Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kulutuste katteks (teenustasu) 90 krooni, viivise põhivõlgnevuselt 3000 krooni, viivis meeldetuletusteatiselt 177 krooni, viivis teenustasult 22,68 krooni, jooksev viivis 0,2% päevas teenustasult (90 krooni) alates 29.10.2010 kuni nõuetekohase täitmiseni; viivis kohtukuludelt kuni nõuetekohase täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 30.10.2007 hageja veebikeskkonna kaudu laenutaotluse (nr XXXXXXXXXXXX) 3000 krooni tarbimislaenu saamiseks üheks kuuks tähtajaga 29.11.2007.a., mille hageja väljastas samal päeval kostja Hansapanga arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXX. Kooskõlas hageja laenulepingu üldtingimuste p-ga 4.2.5. kohustus kostja 3000 kroonise ja 30 kalendripäevase tasumistähtajaga laenult tasuma lisaks laenu põhiosale lepingutasu ehk intressi 690 krooni. Kostja kasutas neljateistkümnel (14) korral laenulepingu üldtingimuste p-s 8.2. sätestatud võimalust laenutähtaja edasilükkamiseks, tasudes nimetatud teenuselt ettenähtud tasu. Peale laenutähtaegade korduvat edasilükkamist oli kostja laenu lõplikuks tagastamise tähtpäevaks 02.04.2008. Laenu katteks ei ole kostja, hagi esitamise seisuga, teinud ühtegi makset, on tasunud hagejale vaid 14-l korral laenu pikendamise intressimakseid kokku summas 4199 krooni. Laenulepingu üldtingimuste p 9.1. (laen tähtaegselt tagastamata) järgi kohustus kostja tasuma hageja nõudel võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu 177 krooni. Hageja saatis 09.04.2008 kostjale kirjaliku meeldetuletuse, mille järgi kostja kohustus tasuma lisaks põhivõlgnevusele 177 krooni. Meeldetuletusteatis muutus sissenõutavaks 7 päeva möödudes, seega 17.04.2008. Laenulepingu üldtingimuste p-i 10. järgi laenusumma tasumisega viivitamisel on viivis on 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hea usu põhimõttest lähtudes vähendas hageja viivisemäära krediidiasutuste poolt sarnaste laenude puhul tavaliselt kasutatava määrani; s.o. 0,2% päevas ning vähendas veel viivist laenu põhisummani, misjärel on kostjal hagi esitamise kuupäeva seisuga tasumata põhinõudelt viivis 3000 krooni ja meeldetuletusteatiste viivis 177 krooni. Hageja esitas 17.06.2010 Creditreform Eesti OÜ kaudu, võla sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse, tasudes 23.06.2010 nimetatud teenuse eest Creditreform Eesti OÜ’le teenustasuna 90 krooni, mis on käsitletav otseselt võla sissenõudmisega seotud kuluna, millelt on hagi koostamise kuupäeva seisuga kogunenud viivis kogusummas 22,68 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et ta esitas 30.10.2007 veebikeskkonna vahendusel hagejale laenutaotluse 3000 krooni saamiseks tähtajaga 30 päeva ja samal päeval sõlmiti sidevahendite vahendusel laenuleping nr XXXXXXXXXXXX, mille alusel hageja 30.10.2007.a maksis. kostja kontole 3000 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 29.11.2007 (tlk.36). Kostja on laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tuleneva kohustuse hageja ees täitnud, kuna on tagastanud hagejale 4199 krooni, milline summa sisaldab nii laenu põhisummat 3000 krooni kui ka laenulepingu sõlmimise tasu ehk intressi 690 krooni. Poolte vahel sõlmitud laenuleping oli tüüptingimustega leping VÕS § 35 mõistes. Kostja märgib, et ta ei ole sõlminud hagejaga makseettepanekus ning võlanõude aluseks olevat lepingut nr XXXXXXXXXXXX, millist tegelikkuses ei ole ja mille alusel ei esine põhinõuet, ega saa olla ka kõrvalnõudeid. Hageja üldtingimused on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas ning kallutatuna tugevalt laenuvõtja s.o kostja kahjuks. Laenulepingu punkti 4 järgi maksab laenusaaja laenu kasutamise eest laenulepingu tasu, mis p-de 4.2 ja 4.2.5 kohaselt on 30 päevase ja 3000 krooni laenu puhul selle õigeaegsel tagasimaksmisel 690 krooni. Kostja hinnangul on nn

