Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Võlgniku vastus pankrotiavaldusele Võlgnik vastuväiteid pankrotiavaldusele esitanud ei ole.

III Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara puudub ja kohustusi 16 295 134.96 krooni. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksevõimetu ja see ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjuseid ei ole võimelik välja selgitada, kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda raamatupidamise dokumentatsiooniga. Olemasolevate andmete põhjal on võlgniku maksejõuetuse tinginud Eestis esindatud kaubamärkide diilerlepingute lõppemine.

2-10-22834 Ajutine haldur on seisukohal, et juhatus on ilmselgelt hilinenud tähtaegse pankrotiavalduse esitamisega. Kuivõrd võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt viia läbi pankrotimenetlust on kohus määranud 14.09.2010 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 45 000 krooni (2 876.02 eurot). Kõnealust summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustik(edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. ÄS § 301 punktide 1-3 kohaselt peab üldkoosolek otsustama kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-is 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus: aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-is 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-is 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.

2-10-22834

12.05.2010 esitas võlausaldaja Swedbank aktsiaselts Harju Maakohtule avalduse võlgniku aktsiaseltsi B pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 05.07.2010 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Leppsoo. Pooled sõlmisid arvelduskrediidi lepingu , mille lisaga 16 võimaldas võlausaldaja võlgnikule krediidilimiidi summas 1 500 000 krooni (95 867.47 eurot) intressimääraga 16,28 % aastas. Lisaks kohustus võlgnik lepingu punkti 1.7. kohaselt tasuma kohustistasu 2 % aastas kasutamata arvelduskrediidi limiidi eest. Viivisemäär oli 0,15 %. Sõlmitud lepingu kohaselt oli kasutusaja lõpptähtpäevaks 28.02.2009. Võlgnik ei täitnud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ja võlgnevus oli tal võlausaldaja ees 27.04.2010 seisuga kokku 2 276 624 krooni (14 5502.79 eurot). 14.05.2005 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik laenulepingu , mille kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule laenu 204 517.27 eurot, intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 4,5 %. Lisaks kohustus võlgnik tasuma käendustasu 2 % aastas laenu sihtasutuse poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Võlgnik kohustus tagastama laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel graafikus toodud summades. Võlgnik ei täitnud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ja võlgnevus oli tal võlausaldaja ees 27.04.2010 seisuga kokku 2 236 874.83 krooni (142 962.36 eurot). 22.08.2007 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik laenulepingu , mille kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule laenu 94 780.29 eurot. Võlgnik kohustus tagastama laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel graafikus toodud summades. Võlgnik ei täitnud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ja võlgnevus oli tal võlausaldaja ees 27.04.2010 seisuga kokku 1 896 071.42 krooni (121 181.05 eurot). 13.11.2007 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis võlausaldaja võlgniku kasutusse krediitkaardi limiidiga 50 000 krooni (3 195.58 eurot). Võlgnik ei täitnud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ja võlgnevus oli tal võlausaldaja ees 27.04.2010 seisuga kokku 47 760.10 krooni (3 052.43 eurot). Võlausaldajal on eeltoodud lepingutest tulenev nõue võlgniku vastu kokku 6 457 330.35 krooni (412 98.63 eurot). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt (II kd, tl 5) on võlausaldaja nõue võlgniku vastu kokku 11 185 744.96 krooni (714 899.40 eurot). Võlgnik pankrotiavaldusele ja võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingute ja võlgnevuse arvestuse ning ajutise pankrotihalduri istungitel antud selgituste ja tema aruande kohaselt on võlausaldaja nõue pankrotiavalduses näidatust oluliselt suurem, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlausaldaja nõuete tagamiseks on võlausaldaja kasuks seatud esimesel järjekohal olev kommertspandi pandisumma 5 000 000 krooni (319 558.24 eurot). Pandiesemeks on kogu võlgniku vallasvara, mis kuulus võlgnikule pandikande tegemise ajal või mille võlgnik omandas pärast pandikande tegemist. Võlausaldajal oli pankrotiavalduse esitamise ajaks tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vallasvara. Võlgniku majandustegevus on katkenud 2009. a alguses ja võlausaldajale teadaolevalt on võlgniku kaup omandiõiguse alusel juba jaemüüjatele üle läinud. 1 456 330.35 krooni (93 076.47 euro) ulatuses ei ole võlausaldaja nõude tagatiseks kommertspanti seatud. Seega leiab võlausaldaja, et tema nõue on pandiga tagamata. Kohus leiab, et kuna ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja võlausaldaja nõude tagatiseks seatud kommertspandi esemeks oli võlgniku vallasvara, siis ei ole võlausaldaja nõue pandiga tagatud. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 16.04.2010 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (I kd, tl 60), milles on

