti. Hageja taotles kohtult käekirjaekspertiisi tegemist. Kohus määras ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse: kas OÜ Enlet rekvisiitidega 28.11.2006 kuupäeva kandva tööde üleandmise aktil ja sama kuupäeva kandval sularaha arvel nr 354 on R. T.allkiri. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole aktile tõenäoliselt alla kirjutanud R. T..
11.Äriregistri andmetel ei ole OÜ Enlet esitanud 2006. aasta kohta majandusaasta aruannet, mis viitab asjaolule, et 2006. aastal äriühingul majandustegevus puudus. Krediidiinfo andmete kohaselt ei ole OÜ Enlet alates 30.10.2006 enam käibemaksukohuslane. See viitab asjaolule, et OÜ-l Enlet puudus käive. Kostja poolt tõendina esitatud arvel nr 354 on märgitud käibemaks 18%. Maksu- ja Tolliameti info kohaselt ei ole OÜ Enlet poolt 2006. aastal kellelegi töötasu makstud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kohus ei ole välja selgitanud, kes väidetavalt kaevas esialgselt osa kraavi. Kostja on soovinud tõendada tööde tegemist tunnistaja ütlustega, kuid seejärel loobunud tunnistaja ärakuulamisest. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt teostas tema kinnistul vajalikud tööd. Kohus jätab tähelepanuta kostja väite tunnistaja kohta, kuna kostja ei ole oma väidet, et A. R. on OÜ Cavitron juhatuse liikme elukaaslane, mistõttu ei ole tegemist usaldusväärse tunnistajaga, põhistanud ja kohus ei saa otsust rajada oletustele. Kohtu kasutuses on aga tõendid selle kohta (seoses käekirjaekspertiisiga), et OÜ Enlet juhatuse liige R. T.on Pärnu Maakohtu 26.06.2008 otsuse kohaselt kriminaalkorras karistatud varem 2-l korral, väärtegude eest 3-l korral.
13.Hinnates tõendeid kogumis, on hagi leidnud tõendamist. Kostja ei ole korraldanud tööde tegemist ja esitanud usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tööde tegemist ja nende eest tasumist, samuti ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid temale antud 45 000 krooni kasutamise kohta.
Apellatsioonkaebus
14.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub maakohtu otsuses täielikult kogutud tõendite analüüs ning ka otsuse põhjendus. Kohus ei ole otsuse põhjendavas osas märkinud kohtu tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi, tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadusi, mida kohus kohaldas.
16.Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, millest nähtub, et apellant tegutses Side kinnistul Mõtsu talu vee- ja kanalisatsioonitööde tegemise käsundi alusel. Vastustaja on kogu aeg väitnud, et kostjal oli Cavitron OÜ-ga töölepinguline suhe ja vastupidist ei ole esimese astme kohtus tõendatud. Apellant esitas ka koopia töölepingust, millest selgusid apellandi töökohustused. Seega on mõlemate osapoolte poolt tõendatud, et tegemist sai olla ainult töölepingulise suhtega ning sealt tulenevate kohustuste ja õigustega.
17.Arusaamatu on kohtu viide VÕS §-le 616, sest käesolevas tsiviilvaidluses ei ole kumbki osapool käsitlenud vaikiva seltsingulase surma ning nimetatud viide näitab eelkõige kohtu püüet igal võimalikul viisil esitatud haginõue rahuldada. Eelnevat kohtu püüet kinnitab ka seisukoht, et hagi on võimalik rahuldada nii käsunduslepingu sätete kui TööK § 128 alusel. Apellandile jääb selgusetuks, kuidas on võimalik väita, et apellandil oli töölepingulise suhte ajal Cavitron OÜ-ga antud juhul veel ka sõlmitud käsundusleping 45 000 krooni osas.
