Kostja: UN(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja Aleksei S ( XXX) Menetlusviis
Kirjalik menetlus TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista UN(isikukood XXX) KÜ (registrikood XXX) kasuks 27 544,66 krooni (kakskümmend seitse tuhat viissada nelikümmend neli krooni ja 66 senti, sh põhivõlgnevus 18 530,10 krooni, kahju hüvitis 41 krooni ja 13.12.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 8941,06 krooni).
3.Jätta rahuldamata KÜ nõue UN põhikirja registriosakonnast väljanõudmiseks kantud kulu summas 32,50 krooni (kolmkümmend kaks krooni ja 50 senti) kahjuhüvitisena väljamõistmiseks.
Välja mõista UN KÜ kasuks viivised 0,07 % tasumata põhivõlast (otsuse 13.12.2010 tegemise seisuga 18 530,10 krooni) päevas alates 14.12.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud täies ulatuses UN kanda.
6.Välja mõista UN KÜ kasuks menetluskulude katteks 11 500 (üksteist tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
25.08.2009 Korteriühistu esitas Harju Maakohtule hagi JN võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on JN alates 19.01.2005 – 15 Tallinnas asuva korteriomandi omanik ja KÜ liige. Alates korteriühistu liikmeks astumisest kostja tasus talle esitatud arveid majanduskulude kohta. Alates 2007.a. septembrist kostja hakkas arveid tasuma osaliselt ja mitteregulaarselt. Seisuga 01.07.2009 kostja võlgneb hagejale 18 350,10 krooni. Sellega kostja rikub korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse ning viivised korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestatud määras 0,07 % tasumata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Seisuga 01.07.2009 on viivised sissenõutavaks muutunud summas 2468,50 krooni. Kostjapoolse kohustute rikkumise tõttu hageja on kandnud kahju kokku 71 krooni päringute tegemiseks tehtud kulutuste näol: korteriomandi omandiõiguse kontrollimiseks päring kinnistusosakonnale 38,50 krooni ning põhikirja koopia saamiseks hageja tasus 38,50 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse 18 350,10 krooni, kahju 71 krooni, seisuga 01.07.2009 sissenõutavaks muutunud viivised 2468,50 krooni ja edasi viivised 0,07 % põhivõlgnevusest päevas kuni põhivõla tasumiseni, menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja oma 11.12.2009 ja 15.03.2010 menetlusdokumendis märgib, et kostja võlgnevus tekkis alates 2007, perioodil, kui kostjal ei olnud mingeid küsimusi ega pretensioone korteriühistu juhatusele ning kostja mingite dokumentide esitamist ei nõudnud. 22.09.2007 kostja kustutas oma eelneva võlgnevuse. Pärast seda kostja hakkas alates 2007.a. septembrist tasuma arveid juhuslikult ja suvalistes summades, nn „kui oli raha“, ja aeg-ajalt kandis üle summasid võlgnevuse katteks. Summad, mida kostja tasus, on suvalised, ümardatud ja sellistest tasumistest ei nähtu mingit tahet viidata konkreetsetele teenustele. Ajavahemikul 2008.a. novembrist kuni 2009.a märtsini, so nelja kuu jooksul, kostja ei ole ühtegi senti tasunud. Mingi dokumendi esitamist kostja kuni 2009.a. aprillini ei nõudnud, lihtsalt ei tasunud arveid. Esimene kiri kostjalt tuli 29.04.2009 ja sellest nähtub kostja rahulolematus sellega, et üldkoosolekul, mis toimus päev varem – 28.04.2009.a. kostja arvates hageja ei esitanud mingeid dokumente. Kirjas toodu on niivõrd üldine, et seda ei ole võimalik täita, kostja ise ei tea, mida ta soovib saada ja millise perioodi jooksul. Kostja nõue on ebamõistlik. Seisuga 28.04.2009.a. kostjal oli juba põhivõlgnevus summas 13 532,30 krooni. Kohustus muutus sissenõutavaks ja ei olnud vaidlustatav. Kostjal põhivõlgnevuse tekkimise aja ja hagejalt mingite dokumentide nõudmise vahel ei olnud ajalist seost. Vastavalt KÜ põhikirjale on ühistu arveldusarvete ja kontode ning raamatupidamisdokumentide kontrollimise ja juhatuselt kirjalike ja suuliste selgituste nõudmise õigus ühistu revisjonikomisjoni liikmetel. Kostja ei ole soovinud, et teda valitaks revisjonikomisjoni või juhatuse liikmeks. Kostja hakkas leidma põhjendusi, et oma võlgnevust mitte kustutada. Kostja võttis üldkoosolekutest pidevalt ise osa ja ühelegi korral ei küsinud ja ei tõstatanud küsimust revisjonikomisjoni aruannetest või nende esitamisest. Kostja huvi kontrollida, kuidas ja milleks kasutatakse elanikelt kogutud raha, väljub hagi raamidest.
