Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

olukorra tõttu vajab avaldaja riigi õigusabi. Ühtlasi on avaldaja esitanud taotluse vabastada ta riigi õigusabi saamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohtu hinnangul puudub avaldajal vajadus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist käesolevas asjas. Riigilõivuseaduse § 22 lg 10 kohaselt menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise puhul riigilõivu tasuma ei pea. TsMS §-s 181 lg 1 sätestatu kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 180 lg 4 tulenevalt menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel ( riigi õigusabi) kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sotsiaalkindlustusameti L. P. T. B. .03.2010.a. otsusest nr 600671 nähtuvalt on V. P. kindlaks tehtud 80 %-line töövõimekaotus ja otsuse nr 600677 kohaselt raske puue. Pensionide ja toetuste väljamaksu teatise kohaselt saab V. P. 102,76 eurot ja sotsiaaltoetust 53,70 eurot. AS S. E. B. P. .01.2011.a. teatise kohaselt V. P. panga ees kohustusi ei ole. Avaldaja konto väljavõttest S. nähtub, et konto jääk 11.01.2011.a. seisuga on 5,11 eurot ja viimastel kuudel laekumisi kontole pole toimunud. Väärtpaaberikonto väljavõte kinnitab, et avaldaja S. Penisonifondi V2 osakute väärtus 11.01.2011.a. seisuga on 293,085 eurot. Avaldaja kinnitusel kuulub talle ainult eluasemekohaks olev hoonestatud kinnistu Õunapuu. Registriosa nr 958038 väljatrükk kinnitab, et V. P. kuulub kinnistu nimetusega Õunapuu suurusega 13057 m2 Vanamõisa külas Ahja vallas Põlva maakonnas. Rohkem kinnistuid avaldajale ei kuulu. Liiklusregistri andmed tõendavad, et avaldajale sõidukeid ei kuulu. Avaldaja esitatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt peab ta tegema kulutusi toidule umbes 2000 krooni ulatuses kuus, transpordile 100-500 krooni kuus, sidele 150 krooni kuus, lisaks tasub avaldaja maamaksu 300 krooni aastas ja varub kütet 500 krooni eest aastas. Avalduse kohaselt omab avaldaja rahalist kohustust As S. ees. Viimast kinnitab ka avaldaja esitatud 15.22.2007.a. laenuleping nr 07-205650-EV, millest nähtuvalt on avaldaja laenanud pangalt 15988 eurot tagastamise tähtajaga kuni 15.11.2027.a. Eeltoodu tõendab, et avaldaja puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga, kelle igakuiseks regulaarseks sissetulekuks on üksnes pension ja sotsiaaltoetus. Arvestades töövõimekaotuse suhteliselt suurt astet ja üldiselt teadaolevat tööpuuduse laia levikut Kagu-Eesti piirkonnas, peab kohus usutavaks, et avaldajal on lisaks töövõimetuspensionile raske leida lisasissetulekuid. Muu märkimisväärne vara avaldajal puudub. Kinnistu Õunapuu on avaldaja eluasemekohaks, mistõttu RÕS §-st 14 lg 2 tulenevalt seda taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei saa arvesse võtta. Arvestades pensioni suurust ja toidule ning muule eluks hädavajalikule tehtavate kulutuste suurust, on ilmselge, et avaldaja oma majandusliku seisundi tõttu pole võimeline õigusteenuse kulusid tasuma. V. P. avaldusele lisatud S. AS 17.09.2009.a. avaldusest nähtub, et viimane on pooltevahelise laenulepingu üles öelnud. S. AS 25.11.2010.a. avaldusest ja täitedokumentidest nähtub, et S.

2 (3)

AS on 25.11.2010.a. pöördunud kohtutäitur O. K. laenulepingust tuleneva hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks ja alustatud on täitemenetlust ( täiteasi nr 084/2010/3713). Esitatud avalduse sisust nähtuvalt soovib V. P. peatamist. Täitemenetluse peatamist reguleerib TMS § 45, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse teatud alustel peatada. Peale selle näevad TMS §-d 217 ja 218 ette korra kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamiseks. Kohus leiab, et kuna avaldajal endal ilmselgelt puudub õigusalane kvalifikatsioon ja kogemus, on kvalifitseeritud õigusabi kasutamine täitemenetluses ja vajadusel ka kohtus vajalik. Kohtu hinnangul isiku esindamine täitemenetluses ja kohtus sisaldab endas ka vajalike õigusdokumentide koostamist, mistõttu puudub vajadus eraldi õigusabi anda õigusdokumendi koostamiseks. Eeltoodud asjaoludel on seega põhjendatud anda V. P. RÕS §-s 4 lg 3 p-des 4 ja 8 sätestatud riigi õigusabi so tema esindamiseks täitemenetluses, tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Arvestades V. P. töövõimekaotuse ulatust ei ole tõenäoline, et tema majanduslik olukord lähiajal oluliseks paraneks. Seetõttu peab kohus otstarbekaks riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 kohaselt avaldajale riigi õigusabi anda kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. V. P. taotluses on viidanud sellele, et tal olemas vandeadvokaat P. J. õigusabi osutamiseks antud asjas. RÕS §-s 18 lg 1 on sätestatud, et riigi õigusabi osutava advokaadi nimetab advokatuur.

Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.