Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 07.02.2002 käendusleping nr 1181, millega kostja võttis kohustuse OÜ Kemetriks kui põhivõlgniku poolt võetud kohustuste täitmise tagamiseks piirsummas 30 000 krooni. Käenduslepingu p 1 alusel võttis kostja käendajana kohustuse täita nõuded, mis tekivad võlausaldajal põhivõlgniku suhtes kliendilepingu nr 1814360 raames sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest tootelepingutest. OÜ Kemetriks võlgneb hagejale 2008. aastal tarbitud teenuste eest koos viivisega 7630.92 krooni. Hageja nõuab nimetatud summa tasumist kostjalt käenduslepingu alusel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule 20.12.2010 kirjalikult teatanud, et võtab omaks hageja esitatud nõudmised. Kostja on liikumispuudega invaliid töövõime kaotusega 50 % ulatuses. Kostja sissetulekuks on pension 2009 krooni kuus. Kostja ei näe mingit võimalust võla tasumiseks. Hagi on tõendatud kliendilepinguga, käenduslepinguga, arvetega ja võlanõuetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile ... Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi Heiki Põhjala vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivisega summas 7630.92 krooni, so 487.70 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esindaja on taotlenud hageja menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõiv 1600 krooni, so 102.26 eurot. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.