Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.03.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Total Halduse OÜ hagi Valmar Todi vastu 45 000 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
45 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valmar Todi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Total Halduse OÜ (registrikood 10931449, elukoht Aisa 1-18, Pärnu), esindaja Annika Murulaid
Pärnu Maakohtu 15.07.2008 otsus
Kostja Valmar Todi (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx, xxxxxxxx, xxxxx xxxx xxxxxxxx) Resolutsioon Tühistada Pärnu Maakohtu 15.07.2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
20.11.2007 esitas Total Halduse OÜ kohtule hagi Valmar Todi vastu 45 000 krooni saamiseks.
2.28.11.2006 andis OÜ Cavitron esindaja Valmar Todile sularahas 45 000 krooni. Rahasumma vastuvõtmise kohta on koostatud OÜ Cavitron kassa väljamineku order, millel on kostja oma allkirjaga kinnitanud selle rahasumma saamist. Kostja pidi saadud raha eest korraldama xxxx kinnistul, mis asub xxxxxx vallas xxxxx külas, veeja kanalisatsioonitööde tegemise. Selleks lubas kostja otsida tööde tegija ja selle rahaga talle tööde eest maksta. Kostja kokkulepitud tööde tegemist ei korraldanud ega talle selleks üle antud rahasummat ei tagastanud. Need tööd tegi 2007 juunikuus OÜ Cavitron ise ning nende tööde tegija oli OÜ Cavitron töötaja A. R.. Tööde tegemiseks vajalik tehnika telliti OÜ Cavitron poolt OÜ-st Karopeel.
3.OÜ Cavitron on korduvalt nõudnud kostjalt rahasumma tagastamist, kuid tänaseni kostja seda teinud ei ole.
4.23.10.2007 sõlmisid hageja ja OÜ Cavitron nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega hageja omandas OÜ Cavitron nõude kostja vastu. Kostjat on teavitatud nõudeõiguse üleminekust hagejale teatega.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista 45 000 krooni kui alusetult saadu ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Nimetatud vee- ja kanalisatsioonitööd teostati, mida kinnitab tööde üleandmis-vastuvõtmis akt. Töid ei teostatud täielikult, kuna tegelik tööde maksumus oli 77 000 krooni. Materjalid ja paigaldamine maksis kokku 77 000 krooni. 45 000 krooni eest tehti kraavikaevamine ja majja toodi vesi, kanalisatsioon, samuti osteti hüdrofoor. Väide, et A. R. teostas ise vaidlusalused tööd, on vale. A. R. on OÜ Cavitron juhatuse liikme elukaaslane, mistõttu ei ole tegemist usaldusväärse tunnistajaga. Hageja esitatud OÜ Karopeel arvel, mis on tegelikult esitatud teise äriühingu, OÜ Cavitron Development nimele, puudub aruanne selle kohta, milliseid töid OÜ Karopeel teostas. Lisaks arve koostamise ajal enam nimetatud ettevõtet ei eksisteerinud. Asjaolu, kuidas OÜ Enlet maksis töölistele palka, ei puuduta antud juhtumit. Antud juhul loeb see, et OÜ Enlet teostas töid Side kinnistul. Hageja nõudest ei olnud kostja teadlik enne kohtust materjalide saamist. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus 15.07.2008 otsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
8.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja sai OÜ Cavitron käest 45 000 krooni veeja kanalisatsioonitööde korraldamiseks. Vaidlus on selles, kas saadud raha eest kostja oma kohustuse ka täitis.
9.Hinnates esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulates istungil ära tunnistaja A. R. ütlused, leidis kohus, et kostja ei ole suutnud kohtule tõendada nimetatud tööde tegemist. Kostja on esitanud kaks tõendit – arve ja üleandmis-vastuvõtmis akti OÜ-lt Enlet – millised mõlemad kannavad kuupäeva 28.11.2006 ehk sama kuupäeva, mil
2(4)
45 000 krooni kostja käsutusse OÜ Cavitron poolt anti. Esitatud arve sisaldab eraldi käibemaksu rida, mis on vastuolus krediidiinfo andmetega selle kohta, et OÜ Enlet ei olnud pärast 30.10.2006 käibemaksukohustuslane. Kostja väitel on tööd tehtud, kuid see ei kajastu mingil moel OÜ Enlet majandustegevuses. Maksu- ja Tolliameti info kohaselt ei ole 2006 aastal kellelegi OÜ Enlet poolt töötasu makstud. Nii arve kui üleandmis-vastuvõtmis akt ei täpsusta, milliseid vee- ja kanalisatsioonitöid tegelikkuses tehti ja jäävad seega äärmiselt üldsõnaliseks.Tunnistaja A. R. on kirjeldanud üksikasjalikult 2007 aasta suvel tema poolt tehtud töid. Eelnevalt tehtud töö väärtuseks hindas tunnistaja ca 1300 krooni. Asjaolu pinnalt, et kostja ei esitanud OÜ-le Cavitron arvet ja tööde üleandmise-vastuvõtmisakti nende saamisel, tekitas kahtlusi kas nendes dokumentides märgitud töid üldse teostati või on tegemist tagantjärele vormistamisega.