KOSTJA VASTUS
23.10.2009 kirjalikus vastuses kostja ei tunnista oma võlgnevust hageja ees, sest hageja ei andnud kostjale võimalust tutvuda arvete alusdokumentidega ja seoses sellega ei ole võimalik kontrollida, kas hageja poolt kostjale esitatud arved on õiged või mitte. Kostja ei pea tasuma hagejale teenuste eest, mis ei olnud osutatud. Kostja esitas hagejale avalduse, milles teavitas, et seoses hageja käitumisega hakkab kostja tasuma ainult kommunaalteenuste eest. Kui hageja oleks kostjale andnud võimaluse tutvuda vastavate dokumentidega, siis kustutaks ka kostja oma võlgnevuse hageja ees. Hageja nõue kostja vastu ei ole tõendatud. Teatest tasumata arvete kohta ei nähtu võlgnevuse arvestust. Hageja poolt esitatud „teatest tasumata arvete kohta“ on näha, et kostja tasub iga arve osaliselt, seega ei ole kostja käitumine pahatahtlik. Kostja soovib lihtsalt teada, mille eest ta tasub. 25.03.2010 täiendavas vastuses kostja märgib, et elamu on avariiseisundis vaatamata sellele, et korteriomanikud ja sh kostja tasusid regulaarselt nn „remondifond“, „haldamine“, „hooldus“. Alates 2005.a. ei näinud kostja ühtegi revisjonaruannet, kust oleks võimalik näha kui palju ja mille eest tasuvad korteriomanikud ja sh kostja. Revisjonaruandeid ei ole hageja esitanud, vaatamata kostja 04.03.2010.a. taotlusele. Sellest saab teha järelduse, et revisjoniaruanded puuduvad, järelikult ei ole võimalik kontrollida kuidas ja millele kulutatakse elanikelt kogutud raha. Ei ole selge, mille alusel kogutakse elanikelt (sh kostjalt) nn „haldamine“ 470 krooni kuus korterist. Ühestki hageja poolt esitatud üldkoosoleku otsusest ei selgu, et nimetatud summa on korteriühistu üldkoosoleku poolt kinnitatud. Hageja nõue ei ole selles osas põhjendatud. Võttes arvesse, et nimetatud summa figureerib arvetes alates mai 2008, siis kuni märts 2010.a. nõuab hageja kostjalt alusetult 10 810 krooni (470X23 kuud). Kostjale on teada, et mõned korteriühistu liikmed (korterid nr 2, 7, 9, 10, 11, 14 17) ei tasu nn „laen“, kostja arvetes on see tariif olemas 3,942 krooni/m2. Samuti ei tasu nimetatud korterid nn „kindlustus tasu“, kostja arvetes on see tariif olemas 0,344 krooni/m2. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seoses sellega tekibki kostjal küsimus: kui üks liige ei tasu „laen“ ja „kindlustus tasu“, miks siis peab kostja seda tasuma. Kostja ei olnud nõus laenu võtmisega ja kindlustuslepingu sõlmimisega. Vastavalt KOS § 13 lg-le 3 korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Alates mai 2008 kuni märts 2010.a nõuab hageja kostjalt alusetult 4869,1 krooni ((194,70+17)X23 kuud). Seega