Pärnu Maakohus
Kohus
Kohtunik Rein Pokk Sekretär Sibille Jüring
Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine
Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Priit Toomjõe (pankrotis haldur Andrus Õnnik) hagi M.K. vastu lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes Hageja Andrus Õnnik Priit Toomjõe (pankrotis), isikukood xxxxxxxxxxx haldur Aadress Lai 10, 80010 Pärnu Kontaktandmed Tel: 44 31 313; 50 11 556 e-post: [email protected] Hageja esindaja Raja Õnnik Pärnu Pinker Albert Postiaadress Lai 10 80010 Pärnu Kontaktandmed Tel. 44 31313, e-post: [email protected] Kostja Elukoht Kontaktandmed Kostja esindaja Postiaadress Kontaktandmed
M.K., isikukood xxxxxxxxxxx xxxx-xxxxx xx-x, Pärnu Alari Avamägi Tallinna Õigusbüroo OÜ Jakobi 19-4 Tartu 51006 Tel. 56 452 923; e-post: [email protected]
Asja lahendamise viis
Avalikul kohtuistungil
Juhindudes kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja PankrS § 2, § 35 lg. 1 p. 2, § 36 lg. 1, § 55 lg. 3, § 108 lg. 1-2, § 109 lg1, § 110, § 118 kohus otsustas Rahuldada Priit Toomjõe (pankrotis) haldur Andrus Õnnik hagi M.K. vastu lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes täielikult
ja tunnistada kehetetuks Priit Toomjõe ja M.K.’a 08.09.2009.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping
vahel
Hagi hind 1597,79 eurot (25 000 krooni) Menetluskulude jaotus
Tulenevalt TSMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue. 04.08.2010.a. esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse „Nõudeõiguse loovutamise lepingu“ (edaspidi: leping) kehtetuks tunnistamise nõudes. Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotimenetluses on kostja esitanud hagejale koopia dokumendist, millest nähtub, et 08.09.2009.a. on Priit Toomjõe (pankrotis) loovutanud kostjale oma nõudeõiguse Kati PT OÜ (pankrotis) vastu. Hageja asus seisukohale, et nimetatud tehingu näol on tegemist tagasivõidetava tehinguga PankrS § 109 lg 1 mõistes. Tehing on tehtud 2 kuud ja 1 päev enne ajutise halduri nimetamist Priit Toomjõe pankrotimenetluses ning sellega kahjustatakse oluliselt Priit Toomjõe (pankrotis) võlausaldajate huve, kuna pankrotivara hulka kuuluv nõue on loovutatud sisuliselt kinke iseloomuga tehinguga. Hagiavalduses on esitatud ka selgitused, mille kohaselt nii Priit Toomjõe, kui M.K. pidid 08.09.2009.a. olema teadlikud, et taolise tehinguga kahjustatakse oluliselt Priit Toomjõe võlausaldajate huve. Isegi juhul, kui Kati PT OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses puuduks vara Priit Toomjõe (pankrotis) nõude rahuldamiseks, oleks võimalik teostada tasaarveldus, mistõttu väheneks Priit Toomjõe (pankrotis) kohustuste summa. Nõude loovutamise tõttu taoline võimalus puudub. Lisaks hagiavaldusele esitatule märgib hageja täiendavalt, et erinevate asjaolude tõttu on alust eeldada, et 08.09.2009.a. nõudeõiguse loovutamise leping (edaspidi: leping) on vormistatud hiljem, kui 08.09.2009.a. ning lepingus märgitud 100 000.- krooni ei ole lepingu sõlmimise ajal (ega ka muul ajal) Priit Toomjõe ́le üle antud. Pankrotimenetlus Priit Toomjõe (pankrotis) suhtes algatati 09.11.2009.a., mil kõnealune leping oli väidetavalt juba sõlmitud. Eeltoodust nähtub, et Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotimenetluse algatamise hetkeks oli viimane sõlminud lepingu, millega ta loovutas tingimusliku tehinguga ~3, 4 miljoni krooni suuruse nõudeõiguse. Lepingu näol oli kahtlemata tegemist Priit Toomjõe pankrotimenetluses äärmiselt olulise asjaoluga, kuna loovutati nii suures summas nõudeõigus ning samas sai Priit Toomjõe vahetult enne füüsilise isiku pankrotiavalduse esitamist olulise rahasumma.
