Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Kostja viivitas hagejale dividendi väljamaksmisega ajavahemikus 1.08.2008-09.08.2009. Selle asjaolu tõttu palub hageja mõista kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja viivise 36 855 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hageja viivise nõuet osaliselt. Kostja nõustus intressi tasuma alates 31.05.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja arvates ei anna võrdse kohtlemise põhimõte hagejale õigust nõuda dividendi väljamaksmist samal päeval teiste aktsionäridega. ÄS § 277 lg 2 kohaselt nähakse dividendi maksmise kord ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Kostja 30.05.2008 üldkoosolek võttis vastu otsuse maksta dividend välja ühe aasta jooksul, see tähendab hiljemalt 30.05.2009 ja nõue muutus sissenõutavaks arvates 31.05.2009. Kostja jaoks muutub kohustus välja maksta dividend sissenõutavaks arvates aktsionäri nõudest ettevõtte juhatusele. Oluline pole dividendi maksmise puhul kõikide aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt mitte neile ühel päeval dividendi maksmine, vaid seadusest tulenevalt tähtaja jooksul kohustuse täitmine ning juhul, kui hageja oleks pöördunud tähtaja jooksul kostja juhatuse poole, oleks võinud kohustus muutuda sissenõutavaks sellest ajast. Kuna hageja pöördus kostja poole juunikuus 2009, siis saab kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja viivisekohustuse tekkimisest rääkida alates 31.05.2009. Hageja on viivist arvutanud ebaõigesti, kohaldades ajavahemikule august 2008 kuni jaanuar 2009 intressi, mis kehtis kuni 1.07.2008. Kohtukulude väljamõistmisel palus kostja arvestada, et hageja pole kahel korral vastu võtnud kostja poolt esitatud kompromissi ning hageja pole pöördunud kostja poole hagieelselt nõudega. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas 26.03.2010 otsusega hageja nõude viivise saamiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 28 826,71 krooni. Kohus võttis vastu hageja loobumise nõudest 360 000 krooni saamiseks. Hageja menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. ÄS § 279 lg 1 alusel on aktsionäril õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. ÄS § 277 kohaselt võib dividendi maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Aktsionäri õigus nõuda dividendi väljamaksmist tekib seaduse järgi dividendi väljamaksmist kehtestava üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise momendist. Mitteõigeaegne dividendi väljamaksmine võib endaga kaasa tuua aktsionäride viivisenõude. Kostja 30.05.2008 korralise üldkoosoleku otsusega kinnitati 2007.a. majandusaruanne ja otsustati, et aktsionäridele, kes on Eesti Väärtpaberi Keskregistri andmetel seisuga 30.05.2008 aktsiate omanikud, makstakse dividendi 300 krooni iga 100-kroonise aktsia kohta. Hagejal 1 200 100-kroonise aktsia omanikuna oli õigus dividendile summas 360 000 krooni. Dividendi väljamaksmine pidi toimuma ühe aasta jooksul. Kostja maksis dividendi 01.08.2008 12-le aktsionärile kokku 5 617 000 krooni ja 14.10.2008 3-le aktsionärile kokku 9 509 000 krooni. Kostja maksis hagejale dividendi välja 10.08.2009.