nõuab hageja kostjalt alusetult vähemalt 15 679,10 krooni (periood mai 2008 – märts 2010). Hageja esitatud üldkoosolekul osalejate nimekirjad on tehtud alles praegu, so pärast kostja vastava taotluse esitamist. Seoses sellega kostjal on alust arvata, et suurem osa hageja poolt esitatud protokollidest on võltsitud ja neid ei saa tõenditena kasutada. Samuti ei ole selge, kuidas arvutatakse tariif kütte eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 alusel kohus teeb otsuse kirjalikus menetluses. Kohus kuulas pooled ära 15.12.2009 istungil, pärast seda pooled esitasid täiendavaid tõendeid ja kirjalikke seisukohti. Kohus, kuulanud ära pooled, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ning uurinud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Hageja taotleb kostjalt kui korteriomanikult välja mõista haldamis- ja majandamiskulude võlgnevuse, viivised ja nõude esitamisega seoses kantud kulud kahju hüvitisena. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on aadressil Tallinnas asuva korteriomandi omanik. Samuti ei vaidlusta kostja oma võlgnevust hageja ees, kuid kostja leiab, et tal on õigus keelduda kulude
hüvitamisest kuni hageja on taganud kostjale võimaluse kontrollida, kuidas ja millele korteriomanikelt kogutud raha kasutatakse.
3.Poolte vahel on liikmelisusel põhinev võlasuhe. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 teise lause kohaselt juhul, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 sätestab, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS §15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.6. sätestab ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.
4.Kostja on seadnud kahtluse alla remondifondi, haldus- ja hoolduskulude, laenu- ja kindlustusmaksete õiguspärasuse. Kohus leiab, et kostja kahtlused on põhjendamatud ning arvete maksmisest keeldumine alusetu. Hagile lisatud teatest tasumata arvete kohta nähtub, et hagis kostjalt nõutav võlgnevus on tekkinud perioodil 2007.a. septembrist kuni 01.juulini 2009. Sellel perioodil on hageja arvestuste kohaselt kostjale esitatud arveid kokku summas 47 334,60 krooni ning kostja on sellel perioodil tehtud ebaregulaarsete maksetena kokku tasunud 32 115,95 krooni. Seejuures seisuga 30.09.2007 oli võlgnevuse saldo 0 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud hageja võlgnevuse arvestust, vaid üksnes arvetes esitatud andmete aluseid. Kohus leiab, et kostjale esitatud arvete väljatrükkidega (tl 47 – 52; 54; 58 – 60), KÜ üldkoosoleku protokollidega (tl 57, 67 – 77), laenu- ja kindlustuslepingutega (tl 90 – 100) on hageja nõue täielikult tõendatud.
