Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
06.jaanuar 2011, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Aktsiaseltsi M hagi H K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 7326,53 EUR (114 635,21 EEK) Hageja Aktsiaselts M (registrikood xxx, asukoht xx); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo (AB Lillo & Partnerid, e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg
Kostja H K (isikukood xxx elukoht xxx) 07.detsember 2010
Istungil osalesid
Adv I. Lillo ja H. K
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista H K (isikukood xxx) Aktsiaseltsi M (registrikood xxx) kasuks 15 404,03 EUR (sh 7326,52 eurot põhivõlg ja 8077,51 eurot otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista H K Aktsiaseltsi M kasuks viivis 0,25 % tasumata põhivõlgnevuselt (otsuse tegemise ajal 7326,52 eurot) iga viivitatud päeva eest.
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses H K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
02.12.2009 AS M esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks H K . Kostja vastuväite tõttu 24.02.2010 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.03.2010 hageja esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõla 114 635,21 krooni koos lisanduvate viivistega. Hagiavalduse kohaselt 20.07.2007.a. sõlmis P OÜ (edaspidi liisinguvõtja) AS-iga Nordea Finance Estonia (edaspidi endine kreeditor) liisinglepingu , mille alusel omandas endine kreeditor liisinguvõtja määratud müüjalt so hagejalt teleskooplaaduri JCB 541-70 Loadall ja andis selle liisinguvõtja valdusse ja kasutusse kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega. 20.07.2007.a. sõlmis endine kreeditor kostjaga käenduslepingu , mille alusel kostja vastutab liisingufirma ees liisinglepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, maksimumsummas kokku 73 530,35 EUR-i (1 150 500 krooni). 14.12.2006.a. sõlmis liisinguvõtja AS-iga Nordea Finance Estonia (edaspidi endine kreeditor) liisinglepingu , mille alusel omandas endine kreeditor liisinguvõtja määratud müüjalt so hagejalt laadur-ekskavaatori JCB 3CX ja andis selle liisinguvõtja valdusse ja kasutusse kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega. 14.12.2006.a. sõlmis endine kreeditor kostjaga käenduslepingu , mille alusel kostja vastutab liisingufirma ees liisinglepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, maksimumsummas kokku 85 370,63 EUR-i (1 335 760 krooni). Kuna liisinguvõtja ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ja tekkis võlgnevus endise kreeditori ees, siis ütles endine kreeditor 21.10.2008 liisinglepingu ja liisinglepingu üles. 21.10.2009.a. loovutas esialgne kreeditor liisinglepingust 20072301 tuleneva nõude liisinguvõtja ja kostja vastu osaliselt summas 60 818,37 krooni hagejale. Hagejale loovutatud nõude aluseks on arvete nr 10556752, 10575721, 10593570, 10611922 ja 10631331 põhiosamaksete summa 60 818,37 krooni. 21.10.2009 loovutas esialgne kreeditor liisinglepingust tuleneva nõude liisinguvõtja ja kostja vastu osaliselt summas 53 816,84 krooni hagejale. Hagejale loovutatud nõude aluseks on arvete nr 10573664, 10591597, 10609988, ja 10629221 põhiosamaksete summa 53 816,84 krooni. Liisinglepingutes ja on viivise määraks kokku lepitud 0,25% päevas tähtaja ületanud summalt. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 37 829,88 krooni ning edasi alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast viivised protsendina 114 635,21 kroonist iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni võla täieliku tasumiseni. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja 10.06.2010 kirjalikus vastuses leiab, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna käendatud nõue OÜ P pankrotimenetluses on esitamata ja ei ole nimekirjas tunnustatud nõuete teises rahuldamisjärgus, mis ei ole rahuldatud. Kostja vaidleb esitatud hagile täies ulatuses vastu, peamiselt põhjusel, et hageja ei ole esitanud nõuet põhivõlgniku vastu viimase
pankrotimenetluses, mistõttu on hageja minetanud õigused kostja vastu. 07.12.2009 AS Nordea Finance Estonia teateid ei ole kostja kätte saanud. Samuti ei ole kostja saanud kätte 21.10.2008 lepingu ülesütlemisteateid. Teateid sai saada AL, kes oli OÜ P likvideerija. Vara üleandmine toimus 17.09.2009, st traktorid seisid kostja vastutaval hoiul alates 21.10.2008. Hageja oleks pidanud oma vara ära viima kohe peale teate edastamist, kuid seda tehti 11 kuu pärast. Seega on hageja oma töö tegemata jätnud ja kostja selle eest ei vastuta ega saagi vastutada. Kostjal olid lisaks kulud traktorite valvamise ja hoiustamisega. Kostja taotleb jätta menetluskulud hageja kanda.
