Tsiviilasi nr 2-10-23472
Hagi õigeksvõtul põhinev
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Raivo Aan vastu 8 460.27 euro (132 374.47 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 540.46 eurot (117 982.51 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Swedbank AS, rk 10060701, Liivalaia 8, 15039 Tallinn; hageja esindaja Silva Kark, Rakvere 5, Jõhvi, 41592, [email protected] ; kostja Raivo Aan
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 1741 lg 1, 440 lg 1 ja 3, 445 lg 1, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu. Välja mõista Raivo Aanilt (Aan) AS Swedbank kasuks 8 460 (kaheksa tuhat nelisada kuuskümmend) eurot 27 senti (132 374.47 krooni). Välja mõista Raivo Aanilt AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt 7 540.46 eurot (117 982.51 krooni) alates 14.05.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulud jätta Raivo Aan kanda. Välja mõista Raivo Aanilt AS Swedbank kasuks menetluskulud 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot 90 senti (12 500 krooni), millelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 02.11.2005 arvelduskrediidi kasutamise leping nr 05235004-KP, mille kohaselt hageja avas kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 6 500 krooni intressiga 16 % aastas. Kostja jäi intressi tasumisega võlgnevusse alates 10.06.2009. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 16.04.2008 käenduseta väikelaenuleping nr 08-056366-VL, summas 128 000 krooni intressimääraga 14 % aastas laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 05.05.2013. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja maksma intressi iga kuu 5. kuupäevaks. Kostja jäi laenusumma ja intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 05.07.2009. Hageja hoiatas 24.08.2009 saadetud kirjaga mõlema lepingu ülesütlemisest ning nõudis kõigi võlgnetavate summade tasumist hiljemalt 08.09.2009. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu hageja ütles 17.11.2009 saadetud kirjaga üles väikelaenulepingu ning sulges 09.11.2009 limiidi. Hageja palub kostjalt välja mõista arvelduskrediidilepingust tuleneva võla 6 603.18 krooni (põhivõlg 5 671.75 krooni, intress 669.82 krooni ja põhiosa viivis kuni 13.05.2010 summas 261.61 krooni). Väikelaenulepingust tulenev võlg hageja ees on kokku 125 771.29 krooni, millest põhivõlg on 112 310.76 krooni, intress on 8 975.69 krooni ja põhiosa viivis kuni 13.05.2010 on summas 4 484.84 krooni. Lisaks palub hageja välja mõista viivise põhivõlgadelt alates 14.05.2010 kuni nende täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja kostja kanda jätta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et võtab omaks kõik hageja esitatud nõudmised. Kostja on töötu ja ilma igasuguse sissetulekuta, mistõttu tal ei ole võimalik käesoleval ajal mitte mingisuguseid summasid tasuda. Hagi on tõendatud lepingutega, arvelduskrediidi kasutamise väljatrükiga, väikelaenu tagastamise väljatrükiga, lepingute ülesütlemise teatisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Arvelduskrediidi ja väikelaenu lepingu tingimuste kohaselt oli laenusaaja kohustatud maksma intressi. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi Raivo Aani vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvelduskrediidilepingust tuleneva võla 6 603.18 krooni (põhivõlg 5 671.75 krooni, intress 669.82 krooni ja põhiosa viivis kuni 13.05.2010 summas 261.61 krooni) ning väikelaenulepingust tuleneva võla kokku 125 771.29 krooni, millest põhivõlg on 112 310.76 krooni, intress on 8 975.69 krooni ja põhiosa viivis kuni 13.05.2010 on summas 4 484.84 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt
viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Nõue on esitatud minimaalmääras, on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu katteks riigilõiv 798.90 eurot (12 500 krooni) ja viivis sellelt summalt kuni täieliku tasumiseni TsMS § 177 lg 2 alusel. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.