Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.01.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-49709
Tsiviilasi
Osaühing S hagi AZ ́i vastu võla nõudes.
Tsiviilasja hind
338,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing S (registrikood: XXX, aadress: XXX) Hageja seaduslik esindaja: S K (isikukood: XXX, XXX) Kostja: AZ (isikukood: XXX, elukoht: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Välja mõista AZ ́ilt OÜ S kasuks võlgevus 338,73 eurot (kolmsada kolmkümmend kaheksa eurot ja 73 senti). Välja mõista AZ ́ilt OÜ S kasuks viivis 325,95 eurot (kolmsada kakskümmend viis eurot ja 95 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AZ ́I kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
1 (3)
Osaühing S esitas 11.08.2010.a. Harju Maakohtule hagiavalduse AZ ́i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Osaühing S (edaspidi hageja) ja AZ (edaspidi nimetatud kostja) müügilepingu (edaspidi leping), mille objektiks on ehitusmaterjalide (edaspidi kaubad) ost-müük. Kaupade üleandmise tingimusteks oli lepingu p. 3 kohaselt, et kaubad antakse üle ja võetakse vastu Tallinnas XXX. Kaupade üleandmist tõendavad OÜ S poolt välja antud arved nr. 280719; 280634; 280395. Kaubad võttis vastu AZ. Lepingu p. 2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kaupade eest 10 päeva jooksul. Peale korduvaid meeldetuletusi tasus kostja kaupade eest osaliselt. Lepingu p. 6.1 järgi lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamisel on pooltel õigus nõuda süüdi olevalt poolelt viivist kuni 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Kuna kostja ei ole täitnud endale võetud lepingulisi kohustusi, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Lepingu p. 6.3 järgi võtab Aleksandr Zadvornov endale kohustuse tagada võimalikud nõuded oma isikliku varaga. Seega on kostja andnud käenduse, millega kohustub hageja ees vastutama kohustuse täitmise eest. Hageja oma vastuses kostja esitatud vastusele teatab hageja, et S OÜ oli 01.10.2010.a. kostjale vastu tulnud ja allkirjastanud kostjale sobiliku 15-kuulise maksegraafiku, kus kokkuleppeliselt oli põhisumma vähendatud 6091,50 kroonini. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja avalduses olevad väited, et SK ́i mittetöötamisest S OÜ-s ja samuti väidetav kostja sundimine temale soodsa maksegraafiku allkirjastamiseks, mis oli „tõlgitud teise keelde“. Hageja lisas, et tundub, et kostja püüab enda maksejõuetust varjata ja kohut alusetute väidetega koormata, mõistmata sealjuures mitte täielikult tsiviilvaidluse sisu ja S OÜ seadusest tulenevat õigust nõuda tasumata arvetelt viiviseid. Oma vastuses palus S OÜ jätta jõusse 20.10.2010.a. kohtuotsus. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja selgitab, et alates septembrist 2009.a. kuni käesoleva ajani on OÜ S esindaja SK esitanud kohtule valeandmeid. Kostja lisab, et 19.10.2009.a. kandis ta üle viimase võlgnevuse summas 2000 krooni. Kostja lisab, et kohtule on esitatud valeandmeid võla saamise suhtes ja lisab, et osa võlast oli antud SK ́ile käest kätte. Samuti oli suuline kokkulepe, et maksed toimuvad kostja võimaluste kohaselt. Kostja lisab, et teda on segadusse viidud, sundides teda alla kirjutama maksegraafikule, mis oli tõlgitud teise keelde. Kostja lisab, et tema sai kauba OÜ-lt S vastavalt kokkuleppele. Kostja sai kaubaga arve nr. 280395 04.07.2008.a. summas 10566 krooni ja maksis selle eest osaliselt sularahas. Ettemaks oli 04.07.2008.a. summas 1000 krooni ja detsembris maksis kostja 5000 krooni. OÜ S müüja andis välja järgmise kauba arve nr. 280634 summas 2743 krooni ja arve nr. 280719 summas 2898,50 krooni. Kostja lisab, et OÜ S arveldusarvele on ülekantud järgmised summad: 16.01.2009.a. summa 2000 krooni, 25.03.2009.a. summa 2000 krooni, 19.10.2009.a. summa 2000 krooni. Sularahas on makstud järgmised summad: 04.07.2008.a. summa 1000 krooni, detsember 2008.a. summa 5000 krooni ja kevadel 2009.a. summa 1000 krooni. Kostja lisab, et on tehtud ka tasaarveldus summas 4000 krooni, mis on OÜ S kaupluse remont aadressil XXXA ja 2009.a. remonditööd SK ́i kodus.
2 (3)
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu, mille objektiks on ehitusmaterjalide ost-müük. Kaupade müügi kohta on OÜ S poolt välja antud arved nr. 280719; 280634; 280395. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 30 lg 1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Maksegraafikust 01.01.2010 nähtub, et kostja on tunnistanud võlgnevust summas 6091,50 krooni. Sellega on kostja andnud võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes. Tõendamata on kostja väited, et ta ei saanud võlatunnistuse sisust õigesti aru. Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oleks võlgnevuse osaliselt kustutanud, kuivõrd kostja väidetud tasumised on toimunud enne võlatunnistuse koostamist. Tõendamata on kostja väited tasaarvestuse toimumise kohta. Maksegraafiku kohaselt graafiku rikkumise korral oli hagejal õigus nõuda koheselt nii võlgnevuse kui ka viivise tasumist. Lepingu p 6.1 kohaselt olid pooled kokku leppinud viivise määras 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Viivise arvestusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 5300 krooni ehk338,73 eurot ja viivise 5100 krooni ehk 325,95 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.