Kohtuasja number
2-10-8492
Otsuse kuupäev
12.jaanuar 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
LS hagi J B vastu maakleritasu nõudes. 3 195,58 EUR (50 000 krooni)
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LS (isikukood xxx, xxx); Hageja esindaja: Deivi Vaht (Õigusdbüroo Deivi Vaht, tel. 6481 800, e-post: [email protected]); Kostja: J B(isikukood xxx, xxx); Kostja esindaja: VK, XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
29.november 2010
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Deivi Vaht, kostja J B ja kostja esindaja VK
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista J B LS kasuks 3 195,58 EUR (50 000 EEK). Menetluskulud jätta täielikult kostja J B kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.
2009 pöördus hageja poole kostja J B , et hageja aitaks müüa kostja omandis olevat kinnistut asukohaga XXX. Hageja ja IKK, kelle esindajaks oli LS, vahel sõlmiti 11.12.2009 maaklerleping tähtajaga kuni 23.12.2009. Lepingus lepiti kokku maakleritasus 50 000 krooni, 5% müügihinnast. Hageja, maakleritöö tulemusena, leidiski kinnistule ostja, kelleks olid T ja FF. J Bja ostjate vahel sõlmiti 12.12.2009 kavatsuste protokoll kinnistu võõrandamiseks. Kokkuleppe alusel sai kostja ettemaksuna 40 000 krooni. Sellest summast tasus kostja hagejale 20 000 krooni. Ülejäänud osa tasumises lepiti kokku, et tasutakse pärast notariaalse müügilepingu sõlmimist. Notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise ajaks oli määratud 22.12.2009 Erki Põdra notaribüroos. Üllatuslikult teatas kostja nädal pärast protokolli sõlmimist, et taganeb protokollist ja kinnistu müügist. Samas teatasid ka ostjad, et ei soovi kinnistut osta. 19.12.2009 tagastas hageja heatahtlikult kostjale saadud 20 000 krooni ja kostja tagastas ostjatele kogu ettemaksu 40 000 krooni. 2010 aasta alguses sai hageja teada, et kostja on kinnistu võõrandanud hageja poolt leitud ostjatele T ja PF 22.12.2009 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole maakleritasu maksmiseks, kuid kostja on tasumisest keeldunud. IKK on loovutanud oma nõude hagejale 07.01.2010. Hageja palub kostjalt välja mõista maakleritasu summas 50 000 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et 2009 aasta lõpus seoses tervise halvenemisega ta soovis panna oma kinnistu müüki. Kuulutus kinnisvara müügist ilmus ajalehes Referent. Pärast seda võttis kostjaga ühendust hageja, kes teatas, et võib tuua kohe kohale ostja. Kostja nõustus sellega. PFnõustus kinnistu ostma 1 050 000 krooni eest. Pärast nõusoleku protokolli allkirjastamist 12.12.2009 hageja kadus. Lepingut hagejaga tema teenuste eest maksmise kohta ei olnud. Panga ekspert hindas kinnisvara väärtuseks 1 250 000 krooni, kuid F ütles, et tema saab pangast laenu 990 000 krooni. Selline summa kostjat ei rahuldanud ning ta katkestas lepingu. Hageja ei aidanud kostjat , mille tõttu tehing jäi ära hageja süül ning hagejal ei ole õigust tasule. Kui ostja keeldus kinnisvara omandamisest kokkulepitud summas 1 050 000 krooni, oli kostja maakleri abist ilma ja ta oli sunnitud müüma kinnisvara 60 000 krooni odavamalt. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus nõude loovutamise osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejale maakleritasu. Kostja arvates ei ole tal maakleritasu maksmise kohustust, sest tema taganes maaklerlepingust ja müügilepingut ei sõlmitud hageja vahendusel. VÕS § 664 lg 1 sätestab, et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. J B ja IKK vahel oli 11.12.2009 sõlmitud maaklerleping (t. lk 11-14). Lepingus märgitu kohaselt kehtis leping kuni 18.12.2009. Hiljem on lepingu tähtaega pikendatud 23.12.2009. Maaklerlepingu punkt 4 oli fikseeritud maakleritasu 50 000 krooni ning vahendustasu tuli maksta peale kavatsuste protokolli järgset broneerimist müüja ja ostja vahel. Kokkuleppe protokoll sõlmiti 12.12.2009, mille järel tekkis kostjal kohustus maksta maakleritasu. Kostja maksis 12.12.2009 hagejale 20 000 krooni. Võlg hageja ees oli 30 000 krooni, mida kostja on oma allkirjaga kinnitanud.
Maakleritasu nõude tekkimiseks peab maakleri tegevuse ja lepingu sõlmimise vahel olema põhjuslik seos, st et lepingu sõlmimiseni on viinud just maakleri tegevus. Vaatamata sellele, et kostja teavitas hagejat suuliselt maaklerlepingust taganemisest ja kinnisvara ostjad väitsid, et ei soovi objekti osta, sõlmisid kostja ja abikaasad F 22.12.2009 sama kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu Erki Põdra notaribüroos. Kohus leiab, et maakleri tegevuse tulemusena leiti ostjad, kes nõustusid kinnisasja ostma ning müüja ja ostjate vahel sõlmiti nn kokkuleppe protokoll (sisuliselt eelleping), hiljem aga müügileping. Kostja on oma kirjalikus vastuses kinnitanud, et hageja tõi kohale abikaasad F . Asjaolu, et notariaalses müügilepingus lepiti kokku madalamas ostuhinnas, kui eellepingus, ei oma sellist määravat tähendust, mis annaks aluse väita, et tegelikult sõlmiti mingi muu leping, mitte see, milleks kostja maakleri teenust soovis. Kostja ise väitis, et pank andis ostjatele laenu summas 990 000 krooni ning kostja nõustus kinnisasja selle hinna eest võõrandama. Isegi kui lähtuda kostja väitest, et kostja ja ostjate vahel sõlmitud kokkuleppe protokoll on vormivea tõttu tühine, mis tähendab, et tehingut ei tehtud, ei välista see hageja õigust nõuda tasu maaklerlepingu järgi, sest maaklerlepingust tulenevate kohustuste täitmise tulemusena sõlmiti kostja ja ostjate vahel 22.12.2009 kinnisasja notariaalne müügileping. Kostja väide, et hageja ei viibinud notariaalse müügilepingu sõlmimise juures, ei välista õigust nõuda maakleritasu, sest kostja ja ostjad teavitasid hagejat tehingu mittetoimumisest ning hageja ei olnudki teadlik lepingu faktilisest sõlmimisest. Seega on kostja käitunud ise pahatahtlikult, mis takistas hagejal oma kohustuste nõuetekohast täitmist. Kostjapoolne maaklerlepingust taganemine on põhjendamatu ning leping seega kehtiv kuni 23.12.2009. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kostjal oma kohustus täita vastavalt lepingule. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue 50 000 krooni, so 3 195,58 EUR, väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.