18.Maakohus pani apellandi süüks selle, et OÜ Enlet ei ole kellelegi töötasu maksnud jmt, kuid puudub igasugune vaidlus selles, et nimetatud tööd Side kinnistul ka tehti. Kuna vastustaja ei suutnudki tõendada, et tööd oli täielikult tegemata ja seetõttu 45 000 krooni ei ole eesmärgipäraselt kulutatud, siis puudus kohtul seaduslik alus hagi rahuldamiseks. Antud juhul on ju nii apellant kui ka vastustaja tunnistaja tõendanud fakti, et tööd seal kinnistul tehti. Tunnistaja A. R. on juba esimesel korral maakohtus kinnitanud, et töö, mida tema tegi pea aasta hiljem, oli nii mahult kui maksumuselt oluliselt väiksem. Siinkohal haakuvad nii tunnistaja kui ka apellandi seisukohad, et kogu töö lõpetamine oleks maksma läinud rohkem kui 45 000 krooni. Kui võrrelda kohtuistungil tunnistaja poolt antud ütlusi ning kostja selgitust hagejale: 77 000 krooni maksid materjalid ja paigaldamine kokku jne, siis vastuolu puudub selles, et kostja on omapoolsed lubatud tööd kinnistul teinud. Vastustaja seisukoht
19.Total Halduse OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
20.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlus- ja materiaalõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata tagasi uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik asjas ise uut lahendit teha. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
21.TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus otsust tehes hindama tõendeid, otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja seejärel, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Alles siis on võimalik võtta seisukoht, kas hagi kuulub rahuldamisele.
22.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et vaidlusalusel ajal, see on novembris 2006, töötas kostja OÜ-s Cavitron klienditeenindajana. Töölepingut tsiviilasja materjalides ei sisaldu (apellandi vastav viide kaebuses on vastuolus tsiviilasja materjalidega). Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohtu menetluses puudus poolte vahel selle asjaolu osas vaidlus. Hagiavalduse täienduses 27.01.2010 (t lk 129-132) nõustus hageja esindaja kostja vastuväitega selle kohta, et kostja töötas OÜ-s Cavitron töölepingu alusel ja sai oma tööülesannete raames tööandjalt korralduse Side kinnistul Mõtsu talu vee- ja kanalisatsioonitööde tegemise korraldamiseks ning sel otstarbel anti talle vaidlusalused 45 000 krooni. Seega on tõendatud, et poolte vahel oli töölepinguline suhe.
23.Maakohus tuvastas poolte vahel käsunduslepingu olemasolu ja lahendas vaidluse vastavast regulatsioonist lähtudes. Kolleegium sellega ei nõustu. Tööleping kui teenuse osutamise leping on oma olemuselt küll käsunduslepingu alaliik, kuid töölepinguliste suhete korral tuleb rakendada esmajoones seda lepinguliiki reguleeriva eriseaduse sätteid ja alles olukorras, mida töölepinguliste suhete puhul TLS (kuni 01.07.2010 ka teatud osas TööK) ei reguleeri saab ja tuleb rakendada VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut. Maakohtu seisukoht, et käesoleva vaidluse lahendamine on võimalik samaaegselt nii VÕS § 626 kui kuni 01.07.2010 kehtinud TööK § 128 alusel on seega ebaõige. Kui maakohus leidis, et tuvastatud on asjaolud, mis võimaldavad rakendada eriseadust, oleks tulnud selle alusel vaidlus ka lahendada. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta rakendas VÕS-i, mitte aga TööK tol ajal veel kehtinud sätteid. Selles osas on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise nõuet.
24.Vastuseks apellandile selgitab kolleegium, et iseenesest ei ole välistatud, et samaaegselt võisid poolte vahel olla ka muud tsiviilõiguslikud lepingulised suhted, mille alusel tööandja oma töötajale sularaha kassast välja andis, kuid konkreetses vaidluses ei ole seda kumbki pool väitnud ega vastavaid asjaolusid esile toonud.
25.Poolte suhte ebaõige kvalifitseerimine tõi kaasa ebaõige tõendamiskoormuse jaotamise ja seeläbi ebaõige otsuse tegemise. Puudub vaidlus, et kostja sai vaidlusaluse rahasumma tööandjalt oma tööülesannete täitmiseks. Seega sai kostja vastutus tuleneda tööülesannete rikkumisest. Vaidlusaluse toimingu tegemise ajal reguleeris töösuhteid TLS ja töötaja materiaalset vastutust TööK §-d 125-130. Tsiviilasja materialidest ei nähtu, et kostjaga oleks olnud sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping. TööK § 125 lg 1 kohaselt kandsid töötajad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. Üldjuhul kandsid nad vastutust TööK § 126 järgi keskmise kuupalga ulatuses. Töötaja täieliku materiaalse vastutuse aluseid reguleeris TööK § 128, mille lg 1 p 2 kohaselt kandis töötaja materiaalset vastutust tema süü läbi tööandjale tekitatud kahju eest täies ulatuses muuhulgas juhul, kui ta oli aruandeliselt saanud vara või muid väärtusi ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel. Vastavalt TööK §-le 125 kandsid töötajad vastutust otsese tegeliku kahju olemasolu korral juhul, kui 1) kahju oli tekitatud töötaja õigusvastase käitumisega; 2) kui kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses töötaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusega ja 3) kui kahju oli tekitatud töötaja süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Materiaalne vastutus sai järgneda vaid kõigi kolme tingimuse üheaegse esinemise korral.