2 (8)
Vastavalt PankrS §-dele 22 lg 3 p 1, § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 peab võlgnik esitama nii ajutisele haldurile kui haldurile igasugust tema varasid ja võlgasid puudutavat teavet ja dokumente. Priit Toomjõe (pankrotis) ei ole ajutist haldurit ega pankrotihaldurit teavitanud lepingu olemasolust, samuti pole esitanud lepingut. Lisaks ei ole Priit Toomjõe (pankrotis) haldurile esitatud andmetes märkinud, et ta oleks vahetult enne pankrotiavalduse esitamist saanud 100 000.- krooni ning pole ka näidanud, millele nimetatud summa on kulutatud. Pankrotimenetluse seisukohast on kohustuslik kindlaks teha, mida võlgnik laekunud summaga on teinud, eelkõige, kas on tasutud võlgu ja sellega eelistatud ühtesid võlausaldajaid teistele. Hagejale, kui Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotihaldurile esitatud materjalidest ei nähtu ühelgi viisil, et 08. septembril 2009.a. oleks P.Toomjõe (pankrotis) varade hulka laekunud 100 000.- krooni. 17.12.2009.a. on Priit Toomjõe esitanud Pärnu Maakohtule võlgniku vande (esitatud hagiavalduse lisana). Nimetatud vandes võlgnik ei märgi , et oleks 08.09.2009.a. sõlminud nõudeõiguse loovutamise lepingu. 2010.a. jaanuaris, esitas Priit Toomjõe (pankrotis) hagejale Priit Toomjõe (pankrotis) ja Kati PT OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingud (koopiad) tõendamaks, et Priit Toomjõel (pankrotis) on nõue Kati PT OÜ (pankrotis) vastu, märkimata kordagi nimetatud nõuete võimalikku loovutamist. Taolise mitteteavitamise ja andmete mitteesitamise näol saab tegemist olla kas: - Priit Toomjõe poolt andmete varjamisega pankrotimenetluses või - lepingu puudumisega andmete esitamise ajal ( s.o. kuni 2010 .a. jaanuar). Andmete varjamise puhul on hagejal alus kuriteoteate esitamiseks Priit Toomjõe suhtes. Juhul, kui leping on vormistatud hiljem, kui lepingul märgitud kuupäev, siis on tegemist tühise tehinguga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 mõistes ( on rikutud PankrS § 36 lg 6) on olemas kõik alused lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul ei teki TSüS § 84 lg 1 märgitud tühise tehingu alusel saadu tagastamise kohustust Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotivara arvel, kuna 100 000.- krooni üleandmine M.K.a poolt on tõendamata. Hagejal olemasolevate andmete põhjal on alust eeldada, et lepingu vormistamise tegelikuks eesmärgiks ei ole nõude loovutamine tavapärasel eesmärgil (loovutuse saajal rahalise hüve saamine) vaid mõju omandamine Kati PT OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Juhul, kui selgub, et leping on vormistatud hiljem, kui 08.09.2009.a. tuleb esitada kuriteoteade nii Priit Toomjõe, kui M.K. ́a suhtes, kuna mõlemad isikud on korduvalt esitanud valeandmeid nii Pärnu Maakohtule, Kati PT OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile, kui hagejale. Antud tsiviilasjas peeti 03.11.2010.a. kohtu eelistung, kus kostja esindaja esitas taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, kuna kostja soovis hagejaga kokkuleppele jõuda. Käesolevaks ajaks ( s.t. 26 päeva jooksul) ei ole kostja hagejaga kordagi kontakteerunud, ega teinud ka mingeid ettepanekuid kokkuleppe sõlmimiseks, millest võib järeldada, et edasilükkamise taotlus esitati vaid asja venitamise eesmärgil. Hageja lähtudes eeltoodust ning lähtudes PankrS § 109 lg 1; § 110 lg 1 p-d 2, 3; § 110 lg 2; § 118 lg 1, TSüS § 84 lg 1; § 87 , PankrS§ 36 lg 6 palub kohtul
3 (8)
4 (8)
