Tsiviilasja number
2-09-42437
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunikud
Reet Allikvere, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
17.01.2011, Tallinnas Korteriühistu Juhkentali 20 hagi Uljana Narõškina vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
18 603,60 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Uljana Narõškina apellatsioonkaebus
Hageja: Korteriühistu Juhkentali 20 (registrikood 80057623; asukoht Juhkentali 20, 10132 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Irina Bušujeva (SA SAK Fondi jurist, Keldrimäe 9, 10113 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: Uljana Narõškina (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX) Kostja esindaja Aleksei Smelov (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda Uljana Narõškina poolt Harju Maakohtu 13.12.2010 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
kõigile
Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja nõue 25.08.2009 Korteriühistu Juhkentali 20 esitas Harju Maakohtule hagi Juliana Narõškinalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on Juliana Narõškina alates 19.01.2005 XXXXXXXXX XX-XX Tallinnas asuva korteriomandi omanik ja KÜ Juhkentali 20 liige. Alates korteriühistu liikmeks astumisest kostja tasus talle esitatud arveid majanduskulude kohta. Alates 2007.a. septembrist kostja hakkas arveid tasuma osaliselt ja mitteregulaarselt. Seisuga 01.07.2009 kostja võlgneb hagejale 18 350,10 krooni. Sellega kostja rikub korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse ning viivised korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestatud määras 0,07 % tasumata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Seisuga 01.07.2009 on viivised sissenõutavaks muutunud summas 2468,50 krooni. Kostjapoolse kohustute rikkumise tõttu hageja on kandnud kahju kokku 71 krooni päringute tegemiseks tehtud kulutuste näol: korteriomandi omandiõiguse kontrollimiseks päring kinnistusosakonnale 38,50 krooni ning põhikirja koopia saamiseks hageja tasus 38,50 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse 18 350,10 krooni, kahju 71 krooni, seisuga 01.07.2009 sissenõutavaks muutunud viivised 2468,50 krooni ja edasi viivised 0,07 % põhivõlgnevusest päevas kuni põhivõla tasumiseni, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus 23.10.2009 kirjalikus vastuses kostja ei tunnista oma võlgnevust hageja ees, sest hageja ei andnud kostjale võimalust tutvuda arvete alusdokumentidega ja seoses sellega ei ole võimalik kontrollida, kas hageja poolt kostjale esitatud arved on õiged või mitte. Kostja ei pea tasuma hagejale teenuste eest, mis ei olnud osutatud. Kostja esitas hagejale avalduse, milles teavitas, et seoses hageja käitumisega hakkab kostja tasuma ainult kommunaalteenuste eest. Kui hageja
oleks kostjale andnud võimaluse tutvuda vastavate dokumentidega, siis kustutaks ka kostja oma võlgnevuse hageja ees. Hageja nõue kostja vastu ei ole tõendatud. Teatest tasumata arvete kohta ei nähtu võlgnevuse arvestust. Hageja poolt esitatud „teatest tasumata arvete kohta“ on näha, et kostja tasub iga arve osaliselt, seega ei ole kostja käitumine pahatahtlik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 alusel tegi maakohus otsuse kirjalikus menetluses. Kohus kuulas pooled ära 15.12.2009 istungil, pärast seda pooled esitasid täiendavaid tõendeid ja kirjalikke seisukohti. Kohus, kuulanud ära pooled, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ning uurinud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et kulude jaotamine on toimunud vastavalt KÜ Juhkentali 20 korteriomanike üldkoosoleku otsustele ja majandamiskavadele. Hagi on tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse 18 350,10 krooni väljamõistmise nõude osas kohtu hinnangul tõendatud ja põhjendatud ning tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada. Apellatsioonkaebuse nõue Kostja Uljana Närõškina esitas Harju Maakohtu 13.12.2010 otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub kaevatava otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi terves ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles võlgnevuse 18 350,10 krooni, kahju 71 krooni ja seisuga 01.07.2009 sissenõutavaks muutunud viiviste 2468,50 krooni väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti
hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
R. Allikvere
Ü. Jänes
G. Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.