Kostja ei kehtestanud dividendi väljamaksmise graafikut. Kostja 2008.a. majandusaasta aruandest ei nähtu, et firmal oleks olnud takistusi maksta hagejale dividend välja kas 01.08.2008 või 14.10.2008. Kostja väited, mille kohaselt hageja ei ole ise esitanud aastase perioodi jooksul kostja juhatusele dividendi varasemaks väljamaksmiseks avaldust ning majanduslik olukord ei võimaldanud koos teistega dividendi maksta, on paljasõnalised ja tõendamata. Kuna hagejale teiste aktsionäridega võrreldes ainukesena jäeti kostja poolt dividend 01.08.2008 ja 14.10.2008 välja maksmata, siis ei olnud aktsionäre võrdselt koheldud. Dividendi väljamaksmisel eelpoolnimetatud päevadel esinesid kõigi kostja aktsionäride suhtes võrdsed asjaolud ja seega oleks tulnud ka hagejale ühel neist päevadest dividend välja maksta. Võrdsetel asjaoludel hagejale dividendi väljamaksmata jätmine 01.08.2008 või 14.10.2008 on jäme ÄS §-s 272 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Hagejale väljamaksmisele kuuluva dividendi suurus võrreldes 14.10.2008 kolmele aktsionäridele väljamakstud dividendi suurusega oli võrdlemisi väike. Kostja on eeltoodud kaalutlustel rikkunud ka TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõtet. Eeltoodud asjaoludel muutus hageja dividendi nõue sissenõutavaks 14.10.2008 ja alates sellest päevast tuleb hakata arvestama viivist. Makstes kõigile teistele aktsionäridele välja dividendi eelpoolnimetatud kahel päeval, ei olnud kostjal ÄS §-st 272 ja TsÜS §-st 32 tulenevalt mingit seaduslikku alust kohelda hagejat teistest aktsionäridest erinevalt. Kuna kostja ei täitnud dividendi maksmise kohustust tähtaegselt, on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivitusintressi. Viivist tuleb arvestada alates 14.10.2008 kuni 09.08.2009 eest summas 28 826,71 krooni. Enne 1.07.2008 oli VÕS § 94 lg-s 1 toodud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4,0 %. Lisades sellele VÕS § 113 lg 1 alusel 7 %, on ajavahemikus 1.07.- 31.12.2008 viivise aastamäär 11 %. Viivise päevamäär on 108.49 krooni (360 000 x 0,11 : 365). Nimetatud ajavahemikus oli kostja viivituses 79 päeva ja viivis on 8570.71 krooni (108.49 x 79). Enne 01.01.2009 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 2,5 %. Seega oli viivise aastamäär 2009 I poolaastal 9,5 % (2,5+7). Seega ajavahemiku 01.01.-30.06.2009 eest tuleb kostjal maksta viivist 17 100 krooni (360 000 x 0,095 : 2). 2009 II poolaastal oli viiviseintressi aastamäär 8 %, sest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär oli enne 01.07.2009 1 %. Sellest tulenevalt oli viivise päevamäär käesoleval juhul 78,90 krooni (360 000 x 0,08 : 365). Kostja viivitas sellel perioodil hagejale dividendi maksmisega 40 päeva, mistõttu tuleb tal maksta viivist 3 156 krooni (40 x 78.90). Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti temalt välja viivis ajavahemiku eest enne 31.05.2009 ja menetluskulude väljamõistmise osas. Kaebaja palub viivise ajavahemiku eest enne 31.05.2009 jätta välja mõistmata ja menetluskulud jätta poolte kanda. Kaebaja nõustub tasuma viivist ajavahemiku eest 31.05.2009 kuni 09.08.2009. ÄS §-s 272 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet ei saa kohaldada dividendi nõude sissenõutavaks muutmisele. ÄS § 277 kohaselt määrab dividendide maksmise korra üldkoosolek. ÄS § 277 lg 2 on üldnorm ja ÄS § 279 on erinorm, mis annab aktsionärile õiguse nõuda aktsiaseltsi juhatuselt dividendi väljamaksmist üldkoosoleku poolt ettenähtud ulatuses ja otsuses toodud viisil. Aktsionäril on võimalik teha ettepanek aktsiaseltsi juhatusele dividendi väljamaksmiseks muul ajal kui vastuvõetud otsuses, kuid hageja sellist soovi ei ole avaldanud. Kuna üldkoosolek määras dividendide väljamaksmise ajaks üks aasta, siis tuli