Antud juhul jääb üle ainult loota, et pankrotihalduri poolt ebaõigete andmete ja väidete esitamine on toimunud ekslikult. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 ütleb, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 1 ütleb, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. On selge, et nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel mõistsin nii mina kui ka Priit Toomjõe nõudeõiguse loovutamisest tekkivaid õigusi ja kohustusi. Käesolevaga kinnitan, et nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise eesmärgiks oli üksnes nõudeõiguse loovutamine nõudeõiguse loovutamise lepingus kajastatud tingimustel. Ühtegi kõrvalmõtet või varjatud eesmärki nõudeõiguse loovutamine ei omanud ning pankrotihaldur Andrus Õnnik’u vastavad väited on selgelt kohatud. Olen veendunud, et pankrotihaldur Andrus Õnnik pole nõudeõiguse loovutamise teemal Priit Toomjõe’ga (pankrotis) rääkinud, mistõttu väljendavad hagiavalduses kajastatud väited üksnes pankrotihalduri oletusi ning need oletused ei oma seejuures vähimatki seost reaalsusega. Kas pankrotihaldur Andrus Õnnik oleks pidanud selguse mõttes lisama hagiavaldusele ka Priit Toomjõe (pankrotis) selgituse? On selge, et pankrotihaldur Andrus Õnnik ei saa samastada ennast Priit Toomjõe’ga (pankrotis) ega väljendada Priit Toomjõe (pankrotis) mõtteid. Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 ütleb, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lähtuvalt eeltoodust tuleb tunnistada, et nõudeõiguse loovutamine on toimunud seaduses nõutud korras. Alljärgnevalt selgitan, miks on pankrotihaldur Andrus Õnnik’u poolt hagiavalduses kajastatud väited kohatud ja valed:
5 (8)
kirjutatud pankrotihaldur Andrus Õnnik’u poolt. Sellest tulenevalt järeldan, et nõudeõiguse loovutamist ja muid asjaolusid ei olekski pidanud võlgniku vandes kajastama, sest pankrotihaldur polnud vastavaid viiteid (sh. muude asjaolude kohta) võlgniku vandesse trükkinud. Küll aga on võlgniku vandes Priit Toomjõe (pankrotis) poolt käsikirjaliselt lisatud osast võimalik otseselt aru saada, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on paljud olulised asjaolud jätnud tähelepanuta!
6 (8)
juhul kuuluks nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel minu poolt tasutud summa (s.o. 100 000 krooni) tagastamisele.
7 (8)
Kohtu õiguslik põhjendus. Kohus on tuvastanud, et vaidlusalune leping on võlgniku tehing, mis on tehtud kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve ning võlgnik teades oma võlgade ja varade olukorda, antud lepingut sõlmides kahjustas teadlikult oma võlausaldajate huve. Konkreetne olukord on reguleeritud PankrS § 110 lg. 2 – kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist eeldatakse , et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab võlausaldajate huve. Seega kostja viited TsÜS õ 5 ja § 67 lg. 1 ning VÕS § 167 lg 1 pole kohased. Kostja on ära unustanud, et PankrS § 110 lg 2 on teatavate tehingute suhtes erinorm, kus seadusest tulenevalt on, kus pole vaja tõendada, kas tehingu teine pool teadis või ei teadnud, et tema poolt teostatav tehing rikub võlgniku võlausaldajate huve. Tuvastatud on ja seda asjaolu pole vaidlustatud, et tehing on tehtud , et tehing teostati kaks kuud ja üks päev enne ajutise halduri nimetamist. Kostja viited halduri isiklikele omandustele pole asjakohased ja lubatavad ning kohtu arvates ei kuulu vaidluse juurde vaid annavad kostjale kohtu silmis ebasoodsa hinnangu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada täielikult ja vaidlusalune tehing tunnistada kehtetuks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Rein Pokk Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.