Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-30432
Tsiviilasja hind
7 200 krooni (neto) ehk 8760 krooni bruto.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VS (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja D OÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Thea Rohtla (Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.12.2010
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja VS Kostja lepinguline esindaja Thea Rohtla
VS hagi D OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes.
Poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, menetluse käik ja hagi nõue VS töötas D OÜ-s alates 01.12.2009 suulise töölepingu alusel KÜ XXXkoristajana. Eelnevalt töötas ta KÜ-s XXX koristajana 03 juunil 2002 sõlmitud töölepingu alusel, mis lõpetati
30.11.2009, kuid hageja jätkas töötegemist samal objektil, kuid kostja alluvuses. Tööleping lõppes 01.02.2010 hageja algatusel. Hagejal on saamata detsembri 2009 ja jaanuari 2010 töötasu kokku summas 7 200 krooni neto. 11.03.2010 esitas VS avalduse Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) D OÜ vastu kahe kuu saamata jäänud töötasu summas 7200 (neto) krooni saamiseks. TVK 10.05.2010 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-2/894-10) rahuldati VS avaldus ja D OÜ-lt mõisteti välja VS kasuks 2009 detsembri ja 2010 jaanuari töötasu kokku 8 760 krooni (bruto). D OÜ ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 22.06.2010 kohtule taotluse VS poolt TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja nõuded Hageja kordas maakohtule esitatud avalduses oma nõudeid, mis ta esitas töövaidluskomisjonile. Hageja palub kostjalt välja mõista 2009 detsembri ja 2010 jaanuari eest saamata jäänud töötasu kokku summas 7 200 krooni neto ning menetluskulud. Hagi põhjenduste kohaselt ei maksnud kostja talle palka 2009 aasta detsembri kuu ja 2010 aasta jaanuari kuu eest kokku summas 7200 krooni (neto). 2009 detsembris hagejale makstud 3600 krooni oli tegelikult 2009.a. novembrikuu töötasu, kuna eelmise kuu töötasu maksti alati järgmise kuu algul. Kostja vastuväited. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tunnistab, et hageja töötas KÜ-s XXXkoristajana, kui 2009 augustis sõlmiti ühistu ja kostja vahel hooldusleping, soovis kostja hagejaga sõlmida töölepingu, millele hageja oli kategooriliselt vastu, ei esitanud kostjale oma isiku- ega elukoha andmeid ega soovinud kokku leppida ühegi kostja poolt pakutava töösuhte tingimusega. Kuna hageja reaalselt jätkas XXXmaja osalist koristamist, luges kostja, et poolte vahel on sõlmitud suuline käsundusleping koristusteenuse osutamiseks. KÜ XXXei olnud hageja tööga rahul ja kes edastas 07.12.2009 kostjale pretensiooni hageja töö kohta. Hagejat hoiatati, et leping temaga öeldakse üles jaanuarist 2010, kui klient hageja tööga rahul ei ole. Hageja ei täitnud käsundit nõutava hoolsusega, mistõttu leping öeldi hagejaga VÕS § 631 alusel üles 04.01.2010. 2009 detsembris kanti hageja pangakontole üle 3 600 krooni, mis sisaldas nii töövahendite ja puhastusvahendite muretsemise raha, kui ka detsembrikuu tasu käsunduslepingu alusel. Kuna 2010 jaanuaris ei pidanud hageja enam mingit teenust osutama, siis ei olnud hagejal ka õigus tasule. 2010 jaanuarist töötas objektil KÜ XXXteine koristaja, Maakohtu otsuse põhjendused Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. TVK 10.05.2010 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-2/894-10) rahuldati VS avaldus ja D OÜ-lt mõisteti välja VS kasuks 2009 detsembri ja 2010 jaanuari töötasu kokku 8 760 krooni (bruto). ITVS § 24 lg. 4 kohaselt esitas kostja 22.06.2010 kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagi põhjenduste kohaselt töötas hageja KÜ-s XXX koristajana alates 03.06.2002 kuni 30.11.2009 ning jätkas suulise töölepingu alusel kostjaga järgmisest päevast, s.o. alates 01.12.2009 töötamist