5.KÜ 18.04.2008 üldkoosoleku protokollist nr 12 (tl 76-77) nähtub, et üldkoosolek on kinnitanud ühistu 2008.a. majandustegevuse plaani, milles nähti muu hulgas ette katuse remont pangakrediidi abil. Protokolli punkti 3 kohaselt koosolek kinnitas otsuse võtta SEB pangast 10 aastaks fikseeritud euriboriga laen summas 185 300 krooni katuse remondi tegemiseks summas 380 491 krooni, millest omafinantseering on 195 191 krooni. Protokollis on samuti fikseeritud laenumaksete jagunemine järgmiselt: laenumaksed jagunevad kõikide korterite vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja tasutakse kõikide liikmete poolt vastavalt ühistu
raamatupidamise esitatud igakuistele arvetele; igakuist laenumakset ei esitata korterite 2, 7, 9, 10, 11, 14 ja 17 ühistu liikmetele, kes tasusid remonditööde eest oma osa vastavalt ühistu raamatupidamise poolt esitatud arvele; tähtajaks tasumata summadelt makstakse viivist. Laenulepingu (tl 90 – 96) punkti 15.1. kohaselt on laenusaajal kohustus kindlustada laenusaajate kaasomandi esemeks (korteriomandiseaduse tähenduses) olev mõtteline osa korterelamust. Seega on kindlustusmakseid kohustatud maksma need korteriomanikud, kelle osa katuse remonttööde maksumusest finantseeritakse laenuga. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kostja küsimus, et miks tema peab tasuma laenu- ja kindlustusmakseid, kui kostjale teadaolevalt ei maksa laenu- ja kindlustusmakseid korterite 2, 7, 9, 10, 11, 14 ja 17 omanikud. Põhjendamatu on kostja vastuväide, et tal ei ole laenu- ja kindlustusmaksete tasumise kohustust ka seetõttu, et ta ei ole laenu võtmisega nõustunud. Laenu võtmine otsustati ühistu 18.04.2008 üldkoosolekul. Koosolekust osavõtjate nimekirja kohaselt (tl 105) kostja koosolekul ei osalenud. Katuse remondi näol on tegemist elamu säilimiseks vajalike kulutustega. Kohtule esitatud KÜ üldkoosoleku protokollidest nähtuvalt on katuse remondivajadust arutatud vähemalt alates 2006.aastast. Kostja ei ole esile toonud, et katuse remont oleks olnud ebavajalik. KÜS § 13 lg 4 alusel on kostjale täitmiseks kohustuslik üldkoosoleku 18.04.2008 otsus katuse remondiks võetud laenu korteriomanike vahel jaotamise ja tasumise kohta sellele vaatamata, et kostja ise koosolekul ei osalenud ega remondi võtmise poolt ei hääletanud.
6.Samuti on põhjendamatud kostja vastuväited remondi- ja avariifondi maksetele ning haldus- ja hoolduskuludele. Nimetatud maksete suurus on kehtestatud ühistu üldkoosoleku 07.11.2000, 26.03.2002, 26.04.2006, 10.05.2007 ja 18.04.2008 otsustega. Avariifondi suuruseks määrati 10.05.2007 otsusega (tl 73) 0,25 kr/m2. Remondifondi suurust on läbi aegade mitmel korral muudetud. Eelnimetatud üldkoosoleku otsustest tulenevalt oli 01.05.2007 kuni 30.04.2008 remondifondi makse suuruseks 7 kr/m2; 01.05.2008 kuni 30.10.2008 oli remondifondi makse 8,05 kr/m2 ning pärast 30.10.2008 on remondifondi makse suuruseks 5,05 kr/m2. Haldus- ja hoolduskulu on määratud üldkoosoleku otsustega 07.11.2000 (p 9 - 6,65 kr/m2 kuus), 26.03.2002 (p 1.3. – 6,15 kr/m2 kuus); 10.05.2007 (p 3.1.1. – alates 01.05.2007 haldus- ja ülalpidamiskuludeks täiendavalt 7 kr/m2 kuus, seega kokku 13,15 kr/m2 kuus); 18.04.2008 otsuse p 6.a. kohaselt on haldus- ja hoolduskulude suuruseks alates 01.05.2008 14,15 kr/m2 kuus. Eelnevast tulenevalt, korrutades nimetatud kulumäära elamu eluruumide üldpinnaga 843,4 m2, on haldus- ja hoolduskuluks kokku 11 934,11 krooni kuus. 18.04.2008 otsustest nähtub samuti, et elamu halduskuluks on kojamehe palk 1300 krooni, juhatuse esimehe palk 5000 krooni, juhatuse esimehe isikliku sõiduauto ja telefoni kasutamise kompensatsioon 500 krooni kuus, 10.05.2007 otsuse alusel raamatupidamisteenust osutavale M OÜ-le makstav tasu. Palkadele lisandub töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaks. Kokku on hageja esitatud arvestuste kohaselt haldamise kuluks 10 340 krooni, milline summa vastavalt 18.04.2008 üldkoosoleku otsuse punktile 5 jagatakse 22 korteri vahel, so 470 krooni igalt korterilt. Hoolduskuludeks on summa, mis jääb kogutud üldsummast (11 934,11 krooni) järele pärast halduskulu (10 340 krooni) mahaarvamist. Allesjäänud 1594,11 krooni jagatakse vastavalt 18.04.2008 üldkoosoleku otsuse punktile 5 eluruumide pinna suurusele, so 1,89 kr/m2 kuus. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kulude jaotamine on toimunud vastavalt KÜ korteriomanike üldkoosoleku otsustele ja majandamisskavadele. Hagi on tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse 18 350,10 krooni väljamõistmise nõude osas kohtu hinnangul tõendatud ja põhjendatud ning tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada.