2-10-22834 hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisele vastu vaielnud. Lisaks nimetatule on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnikul ei jätku vara kõigi võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009. a alguses ja võlgnik ei ole kahel viimasel aastal täitnud oma laenusummade tasumise kohustust. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid kassas ja arvelduskontodel, väärtpaberid ja kinnisasjad. Võlgnikule kuulub Volkswagen Cabriolet, väljalaskeaasta 1973. a ja tütarettevõtte SIA B Balti aktsiakapitaliga 200 LAT aktsiad. SIA B Balti omakapital on alates 31.12.2006 olnud negatiivne ehk -189 542 krooni (12 113.94 eurot). Muu vara olemasolu ajutine pankrotihaldur tuvastanud ei ole. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 295 134.96 krooni (1 041 448.94 eurot). Suurimaks võlausaldajaks on Swedbank aktsiaselts, kelle nõude suuruseks on 11 185 744.96 krooni (714 899.40 eurot). Maksuvõlgade suuruseks on 2 287 296.36 krooni (146 184.88 eurot), millele lisandub intress 741 867.33 krooni (47 413.96 eurot). Viimane kättesaadav võlgniku majandusaasta aruanne on 2006. a majandusaasta kohta. AS B omakapital oli seisuga 31.12.2006 16 121 krooni (1 030.32 eurot) (II kd, tl 86), konsolideeritud bilansi kohaselt oli kontserni omakapital – 216 098 krooni (13 811.18 eurot) (II kd, tl 73). Võlgnik on tegutsenud mitmel järjestikusel majandusaastal kahjumiga: 2006. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 1 1515 430 krooni (735 970.11 eurot), 2005. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 546 244 krooni (34 911.35 eurot) (II kd, tl 86), 2004. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 266 388 krooni (17 025.30 eurot) (II kd, tl 111). Pangaväljavõtete kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud 2009. a märtsis (II kd, tl 52-56). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad 1 miljonit eurot ja võlgnikul puudub väärtust omav vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2009. a alguses ja tema eelnev tegevus oli vähemalt alates 2004. a kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Äriregistrile on võlgnik esitanud viimase majandusaasta aruanne 2006. a majandusaasta kohta. Seisuga 31.12.2006 oli AS B omakapital 16 121 krooni (1 030.32 eurot) (II kd, tl 86). Võlgnik on tegutsenud vähemalt alates 2004. a majandusaastast kahjumiga: 2004. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 266 388 krooni (17 025.30 eurot) (II kd, tl 111); 2005. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 546 244 krooni (34 911.35 eurot) (II kd, tl 86); 2006. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 1 1515 430 krooni (735 970.11 eurot). Pangaväljavõtete kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud 2009. a märtsis (II kd, tl 52-56). Äriregistri andmetel on võlgniku omakapitali suuruseks 450 000 krooni (28 760.24 eurot) (I kd, tl 75). Seega ei ole võlgniku omakapital vastanud juba 2006. a majandusaastal ÄS § 222 nõuetele. Võlgniku 2006. a majandusaasta aruande auditeerimisel on audiitor juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et võlgniku varana kajastatud nõuded summas 2 759 000 krooni (176 332.24 eurot) tuleks alla hinnata, kuna need ei ole laekunud terve aasta jooksul ja on seetõttu ebatõenäoliselt laekuvad. Nõuete allahindamisel eelnimetatud ulatuses oleks võlgniku omakapital muutunud negatiiveks juba 2006. a. Seega ei ole võlgniku omakapital ei vastanud alates 2006. a ÄS § 222 nõuetele ja võlgniku juhatuse liikmel tekkis pankrotiavalduse esitamise kohustus. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise,