10.Kostja viide OÜ Karopeel arve vormistatusele OÜ Cavitron Development kui mitteeksisteerinud ettevõtte nimele, ei ole õige. Äriregistri elektroonsest andmebaasist nähtuvalt on nii OÜ Cavitron ja OÜ Cavitron Development asutatud 2005, eksisteerivad tänaseni ning on omavahel tihedalt seotud, sest nii asutaja, ainuosanik kui juhatuse liige langevad mõlema äriühingu puhul kokku.
11.Kuivõrd kostja ei ole täitnud oma kohustust organiseerida vee- ja kanalisatsioonitööd ning see kohustus on tänaseks ära langenud, on kostja alusetult omandanud OÜ Cavitron poolt temale antud 45 000 krooni, milline summa tuleb lähtuvalt VÕS § 1028 lg-st 1 ning tulenevalt OÜ Cavitron ja hageja vahelisest nõude loovutamisest hageja kasuks kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
12.Kostja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 15.07.2008 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
13.Maakohus on ebaõigesti käesolevas asjas kogutud tõendeid hinnanud, kohtuotsus on täies ulatuses motiveerimata ja põhjendamata.
14.Kostja ei saa vastutada OÜ Enlet tegevuse või tegevusetuse eest. Käesoleval juhul ei ole tsiviilvaidluse esemeks mitte OÜ Enlet majandustegevus ja deklaratsioonide esitamine ning töötasude maksmine, vaid see, kas saadud 45 000 krooni eest said nimetatud tööd ka faktiliselt teostatud.
15.Vaidlust ei ole selles, et Cavitron OÜ omanikud avaldasid 2006 majandusaasta aruande esitamisel äriregistrile, et Cavitron OÜ lõpetab tegevuse. Cavitron OÜ 2007 majandusaasta aruannet ei ole siiani ettevõte esitanud, seega 2007 ei tegutsenud Cavitron OÜ ja seega ei saanud ka OÜ Cavitron 2007 juunikuus teostada ise nimetatud töid Side kinnistul.
16.Ka haakuvad tunnistaja ütlused kostja omadega, et kogu töö lõpetamine oleks maksma läinud rohkem kui 45 000 krooni. Kui võrrelda tunnistaja ja kostja selgitusi, siis vastuolu puudub selles, et kostja on omapoolsed lubatud tööd kinnistul teinud.
17.Kui hageja väidab, et OÜ Enlet faktiliselt töid ei teostanud, siis tekkib küsimus, kas antud juhul on tegemist üldse õige kostjaga. Maakohus sellele tähelepanu ei ole pööranud. Vastustaja seisukoht
18.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise
3(4)
tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
20.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
21.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb hagi rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt pidi kostja korraldama konkreetsel kinnistul vee-ja kanalisatsioonitööde tegemise. Selleks pidi kostja otsima tööde tegija, sõlmima temaga OÜ Cavitron nimel lepingu tööde tegemiseks ja maksma saadud rahaga tööde eest. Nimetatud asjaoludest tuleneb, et OÜ Cavitron ja kostja vahel oli lepinguline suhe. Hageja ei tugine lepingu tühisusele. Seega saab hageja nõue tugineda lepingu rikkumisele, mitte alusetule rikastumisele. Kohus ei ole andnud lepingule õiguslikku hinnangut ega ole selgitanud välja lepingu rikkumisega ja vajalike õiguskaitsevahendite kohaldamisega seotud asjaolusid.
22.Tõendite hindamise osas märgib kolleegium järgmist: Kohus jättis arvestamata kostja poolt oma väidete tõendamiseks esitanud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ja OÜ Enlet arve tuginedes asjaoludele, et tööde üleandmis-vastuvõtmisakt ja arve ei kajasta tööde loetelu ning on koostatud samal kuupäeval, mil OÜ Caviton maksis kostjale välja sularaha, et OÜ Enlet tõi arvel välja ka käibemaksu ajal, mil ta polnud enam käibemaksukohuslane ning töötajatele palga maksmine ei kajastu Tolli- ja Maksuameti andmebaasis. Ringkonnakohtu arvates ükski nimetatud asjaolu ei tõenda tööde mittetegemist.
23.Seega tuvastas kohus asjaolu, et OÜ Enlet ei ole teinud vaidlusalusel kinnistul vee- ja kanalisatsioonitöid üksnes tunnistaja A. R. ütluste alusel, kes väitis, et nemad sõbraga käsitsi parandasid kraavi ja paigaldasid vee-ja kanalisatsioonitrassi ning taktori abil ka septiku. Kolleegiumi arvates tunnistaja ütlused maakohtu poolt tehtud kõigiks järeldusteks alust ei anna. Tunnistaja väitis, et enne tema tulekut olid kohapeal kraavid kaevatud ja vundamenti augud lõhutud, samuti ei teadnud tunnistaja midagi hüdrofoori paigaldamisest. Kohus ei selgitanud välja, kes siis nimetatud tööd tegi ega põhjendanud, miks need ei saanud olla tehtud kostja organiseerimisel OÜ Enlet poolt.
24.Kohus ei andnud ka mingit hinnangut kostja väidetele selle kohta, et tunnistaja A. R. ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt tulenevalt sellest, et on OÜ Cavitron seadusliku esindaja perekonnaliige.
25.Kuna eelmenetlus TsMS § 392 lg 1 p 1 alusel on viidud asjas läbi puudulikult, siis pole välja selgitatud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja ringkonnakohus ei saa ise asjas uut otsust teha.
26.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.