7.Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja paljasõnalised väited, et üldkoosolekutel osalenute nimekirjad, mis kohtule esitati, on koostatud tagantjärele, mistõttu kostja arvates on suur osa hageja esitatud üldkoosoleku protokollidest võltsitud ning selliseid koosolekuid tegelikult toimunud ei ole. Kostja soovis 23.11.2010 kell 19:42 (so pärast tööpäeva lõppu) esitatud taotlusega hakata nimekirjade võltsitust tunnistajatega tõendama. Kuivõrd kostja oli
protokollid ja osalejate nimekirjad kätte saanud juba 17.03.2010 (kostja kinnitus tl 110) ning kohus oli 02.11.2010 e-kirjaga teatanud pooltele tõendite esitamise lõplikuks tähtajaks 22.11.2010, jättis kohus kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Lisaks kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud, milliste asjaolude alusel on tal tekkinud kahtlus, et nimekirjad on koostatud tagantjärele ja protokollid võltsitud. Samuti ei ole dokumendi võltsituse tõendamiseks tunnistajate ütlused kohane tõend.
8.Kostja väited on paljasõnalised, kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Ainsa tõendina on kostja esitanud kostja esindaja L. B poolt 29.04.2009 esitatud teadaande ja KÜ juhatuse vastuse sellele. Kostja nimel esitatud teadaandes teatatakse kostja otsusest tasuda KÜ arvele tegelikult tarnitud korteri nr 15 kommunaalkulude tasu (sh võlgnevused), kõik teised maksed lähevad spetsiaalselt avatud arvele nii kaua, kuni juhatus esitab kostjale allkirjastatud kirjaliku majandusaasta aruande koos kõigi selgitavate ja tõendavate dokumentidega (lepingud, kalkulatsioonid, juhatuse otsused, eksperdi aktid, üleandmis-vastuvõtu aktid jne). Kostja ei ole tõendanud, et on teinud mingeid makseid tema poolt väidetavalt spetsiaalselt avatud arvele. Hageja esitatud kostja võlgnevuse teatest (tl 11) ei selgu, et kostja oleks tasunud tegelikult tarbitud kommunaalteenuste eest. Kostja on teinud ebaregulaarselt suvalistes summades makseid, seejuures on summad valdavalt ümardatud (näiteks 5500, 2700, 5000 krooni). Pärast 29.04.2009 teadet on kostja teinud ainult ühe makse: 28.07.2009 summas 235,25 krooni. Samas kostjale hageja poolt pärast teate esitamist kuni hagi esitamiseni esitatud arvete kohaselt moodustas kostja poolt perioodil 2009.a. maist kuni 2009.a. augustini juba üksnes tarbitud vee ja kanalisatsiooni (mille hinda kostja ei ole vaidlustanud ning mille eest tasu määramine eelduslikult toimub kostja enda näidikute alusel) tasu 291,95 krooni. Kostja paljasõnalised väited on kohtu hinnangul otsistud ja esitatud eesmärgiga leida põhjendusi võlgnevuse mittetasumiseks.