2-10-22834 kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse oluline vähendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise ja sellega kaasneva maksevõime olulise vähendamisega toime pannud raske juhtimisvea. ÄS § 306 lg 4 kohaselt korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. Audiitor on võlgniku 2006. a majandusaasta aruande auditeerimisel juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et võlgniku varana kajastatud nõuded summas 2 759 000 krooni (176 332.24 eurot) tuleks alla hinnata, kuna need ei ole laekunud terve aasta jooksul ja on seetõttu ebatõenäoliselt laekuvad (II kd, tl 92). Puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks bilansis eelnimetatud nõuded alla hinnanud. ÄS § 331 kohaselt koostab aktsiaseltsi juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. ÄS § 334 lg 2 kohaselt on aktsiaseltsi juhatusel kohustus esitada aktsionäride üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruanne äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Raamatupidamise korraldamise kohustust ei ole võlgniku juhatuse liige nõuetekohaselt täitnud. Võlgniku juhatuse liige on hilinenult esitanud äriregistrile 2005. a majandusaasta aruande, mis on äriregistrile esitatud alles 04.04.2007 (II kd, tl 93). Äriregistri andmetel (I kd, tl 75) algab võlgniku majandusaasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud ÄS § 334 lg-st 2 tulenevat kohustust õigeaegselt. Samuti on äriregistrile esitamata 2007.a, 2008. a ja 2009. a majandusaasta aruanded. KarS § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt ei kajasta võlgniku raamatupidamine võlgniku tegelikku varalist olukorda ja raamatupidamisaruannete puudumine ei võimalda välja selgitada pankrotimenetluse seisukohast olulisi asjaolusid ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule esitanud võlgniku raamatupidamisdokumente ega ole vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõudele. Ajutine pankrotihaldur on väljastanud teabenõuded võlgnikule registrisse kantud aadressile ja võlgniku juhatuse liikme rahvastikuregistris registreeritud nii Eesti Vabariigi kui Soome Vabariigi aadressidele ning võlgniku juhatuse liikme erinevatele e-posti aadressidele. Võlgnik e-kirjadele ei vastanud ja tähitud kirjadena saadetud teabenõuded on ajutise pankrotihaldurile tagastatud. Ka kohtul ei ole õnnestunud võlgniku juhatuse liikmele menetlusdokumente kätte toimetada. PankrS § 22 lg 3 p 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige vara ja kohustuste kohta. Tulenevalt PankrS § 22 lg 4 on raamatupidamiskohustuslasest võlgnik ajutise pankrotihalduri nõudmisel kohustatud esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud pankrotiseadusest tulenevat teabe andmise kohustust. Nimetatuga on võlgniku juhatuse liige takistanud pankrotimenetluse seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist.

2-10-22834 Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud teabe andmise kohustust, siis ei ole võimalik välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise täpseid põhjuseid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks Eestis esindatud kaubamärkide diilerlepingute lõppemine. AS B on esindanud Eestis järgmisi kaubamärke: Gasanova, Lady Smiler, NiceMice ja Golden Lady. Võlgniku majandustegevus on olnud finantseeritud üksnes võõrkapitali arvelt ja peale paariaastast kahjumlikult tegutsemist ei ole võlgnikul jätkunud likviidseid vahendeid jooksvate kohustuste täitmiseks ja seetõttu on hakanud tekkima võlad. Kohus leiab, et kuigi võlgniku juhatuse liige ei ole täinud teabe andmise ja raamatupidamise korraldamise kohustust, on olemasolevate andmete põhjal võimalik väita, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmete juhtimisvead. Aktsiaseltsi nõukogu planeerib tulenevalt ÄS § 316 aktsiaseltsi tegevust. Seega oleks võlgniku nõukogu pidanud planeerima võlgniku majandustegevust. Asjaolu, et kaubamärkide diilerlepingud lõppesid, ei saanud võlgnikule tulla ootamatult ja nimetatud asjaolu pidanuks võlgniku nõukogu liikmed äriühingu tegevuse planeerimisel arvestama. Nimetatut aga tehtud ei ole. Samuti ei ole võlgniku nõukogu liikmed teostanud järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Seega on jäetud tähelepanuta, et võlgniku juhatuse liige ei ole teostanud kontrollikohustust, mille nõuetekohasel teostamisel oleks varakult ilmnenud, et äriühingu majandustegevus on kahjumlik ja seetõttu oleks tulnud tarvitusele võtta abinõud kulude vähendamiseks või tulude suurendamiseks. Nimetatut tehtud ei ole ja aastaid kestnud kahjumlik tegevus viis äriühingu maksejõuetuse väljakujunemiseni ja selle süvenemiseni. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhtorganite – nõukogu ja juhatuse – liikmete juhtimisvead, mis arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tuleb kvalifitseerida rasketeks juhtimisvigadeks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt esineb pankrotimenetluses vara tagasivõitmise võimalusi, kuna võlgnik on eelistanud ühte võlausaldajat teisele, tagastades 20.10.2008 ja 27.11.2008 OY-le D laenu summas 115 000 eurot. Samuti on võlgniku juhatuse liige MJH tasunud endale 2009. a veebruaris palka 3 000 eurot. 14.09.2010 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta aktsiaseltsi B pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 45 000 krooni (2 876.02 eurot). Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna aktsiaseltsil B ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb aktsiaseltsi B pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.