laenulepingu tasu puhul tegemist tegelikult laenu kasutamise eest makstava intressiga, mis teeb tarbimislaenu kulukuse määraks 23% aastas. Laenulepingu tasule (690 krooni) lisades laenu tähtaja pikendamiste tasu (4199 krooni) moodustas laenulepingu puhul 5 kuu ja 3 päeva pikkuse (30.10.2007 – 02-04.2008) tarbimislaenu kulukuse määr 139,9%. Eesti Panga veebilehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse keskmine määr ajavahemikul 2007 november kuni 2008 märts oli 23,92%. Hageja tüüptingimustega laenulepingu kulukuse määr oli tegelikkuses Eesti Panga poolt kehtestatud määrast ca 5,8 korda kõrgem, seega liigkasuvõtlik ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus. Kostja hinnangul oli laenulepingu tüüptingimused nn laenusumma tagasimakse tähtaja pikendamise summa osas tühised vastavalt TsÜS §-le 66. Hageja teadis või pidi teadma, et kostja sõlmis tehingu kogenematusest ja raskete asjaolude tõttu. Kostja kogenematusele viitab faktiline asjaolu, et kostja sai laenulepingu sõlmimise kuupäeval (30.10.2007) 18 aastaseks. Formaaljuriidiliselt kostja küll vastas laenulepingus sätestatud vanusekriteeriumile, kuid seisukoht, et laenuvõtja vanuse täitumisel tekkis kostjal arusaam ka laenulepingust tulenevate õigustest ja kohustustest objektiivne arusaam, on kohatu ja asjatundmatu. Hageja oleks pidanud laenulepingu kinnitamisel eelnevalt veenduma, et kostja ei sõlmi laenulepingut kogenematusest või raskete asjaolude tõttu, ning tegelikult ei olnud kostjal võimalik laenulepingu alusel saadud laenusummat tagastada eelkõige põhjusel, et tal kooliõpilasena puudus iseseisev rahaline sissetulek. Laenulepingu p. 8.2. järgi on laenusaajal võimalus edasi lükata laenu tagasimakse tähtaega vastavalt, 5, 10, 15 või 30 päeva võrra, tasudes selle eest tasu vastavalt edasilükatud aja ja võetud laenu summa suurusest (3000 krooni). Kostja võtab omaks, et ta esitas hagejale ajavahemikul 02.12.2007 – 02.04.2008 neljateistkümnel (14) korral (02.12.2007, 10.12.2007, 14.12.2007, 16.01.2008, 18.01.2008, 25.01.2008, 28.01.2008, 29.02.2008, 05.03.2008, 10.03.2008, 16.03.2008, 20.03.2008, 24.03.2008 ja 02.04.2008) taotluse laenusumma tagastamise tähtaja pikendamiseks, makstes hagejale laenulepingu tasu kokku 4199 krooni (tlk. 52, 61). Kostja leiab, et ei saa lugeda mõistlikuks kahe päevase vahega, näit. 16.01. ja 18.01 laenu tagasimakse tähtaja pikendamisel makstud lepingu sõlmimise tasu, mille määr (200 krooni) algab 7% laenu põhisummalt (3000 krooni) ning on kuni 26,6% laenu põhisummalt. Väljakujunenud tava ja praktika kohaselt on krediidiasutuste poolt sõlmitavate laenulepingute tasu määraks ca 1-1,5% laenu põhisummalt. Seega hageja laenulepingu tingimuste alusel maksmisele kuulunud ning kostja poolt korduvalt tasutud laenu tagasimakse pikendamise lepingutasu ei vasta konkreetses valdkonnas kutse- ja majandustegevuse raames tegutsevate ettevõtete poolt kehtestatud tavale ja praktikale ning on vastuolus VÕS § 6, 7 ja 23 lg 1 p 3 ja 4 ja on seega tühine. Laenulepingu tingimuste p. 9.1 kohaselt, kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse tasu 177 krooni. Kostja on saanud ühe meeldetuletuse 177 krooni eest. Hageja nõutav teenuse kulu on põhjendamatult suur. Eesti Posti riigisiseste kirjade edastamistariifid ulatuvad vaid 5 kroonini, mistõttu hageja nõue saada ühe teate väljastamise eest 177 krooni, ehk siis teenuse tegeliku maksumusega ca 25 korda suuremat summat, on ebamõistlik ja laenulepingu tingimuse p. 9.1 seega tühine. Kostja vaidleb vastu võla sissenõudmiseks esitatud makse kiirmenetluse avalduse koostamise teenustasu nõudele summas 90 krooni põhjendusel, et pooled ei ole sõlminud maksekäsu kiirmenetluse avalduse aluseks esitatud lepingut, mistõttu puudus esitatud nõudele kehtiv õiguslik alus, seega esitatud nõue tuleb koos viivisenõudega summas 22,68 krooni jätta rahuldamata. Hageja esitas kõrvalnõudena viivise nõude kogusummas 3889,68 krooni ja jooksva viivise nõude vastavalt Laenulepingu p.10 alusel 0,75% tagastamata summalt. Hageja on vähendanud viivise määra kuni 0,2% päevas, mis teeb aastaseks viivise määraks 73%. Kostja hinnangul on tarbija poolt sõlmitud krediidilepingu puhul aastane viivise määr 73 % tarbijat ebamõistlikult kahjustav.