9.Kostja keeldumine oma majandamiskulude tasumise kohustuse täitmisest põhjusel, et hageja ei ole kostjale tutvustanud kõiki dokumente, on alusetu. Juhatuse kohustus anda ühistu liikmetele infot ja ühistu liikme kohustus tasuda majandamiskulusid ja tarbitud teenuste eest ei ole vastastikused kohustused VÕS § 111 mõttes. Samuti ei anna hageja poolt dokumentide väidetavalt esitamata jätmine kostjale alust keelduda oma tasumiskohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et oleks esitanud hagejale mingeid nõudmisi enne 29.04.2009 teadet. Samuti ei ole kostja pöördunud oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks (näiteks dokumentidega tutvumise võimaldamise nõudega) kohtu poole. Korteriühistu kui mittetulundusühingu liikmete õiguste teostamine ja ühistu juhatuse ning teiste organite tegevuse kontrollimine toimub mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1 ja § 34 lg 1 kohaselt eelkõige üldkoosolekul osalemise kaudu. Igale üksikule ühistu liikmele väljaspool üldkoosolekut dokumentidega tutvumise võimaldamine takistaks korteriühistu mõistlikku toimimist. Kui ühistu liikmel on kahtlusi ühistu tegevuse õiguspärasuse suhtes, on tal võimalik avaldada oma kahtlusi ja nõuda juhatuselt selgitusi üldkoosolekul. KÜ põhikirja 3.1. kohaselt ühistu liikmel on õigus saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsuste kohta juhatuse poolt kehtestatud korras. Põhikirja p 7.1. kohaselt ühistu kontrollorgan on ühistu liikmete hulgast üldkoosoleku poolt juhatuse volituste ajaks valitud revisjonikomisjon. Kostja 29.04.2009 teatele on juhatus vastanud, et ühistu liige saab infot üldkoosoleku kaudu. Raamatupidamisdokumentide kontrollimise õigus on ühistu liikmete poolt valitud revisjonikomisjonil. See on kooskõlas MTÜS § 34 lg-ga 2, mis sätestab, et juhatus peab võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma muud vajalikku teavet. Ühistu liikmed saavad juhatuselt informatsiooni üldkoosolekul. Kohtule esitatud KÜ üldkoosoleku protokollidest järelduvalt on liikmetele enne majandusaasta tulemuste kinnitamist ja majanduskava vastuvõtmist antud ülevaade ühistu majandustegevusest. Koosolekutel osalenute nimekirjadest nähtuvalt kostja 26.04.2006, 10.05.2007 ja 18.04.2008 koosolekutel ei osalenud. Seega on
kostjast endast tingitud, et tal ei olnud infot ühistu majandamiskulude jaotamise ja kasutamise kohta.
10.Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivisvõlgnevus 2468,50 krooni, lisaks arvete tasumisega viivitamise eest viivis 0,07 % põhinõudest 18 530,10 krooni päevas alates 01.juulist 2009 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 sätestab, e majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohust rikkunud võlgnikult viivist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule: otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tegi esitatud tõendite alusel kindlaks, et võlgnevus 18 530,10 krooni on kostjal seisuga 31.07.2009, mitte 01.07.2009, nagu hagis on märgitud: kostja võlgnevus on hagis esitatud koos 2009.a. juunikuus osutatud kommunaalteenuste tasuga ja 2009.a. juulikuu eest esitatud haldus-ja hooldustasudega ning remondifondi maksega. 01.07.2009 seisuga oli kostjal arve nr 07/15 (tl 54) ja tasumata arvete teatise (tl 11) kohaselt võlgnevus 17 170,90 krooni, arve nr 07/15 ei olnud 01.07.2009 veel sissenõutavaks muutunud. Kuna võlgnevus oli kogusummas muutunud sissenõutavaks enne hagi esitamist, ei muuda hagis ebatäpselt näidatud võlgnevuse seisu kuupäev hagieset, kuid mõjutab viiviste arvestamise algust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KÜS § 7 lg-st 4 kohus arvestab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 8941,05 krooni (=18 530 kr x 0,07 % x 499 päeva; sh hagi aluseks olevatel arvetel näidatud viivisvõlgnevus 2468,50 krooni, viivised perioodi 01.08.2009 - 13.12.2010 eest summas 6472,56 krooni) ning alates otsuse tegemisele järgnevast päevast 0,07 % tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude tasumiseni.