KOHTUISTUNG
07.12.2010 kohtuistungil hageja jäi oma nõuete juurde. Hageja selgitas, et ei nõua pärast liisingulepingu ülesütlemist tekkinud kulutusi, vaid enne ülesütlemist tasumata liisingumakseid. Kostja selgitas, et oli OÜ P juhatuse liige; OÜ-l P tekkisid liisingumaksete võlgnevused. Osaühingu likvideerimise käigus tegeles lepingutega edasi likvideerija, kes kohustas kostjat hoidma traktoreid kuni neile järele tullakse. Likvideerija esitas pankrotiavalduse. Kostja märkis, et pankrotihalduriga oli juttu, et kostja peaks käendajana esitama oma nõude pankrotimenetluses, kuid kuna hageja esitas pankrotimenetluses ainult remondikulu 35 000 krooni hüvitamise nõude, siis arvas kostja, et muid nõudeid põhivõlgniku vastu ei ole. Kostja leidis, et traktorite eest oli OÜ P teinud korralikud sissemaksed kasutusrendi näol, mis pidanuks olema liisingu puhul tagatisrahaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - OÜ P (pankrotis) ja AS Nordea Finance Estonia sõlmisid 14.12.2006 liisinglepingu laadurekskavaatori JCB 3CX kohta ning 20.07.2007 liisingulepingu teleskooplaaduri JCB 541-70 Loadall kohta. - 14.12.2006 sõlmis AS Nordea Finance Estonia kostjaga käenduslepingu ja 20.07.2007 käenduslepingu , mille alusel vastutab kostja AS Nordea Finance Estonia ees OÜ P (pankrotis) liisinglepingutest ja tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummas vastavalt 85 370,63 EUR ja 73 530,35 EUR. - 21.10.2008 AS Nordea Finance Estonia ütles liisinglepingu üles, sest OÜ P ei täitnud liisinglepingutest tulenevaid kohustusi ja tal tekkis võlgnevus liisinguandja ees. - Liisitud vara tagastati liisinguandjale. - 21.10.2009 AS Nordea Finance Estonia loovutas liisinglepingutest tulenevad nõuded osaliselt hagejale. Loovutatud nõuete sisuks oli enne lepingu ülesütlemist tekkinud OÜ P põhiosamaksete võlgnevus.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 436 lg 4 kohaselt otsust tehes kohus ei või tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et hageja on minetanud õiguse nõuda kohustuse täitmist kostjalt kui käendajalt, kuna põhivõlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet ei esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingute ja 20072301 punktides 8 on ette nähtud, et käendajal ei ole õigust
nõuda, et liisingufirma esitaks kohustuse täitmise nõude esmalt liisinguvõtjale või mõnele teisele isikule, sealhulgas mõnele teisele käendajale, juhul, kui neid on. Liisingufirmal on õigus otsustada oma äranägemisel, kas nõue kohustuse täitmiseks esitatakse liisinguvõtjale või käendajale või liisinguvõtjale ja käendajale koos. Käendaja vastutab liisingufirma ees solidaarselt kõigi teiste käendajatega, kes tagavad liisingufirmale liisinguvõtja kohustuste täitmist. Seega kostja ja AS Nordea Finance Estonia vahelistes käenduslepingutes ei ole sätestatud, et käendaja vastutab ainult siis, kui põhivõlgniku vastu nõuet rahuldada ei õnnestu. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu alusel on põhjendamatu kostja seisukoht, et hageja on minetanud õiguse nõuda kohustuse täitmist käendajalt seetõttu, et ei ole esitanud nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses liisingulepingutest tulenevat nõuet põhivõlgniku vastu.