Kostja leiab, et viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja on dets 2007 kuni aprill 2008 teostatud maksetega laenusuma tasunud. Juhul, kui kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja õiguslik, taotleb selle vähendamist mõistliku suuruseni. Maakohtu otsuse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Pooled ei taotlenud ärakuulamist. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja esitas 30.10.2007 hageja veebikeskkonna (www.r.ee) kaudu laenutaotluse 3000 krooni tarbimislaenu saamiseks sooviga tasuda laen ühes osas, 30 kalendri-päeva jooksul, s.o hiljemalt 29.11.2007. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 30.10.2007.a. et poolte vahel on sõlmitud interneti vahendusel laenuleping nr. XXXXXXXXXXXX, mille kohaselt hageja võimaldas kostjal võtta kiirlaenu summas 3000 krooni lepingutasuga 690 krooni ja väljastas 30.10.2007 kostja Hansapanga arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXX tarbimislaenu 3000 kroon (tlk. 36). Kooskõlas hageja laenulepingu üldtingimuste p-ga 4.2.5. kohustus kostja 3000 kroonise, ühe osamakse- ja 30 kalendripäevase tasumistähtajaga laenult tasuma lisaks laenu põhiosale lepingutasu ehk intressi 690 krooni (tlk.35). Kohus märgib, et kostja väide, et ta ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud laenulepingu nr. XXXXXXXXXXXX alusel laenu saanud ja seega on hageja esitatud haginõue alusetu, on ainetu. Tõepoolest maksekäsu kiirmenetluses hageja esindaja Creditreform Eesti OÜ ei tee vahet arve numbri (XXXXXXXXXXXX) ja laenulepingu numbri (XXXXXXXXXXXX) vahel ning on märkinud arve numbri laenulepingu numbriks (tlk.6, 35), kuid nimetatud asjaolu ei tähenda poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr. XXXXXXXXXXXX on tühine. Seega poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja hageja sõlmisid 30.10.2010.a. laenulepingu nr. XXXXXXXXXXXX, mille alusel kostja laenas hagejalt 3000 krooni tähtajaga 30 päeva ja kohustusega tagastada laen koos laenulepingutasuga (intress) 690 krooni 30 päeva jooksul (tlk.2837). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 396 lg. 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 76 lg. 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse, laenusumma (3000 krooni) tagasi maksta, samuti tasuda laenusumma sõlmimise eest laenulepingu tasu (690 krooni), täies ulatuses täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg. 1p.1 ja 108 lg. 1 alusel. VÕS § 397 lg. 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kasutas neljateistkümnel (14) korral ajavahemikul 30.11.2007 – 02-04.2008l) laenulepingu üldtingimuste p-s 8.2. sätestatud võimalust laenutähtaja edasilükkamiseks.

