Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited Võlgniku OÜ Vesten poolt esitatud pankrotiavalduse ja selle lisade kohaselt tegeles ettevõte alates selle asutamisest 2007.aastal ehitustegevusega. Paraku hakkas ehitusturg pärast asutamist langema, samuti pankrotistus (Pärnu Maakohtu 15.09.2009.a määrus) suurim tellija OÜ Leviehitus. Viimaselt jäi võlgnikul saamata 116 921.60 krooni, mille tulemusena tekkisid võlgnevused. Võlgnik ei ole leidnud investorit ega mõistlikel tingimustel laenuandjat ning pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku võlad ületamas vara enam kui kolmekordselt. Oma kohustusi ei ole võlgnik sellises olukorras võimeline täitma. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ning määras 23.09.2010.a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Terje Eipre. Kohtuistungil kinnitas võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Sten Juhanson, et pankrotiavaldust ei esitatud varem, kuna maksmisega viivitati ning võlgnik lootis veel 2010.aastal tööd leida. Ettevõttes töötas 5-6 töötajat, tegeleti alltöövõtuga, kusjuures põhiliseks tööandjaks oli OÜ Leviehitus. Majandustegevust ei toimu alates 2010.a veebruarist. 30.09.2010.a müüs võlgnik osa varast, vähendades selle arvelt enda nõuet ettevõtte vastu. Firma olemasolev vara (seadmed) on Soomes ja see on kasutuskõlblik ja müüdav, selle väärtus ei ületa 20 000 krooni. Kinnistuid ja sõidukeid võlgnikule ei kuulu. Ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu ei ole võlgnikul piisavalt vara, mille arvelt edasist pankrotimenetlust finantseerida. Halduri hinnangul oleks pidanud pankrotiavalduse esitama varem, s.t 2010.a alguses ning haldurile ei ole mõistetav, milliseid asjaajamisi sai veel pankrotiavalduse esitamise takistusena 2010.aastal olla. OÜ Leviehitus (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võlgnik oma nõuet esitanud, kuid kuna haldur on pankrotihalduriks ka nimetatud menetluses, kinnitas ta, et nõude esitamine ei muuda mingil määral võlgniku majanduslikku olukorda – OÜ Leviehitus (pankrotis) vara on koormatud pantidega selliselt, et võlgniku nõudel puuduks väärtus. Võlgniku vara väärtuseks (kassa jääk, varud, nõuded, põhivara) on halduri hinnangul maksimaalse väärtusega 18 485.03 krooni, kohustusi on teadaolevalt üle 200 000 krooni, sh maksuvõlg koos intressiga 61 289 krooni. Halduri esiletoodud valemite põhjal on võlgniku 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-10-40122 majanduslik olukord mitterahuldav. 2009.aasta lõpuks oli võlgniku omakapital langenud alla seadusega lubatud määra, 2010.a muutunud negatiivseks. Püsiva maksejõuetuse ajaks saab pidada 2010.a veebruari. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli ilmselt OÜ Leviehitus pankrot koostoimes ehitusturu langusega, kes jäi võlgu summa, mis pärssis oluliselt võlgniku majandustegevust. Juhatuse liikme kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga ei ole haldur tuvastanud, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 14.12.2010.a määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 10. jaanuariks k.a tasuda kohtu deposiitkontole 35 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Vaatamata sellele (tähtaeg oli küllalt pikk) ei tasunud nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri seisukoha ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, olemasolev vara vajab realiseerimist (sisaldab ka nõuet juhatuse liikme vastu) ja selle väärtus ei pruugi osutuda niigi suureks kui halduri aruanne näitab. Mingeid reaalseid võimalusi tagasivõitmiseks ei ole, kuigi juhatuse liikmele on tehtud pärast halduri määramist makse, ei muuda selle tehingu tagasivõitmine märkimisväärselt võlgniku majanduslikku olukorda ega aita oluliselt kaasa pankrotimenetluse kulude katmisele, liiatigi silmas pidades asjaolu, et võlausaldajad ei ole menetluse vastu huvi tundnud. Seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 2 nimetatud asjaolud. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks oli vastavalt halduri aruandes esiletoodule ja pankrotiavalduses märgitule nii ehitusturu langus kui OÜ Leviehitus kui suurima tööd andnud ettevõtte pankrotistumine, kelle võlgnevuse maht oli sellises määras, mis sisuliselt tingis võlgniku tegevuse lõpetamise vahendite puudumisel. 2010.aasta alguseks oli ettevõtte omakapital juba alla seaduses sätestatud alammäära ja majandustegevust ei toimu ning selle taastamine ei ole ilmselt enam mõeldav. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 kohaselt, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata OÜ Vesten seaduslik esindaja juhatuse liige Sten Juhanson, kes selleks oma nõusolekut kohtuistungil kinnitas. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise 397 euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks summas xxx,xx eurot (kohus arvestab kõik kroonidena esitatud summad ümber eurodesse), mis on kooskõlas asja keerukusega ja esitatud aruandega ning tunnitasu 63.91 eurot ei ole ülemäära suur (maksimaalne oleks 96 eurot tund). Vajalike hüvitatavate kulutustena on haldur näidanud 298.88 eurot, milline kulutus on nende esiletoodud sisu (büroo- ja transpordikulu, kirjade

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-10-40122 saatmine jms) arvestades põhjendatud. Vastavalt halduri taotlusele ja lähtudes PankrS § 23 lg 6 sätetest tuleb kulutuste hüvitamine määrata büroole (OÜ Polero Konsultatsioonid), mille kaudu haldur tegutseb. Kuivõrd antud juhul ilmselt ei piisa võlgniku olemasolevast varast ülalmärgitud tasu ja kulutuste hüvitamiseks, tuleb antud juhul Eesti Vabariigil hüvitada nimetatud summast seadusega lubatud 397 eurot, muus osas jääb tasu võlgniku kanda.

Toomas Talviste Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.