4.VÕS § 146 lg 2 sätestab võlausaldaja kohustuse esitada põhivõlgniku pankroti korral oma nõue pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teadasaamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Kui võlausaldaja ei täida eelnimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses (VÕS § 146 lg 3). Kostja OÜ P (pankrotis) ainuosaniku ja juhatuse liikmena oli pankrotimenetlusest algusest peale teadlik, samuti pidi kostja olema teadlik põhivõlgniku poolt liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise ja täitmata jätmise ulatusest. Kostja ei ole esile toonud, et põhivõlgniku pankrotimenetluses liisinguandja või hageja poolt põhinõude esitamata jätmise tõttu on kostjale tekkinud kahju. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et põhivõlgniku pankrotimenetluses oleks hageja nõue 100 % rahuldatud ning seega kostja kui käendaja vastu nõuet ei oleks esitatud. Seega ei esine käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, mis annaksid alust nõudesumma vähendamiseks VÕS § 146 lg 3 alusel.
5.Muid sisulisi vastuväiteid hagile kostja ei ole esitanud. Kostja paljasõnaline väide, et pärast liisingulepingute ülesütlemist olid traktorid 11 kuud tema vastutaval hoiul ning kostjal tekkisid sellega seoses kulud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Liisingulepingu ülesütlemise järel oli liisinguesemete tagastamise nõudeõigus liisinguandjal, hagejale on loovutatud üksnes enne liisingulepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevuse nõue, mistõttu kostjal liisinguesemete hoidmisest tõenäoliselt ei saanud tekkida mingit nõuet hageja vastu. Kostjal on jätkuvalt võimalik esitada oma võimalikud nõuded eraldi menetluses. Kostja ei ole väitnud, et liisinguesemeks olnud laadur-ekskavaatori ja teleskooplaaduri kostja vastutaval hoiul olemine mõjutanuks enne lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevuse suurust. OÜ-l P (pankrotis) liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud.
6.Hagi rahuldamiseks ei anna alust ka kostja väide, et ta ei ole kätte saanud 21.10.2008 lepingute ülesütlemisteateid ega 07.12.2009 nõude loovutamise teateid. Enne lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevuse tasumise nõude osas ei oma õiguslikku tähendust, millal kostja on lepingute ülesütlemisteated ja nõude loovutamise teated kätte saanud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi teise lõike järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamisest teatamata jätmise korral võib võlgnik VÕS § 169 lg 1 alusel keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Kostja kinnitas, et sai kõik dokumendid kätte hiljemalt koos hagimaterjalidega.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Liisinguvõtja OÜ P (pankrotis) rikkus liisingulepingute punktis 3.1. sätestatud kohustust tasuda lõik lepingumaksed liisinguandja poolt esitatud arvete alusel. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab samuti, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Liisinguvõtja OÜ P võlgnevuse suuruse osas vaidlust ei ole. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
8.Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud liisingulepingutega (tl 16 – 48), käenduslepingutega (tl 67 – 70), nõude loovutamise lepingutega (tl 55 – 56) ja P OÜ-le väljastatud arvetega (tl 57 – 65). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja liisingulepingu nr 7 alusel esitatud arvete nr 10573664,10591597,10609988 ja 10629221 järgi põhiosamaksete võlgnevuse summas 3439,52 eurot (53 816,84 krooni) ning liisingulepingu nr 720072301 alusel esitatud arvete nr 10556752,10575721, 10593570,10611922 ja 10631331 järgi põhiosamaksete võlgnevuse 3887 eurot (60 818,37 krooni), kokku 7326,52 eurot (114 635,13 krooni).
9.Hageja taotleb lisaks põhivõlale mõista kostjalt välja viivised. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on viivisemääraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Vaidlusalustes liisingulepingutes on kokku lepitud viivisemääraks 0,25 % päevas. Nõude loovutamise lepingute punktide 2.2. kohaselt läks hagejale alates nõude loovutamisest üle ka õigus liisingulepingutest tulenevatele viivistele loovutatud nõudelt. Hageja on hagis arvestanud viivist perioodil 21.10.2009 – 02.03.2010 viivitatud 132 päeva eest kokku 37 829,88 krooni (286,59 krooni päevas). Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivised välja mõista kostjalt summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 367 sätestatule: kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summaliselt ning edasi protsendina põhinõudest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Lisaks hagis nimetatud viivisesummale on kohtuotsuse 06.01.2011 tegemise seisuga viivised muutunud täiendavalt sissenõutavaks summas 88 555,64 krooni järgmise arvutuse kohaselt: Perioodil 03.03.2010 – 06.01.2011 viivitatud 309 päeva x võlgnevuse summa 114 635,13 krooni x 0,25 % päevas. Seega kohtuotsuse 06.01.2011 tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 126 385,51 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast viivised 0,25 % tasumata põhivõlast päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.