Hageja leiab, et peale laenutähtaegade korduvat edasilükkamist oli kostja laenu lõplikuks tagastamise tähtpäevaks 02.04.2008 ja hagi esitamise seisuga ei ole kostja laenu katteks teinud ühtegi makset, vaid tasunud vastavalt laenulepingu üldtingimuste p. 8.2. laenu pikendamise eest teenustasu kokku summas 4199 krooni. Hageja selgituse kohaselt on need arvestatud pikendustasu katteks, mis on eraldiseisev teenus. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et ta on laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tuleneva kohustuse hageja ees täitnud, kuna on tagastanud hagejale 4199 krooni, milline summa sisaldab nii laenu põhisummat 3000 krooni kui ka laenulepingu sõlmimise tasu ehk intressi 690 krooni. Kostja tasus hagejale neljateistkümnel (14) korral laenulepingu pikendamise eest (R pikendamise intressimakse) kokku summas 4199 krooni (tlk 61). Kostja on määratlenud maksed põhiosa ja intressi katteks. Kostja leiab, et hageja nõutav intress on ebamõistlikult suur, ületades 5,8 korda selle mõistliku kulukuse määra. Eeltoodu alusel asub kohus leiab, et kostja on 30.10.2007 hageja veebikeskkonna (www.r.ee) kaudu saanud hagejalt 3000 krooni tarbimislaenu tähtajaga 29.11.2007. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on peale laenu tagastamistähtaja saabumist vabatahtlikult 14 korda taotlenud laenu tagastamise tähtaja pikendamist, tasudes selle eest hagejale vastavalt hageja hinnakirja järgi teenustasu 4199 krooni, jättes samal ajal tasumata võetud laenusumma 191,73 eurot (3000 krooni) ja laenulepingu sõlmimise tasu 44,09 eurot (690 krooni). Kostja vastuväide, et ta tasus hagejale 14 korral laenu tagasimaksetähtaja pikendamise tasu summas 268,37 eurot (4199 krooni), mistõttu on ta oma laenukohustuse hageja ees täitnud, ei ole asjakohane ja põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, mis takistas tal laenu tagasimaksmise tähtaja saabumisel teatada hagejale, et tal puudub võimalus oma kohustust täita ja paluda maksegraafikut oma kohustuse täitmise ajatamiseks. Kohus asub seisukohale, et laenu maksetähtaja pikendamise tasu ei saa võrdsustada tagastatava laenu ja laenulepingu sõlmimise tasu summaga 235,83 eurot (3690 krooni). Seega on kostja jätnud hagejale täitmata oma kohustuse tasuda kiirlaen 191,73 eurot (3000 krooni) laenulepingu sõlmimise tasu 44,09 eurot (690 krooni), mistõttu tuleb selles osas hageja nõue rahuldada ja eelnimetatud summad kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et iseenesest on õige kostja vastuväide, et ta oli just 30.10.2007.a. saanud täisealiseks (18. aastaseks, oli kooliõpilane ja kellel puudus iseseisev rahaline sissetulek) ja tal puudus arusaam laenulepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest. Selline kostja vastuväide iseenesest ei vabasta teda võetud kohustuste täitmisest. Hageja nõuab meeldetuletusteatiste tasu 177 krooni; võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks (teenustasu) 90 krooni, viivise põhivõlgnevuselt 3000 krooni, viivis meeldetuletusteatiselt 177 krooni, viivis teenustasult 22,68 krooni, jooksev viivis 0,2% päevas teenustasult (90 krooni) alates 29.10.2010 kuni nõuetekohase täitmiseni; viivis kohtukuludelt kuni nõuetekohase täitmiseni väljamõistmist. Kostja on palunud viivist vähendada kohtul kohtu äranägemisel, kuna kostja oma nooruse kogenematusest ja sissetuleku puudumisest võttis laenu ning ta on vabatahtlikult hagejale peale esimese laenu tagastamise tähtaega perioodil 02.12.2007 kuni 02.04.2008 tasunud hagejale 268,37 eurot (4199 krooni). Hageja nõuded meeldetuletusteatise tasu summas 11,31 eurot (177 krooni), teenustasu summas 5,75 (90 krooni) saamiseks jätab kohus rahuldamata, kuna meeldetuletusteatise tasu summas 11,31 eurot (177 krooni) on ebamõistlikult suur ja teenustasu nõue summas 5,75 (90 krooni) on põhjendamatu, kuna hageja esindaja ei suutnud maksekäsu kiirmenetluses isegi laenulepingu numbrit õieti kirjutada. Kuna hageja kiirlaenu andmisel ei tundnud huvi kostja maksevõime vastu, siis vähendab kohus viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 159,78 euro võrra (2500 krooni) ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 31,96 eurot (500 krooni). Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on antud hagihinnaks 4 156,68 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.