dividend välja maksta selle aja jooksul. Kostja võis hagejale dividendi välja maksta kuni 31.05.2009 ja alles pärast seda oli kostja dividendi väljamaksmisega viivituses. Apellant pakkus hagejale kompromissi, kuid hageja sellele ei vastanud. Kuna hageja ei olnud järginud kohtueelselt vaidluse lahendamise tavakorda ega pole pöördunud ÄS § 279 järgi apellandi juhatuse poole dividendi väljamaksmiseks, siis menetluskulude väljamõistmine apellandilt on ebaõiglane ja ebamõistlik ja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 järgi jätta poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on asja lahendades kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Kolleegiumil on võimalik asi uue otsusega lahendada. Hageja esitas kostja vastu nõude 2007. a dividendi ja viivise saamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejale kuulub 1 200 kostja 100-kroonise nimiväärtusega aktsiat. 30.05.2008 aktsionäride üldkoosolekul kinnitati kostja 2007. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek, mille kohaselt makstakse 100-kroonise nimiväärtusega aktsia eest 300 krooni dividendi. Väljamaksmise tähtajaks oli üks aasta (lk 9). Kostja maksis kõigile aktsionäridele peale hageja dividendi välja 01.08.2008 ja 14.10.2008. Hagejale maksti dividend välja pärast hagi esitamist 10.08.2009. Pärast dividendi maksmist hageja loobus nõudest dividendi saamiseks ja palus välja mõista viivise dividendi maksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 järgi. Pooled vaidlevad selle üle, millal oli kostja kohustatud hagejale välja maksma dividendi. ÄS § 277 lg 1 järgi võib dividendi maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel ja lõike 2 kohaselt dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. ÄS § 279 lg 1 järgi on aktsionäril õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. ÄS § 272 järgi tuleb aktsionäre võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Vaidlust ei ole, et vastavalt 30.05.2008 aktsionäride üldkoosoleku otsusele tuli kostjal aktsionäridele maksta dividend välja aasta jooksul. Seega oli väljamakse tegemise viimaseks tähtajaks 30.05.2009. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt oleks tulnud hagejale dividend välja maksta hiljemalt 14.10.2008, kuna selleks ajaks oli kõigile teistele aktsionäridele dividend välja makstud. Kolleegiumi arvates ei anna ÄS § 272 hagejale õigust nõuda dividendi väljamaksmist enne, kui oli määratud üldkoosoleku otsusega. Aktsionäride üldkoosoleku otsusega oli kõiki aktsionäre koheldud võrdselt. Kostjal oli õigus välja maksta dividendi kuni 30.05.2008 ja jättes eeltoodud päevaks dividendi väljamaksmata, oli kostja oma kohustust rikkunud. Kuna kostja rikkus kohustust maksta hagejale välja dividend hiljemalt 30.05.2009, oli kostja alates 31.05.2009 kuni 09.08.2009 oma kohustuse täitmisega viivituses ja hagejal on VÕS § 113 lg 1 järgi õigus nõuda selle ajavahemiku eest viivist. Ajavahemikus enne 31.05.2009 kuni 30.06.2009 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 2,5%, lisades sellele

VÕS § 113 lg 1 järgi 7%, oli intressimääraks 9,5% aastas. Viivise päevamäär oli (360 000 x 0,095 : 365) 93,70 krooni päevas. Viivitatud oli 31 päeva, mille eest oli viivise suurus 2 904,70 krooni. Alates 01.07.2009 kuni 09.08.2009 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 1%, lisades sellele VÕS § 113 lg 1 järgi 7%, oli intressimääraks 8% aastas. Viivise päevamäär oli 78,90 krooni. Viivitatud oli 40 päeva, mille eest oli viivis 3 156 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6 060,70 krooni. See on 387,35 eurot. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poole enda kanda. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist täitnud, kannab hageja menetluskulud kostja. Hageja loobus nõudest 360 000 krooni saamiseks, kuna kostja oli nõude täitnud. Viivise osas rahuldati hageja 36 855 kroonine nõue 6 060,70 krooni ulatuses. Seega on hageja nõue rahuldatud kokku ca 92,24 % ulatuses. Eeltoodu tõttu tuleb 92,24% hageja maakohtus kantud menetluskuludest jätta kostja kanda ja 7,76% kostja menetluskuludest hageja kanda. Kolleegiumi arvates ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis annaks aluse menetluskulude jätmiseks poolte kanda. Ebaõige on kaebaja käsitlus dividendi väljamaksmise nõude esitamise kohtueelsest korrast, mille kohaselt on dividendi saamise eelduseks see, et hageja pöördub kostja poole avaldusega. Selline kord dividendi saamiseks ei tulene kostja põhikirjast ega 30.05.2008 aktsionäride üldkoosoleku otsusest. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, siis tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.