11.Hageja taotleb kostjalt samuti välja mõista kahjuhüvitisena 71 krooni, mida hageja kandis seoses kinnistusraamatust hageja korteriomandi kohta väljavõtte (38,50 krooni) ja registriosakonnast KÜ põhikirja koopia (32,50 krooni) saamiseks. Kahjuhüvitisena on käsitatav ka riigilõivu tasumisel kantud pangateenuse tasu 2,50 krooni, mille hageja taotles kostjalt välja mõista menetluskuluna. VÕS § 128 lg 3 järgi on varaliseks kahjuks muu hulgas ka kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega seoses kantud kulud. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude osas on hageja nõue põhjendatud osaliselt, kinnisturegistri väljavõtte nõudmise kulude osas. Kohus leiab, et korteriühistu põhikiri, kui ühistu tegevuse alusdokument, mis on vastu võetud üldkoosoleku otsusega, pidanuks ühistu juhatusel endal olemas olema vähemalt selle vastu võtnud üldkoosoleku otsuse lisana. Kohtule esitamiseks põhikirja koopia registriosakonnast väljanõudmine oli hageja valik ega ole põhjuslikus seoses kostja vastu hagi esitamise vajadusega. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja põhikirja väljanõudmise ja selle eest ülekande tegemise kulu, kokku 32,50 krooni. Kohus rahuldab kahju hüvitamise nõude summas 41 krooni.
12.Kohus on hagi menetlusse võtmisel määranud tsiviilasja hinna hageja poolt hagis ebaõigesti üksnes tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõude alusel näidatud hagihinna järgi. TsMS § 134 lg 1 esimese lause ja § 136 lg 1 teise lause alusel ning arvestades esitatud kahju hüvitamise nõuet, kohus määrab tsiviilasja hinnaks 18 603,60 krooni. Hagihinna muutmine ei mõjuta hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse ja viiviste osas täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine tähendab üksnes seda, et kohus jättis osaliselt rahuldamata kahju hüvitise nõude, summas 32,50 krooni (so kogu nõudest jäi rahuldamata 0,17 %), peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt kohus märgib otsuses ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotles kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 4000 krooni ja õigusabikulud 7500 krooni. Põhjendatud on riigilõivu väljamõistmine kostjalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt on tsiviilasja hinnaga 18 603,60 krooni puhul menetluskulude piirmääraks 25 000 krooni. Hageja taotletav summa 7500 krooni moodustab kehtestatud piirmäärast ca kolmandiku. Hageja taotlusele lisatud arve nr 20Ts/10-11 kohaselt seisneb hagejale osutatud õigusabi järgmises: konsultatsioon 500 kr, hagiavalduse koostamine 2500 krooni, kostja 23.10.2009 vastuse analüüs 300 kr, hageja 11.12.2009 arvamuse koostamine 800 kr, hageja 23.12.2008 seisukoha koostamine 500 kr, kostja 04.03.2010 analüüs 200 kr, hageja 15.03.2010 seisukoha koostamine 1 300 kr, kostja 18.03.2010 taotluse analüüs 100 kr, kostja 25.03.2010 vastuse analüüs 300 kr, hageja 30.04.2010 arvamuse koostamine 500 kr, kohtuistungitest osa võtmine 500 kr. Kohus, võttes arvesse hageja esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja esindaja esinemist 15.12.2009 kohtuistungil, samuti kostja vastuväidete ilmset põhjendamatust ning asjaolu, et kostja taotlusel 2010.a. kevadel menetluse jätkamisel kirjalikus menetluses kostja esitas täiendavalt mitmeid kirjalikke seisukohti täiendavate vastuväidetega, peab kohus hageja õigusabitasu suurust põhjendatuks. Kohus mõistab taotletud summa kostjalt hageja kasuks välja.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.