26.Seega pidi hageja tõendama 1) otsese varalise kahju tekkimist tööandjal; 2) kostja õigusvastast käitumist ehk seda, et kostja rikkus kas siis seadusega, töösisekorra eeskirjadega, ametijuhenditega või tööandja käskude ja korraldustega temale pandud tööalaseid ülesandeid; 3) kahju tekkimise põhjuslikku seost kostja õigusvastase käitumisega. Kostjal oli võimalik tõendada, et ta ei olnud kahju tekkimises süüdi. Maakohus ei selgitanud eelmenetluses pooltele kirjeldatud tõendamiskoormuse jagunemist ja jättis seega täitmata TsMS § 351 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustuse. Viidatud sätte kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses selgitada pooltele, millisel õiguslikul alusel ja sellest tulenevalt millistel eeldustel saaks hagi rahuldamisele kuuluda.
27.Hageja nõude rahuldamiseks ei piisa, et on tuvastatud, et aktil, millega kostja tööd OÜ-lt Enlet vastu võttis (t lk 17) ja arvel, mille alusel töötaja tööandjalt saadud raha samale äriühingule üle andis, on selle äriühingu juhatuse liikme allkiri võltsitud. Nimetatud asjaolu iseenesest ei tõenda, et OÜ Enlet raha ei saanud ja/või väidetud töid ei teinud ning et sellega tekkis tööandjale kogu hagetava rahasumma ulatuses otsene varaline kahju. Eksperdi arvamus (t lk 105-108) on tõenäoliselt eitav ehk suure tõenäosusega on juhatuse liikme R. T.allkirjad aktil ja arvel kirjutatud kellegi teise isiku poolt. R. T. endalt ei ole vaidlusaluste asjaolude kohta küsitud, kuigi tema asukoht on teada. Väljavõttega äriregistri teabesüsteemist (t lk 24, 83) on tõendatud, et OÜ Enlet registrikoodiga
11183860 aadressiga Mustamäe tee 18 oli kantud registrisse 08.11.2005, tegevusaladeks olid muuhulgas ehitus- ja remonditööd ning juhatuse liikmeks R. T.. Maakohus on viidanud, et R. T. on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui väärtegude eest, kuid lahendist ei nähtu, millise järelduse kohus nimetatud asjaolust teeb. R. T. isik, aga ka see, kuidas kostja poolt üleantud rahalised vahendid OÜ-s Enlet liikusid, kas tasuti makse riigile, kas oli töölepingulistes suhetes töötajaid, ei tõenda, et kostja tegi töölepingulistes suhetes tööandjaga midagi õigusvastast. Hageja esindaja on menetluse ajal möönnud hageja jaoks teadmata ulatuses enne 2007. aasta juunikuud teatud tööde tegemist konkreetselt objektil (t lk 84, 49).
28.Hagiavaldus ja selle täiendus (t lk 1-2, 130-132) ei sisalda faktilisi asjaolusid, millised annaksid aluse hageja nõudeõigusele TööK §-de 125-130 järgi. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 2 peab hagiavalduses olema märgitud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Sama sätte p 3 kohaselt peavad olema märgitud ka tõendid, millised nimetatud asjaolusid kinnitavad, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagiavaldusest ei nähtu, millised asjaolud ja tõendid kinnitavad hageja õiguseellasel (kostja endisel tööandjal) otsese varalise kahju tekkimist ja suurust, samuti milles seisnes seejuures kostja õigusvastane käitumine ning seos kostja õigusvastase käitumise ja varalise kahju vahel. Asja uuel arutamisel tuleb hagejal esmalt esitada TsMS § 363 lg-le 1 vastava hagiavalduse terviktekst, millest lähtuvalt saab edasine menetlus toimuda.
29.Ekslik on apellandi väide, et maakohus on otsuse põhjendustes viidanud VÕS §-le 616 (vaikiva seltsinglase surm). Otsuse põhjendavas osas (4. ja 5. lehel) sellist viidet ei ole. See sisaldub otsuse 3. lehel, kus maakohus on refereerinud hageja 27.11.2009 esitatud menetlusdokumenti. Seega ei ole tegemist kohtu viitega.
30.Menetluskulud jaotatakse asja uuel arutamisel maakohtus.
Malle Seppik
Ulvi Loonurm
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.