samal tööobjektil kuni 01.02.2010. Kostja jättis hagejale maksmata 2009 detsembri ja 2010 jaanuari töötasu kokku summas 7 200 krooni neto, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja hagi ei tunnista. 2009 augustis sõlmiti korteriühistu ja kostja vahel hooldusleping, siis soovis kostja hagejaga sõlmida töölepingu, millele hageja oli kategooriliselt vastu, ei esitanud kostjale oma isiku- ega elukoha andmeid ega soovinud kokku leppida kostja pakutava töösuhte tingimusega. Kuna hageja reaalselt jätkas XXX maja osalist koristamist, luges kostja, et poolte vahel on sõlmitud suuline käsundusleping koristusteenuse osutamiseks. 2009 detsembris kanti hageja pangakontole üle 3 600 krooni, mis sisaldas nii töövahendite ja puhastusvahendite muretsemise raha, kui ka detsembrikuu tasu käsunduslepingu alusel. 2010 jaanuarist töötas objektil KÜ XXX teine koristaja, seega 2010 jaanuaris ei pidanud hageja enam mingit teenust osutama, mistõttu ei olnud tal ka õigust tasule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja töötas KÜ-ga XXX alates 03. juunil 2002 sõlmitud töölepingu alusel koristajana kuni 30.11.2009, mil tööleping hagejaga lõpetati. Hageja jätkas samal tööobjektil töötamist edasi kuni 01.02.2010. 2009 detsembris hagejale makstud 3600 krooni oli tegelikult 2009.a. novembrikuu töötasu, kuna eelmise kuu töötasu maksti alati järgmise kuu algul. Hagejale teadaolevalt töötas ta endisel tööobjektil töölepingu alusel, kuigi kostja seda temaga kirjalikult ei sõlminud, aga kostja maksis talle 3600 krooni, mis oli 2009 aasta novembrikuu töötasu. Asjaolu, et kostja on hagejale maksnud 3600 krooni, mis vastas hageja kuupalgale, on tõendatud hageja konto väljavõttega (tlk. 22). Hageja töötamist tööobjektil KÜ XXXtõendavad ka tunnistajate N. O , irina T ja L. V ütlustega (tlk. 50, 53, 56). Tunnistaja T. K ütlustega on tõendatud et poolte vahel olid lepingulised suhted, kuid, millised, seda tunnistaja ei teadnud.. TLS § 4 lg. 2 kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid vastavalt TLS § 4 lg.4 sätestatule vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Kostja väitel töötas hageja oma endisel tööobjektil kuni 2009.a. 15 detsembrini, kuid kuna poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping ja kuna hageja ei täitnud käsundit nõutava hoolsusega, siis leping öeldi temaga VÕS § 631 alusel üles 04.01.2010. Kostja ei ole tõendanud, et ta üldse mingi lepingu hagejaga on sõlminud, ei töölepingut, ega käsunduslepingut. Kohus märgib, et juhul, kui poolte vahel toimus käsunduslepingu sõlmimine, siis tulnuks kostjal hagejale ka selgitada, mida tähendab käsundusleping ja millised on sellest lepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused . Suure tõenäosusega hagejale ei ole arusaadav käsunduslepingu mõiste, sisu ja selle sõlmimisel pooltel tekkivad õigused ja kohustused. Seega kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli suuline tööleping, mis pooltel jäi kirjalikult vormistamata. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta oleks esitanud hagejale allakirjutamiseks töölepingu projekti, kuid samas lubas hagejal endisel töökohal edasi töötada, seega, tekkis hagejal kostjaga töösuhe. Riigikohus lahendis 3-2-1-7-09 p. 10 on väljendanud seiskoha, et kui lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, siis tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Seega leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Kostja ei ole tõendanud hagejaga töölepingu lõpetamist 15.12.2009 ega hiljem. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja töösuhe kostja juures kestis kuni 01.02.2010.a. Seega on hagejal õigus saada töötasu . Hageja palub välja mõista töötasu 2009.a. detsembri ja 2010.a. jaanuari eest kokku summas 7200 (neto) krooni, 8760 (bruto) krooni. Hageja väitel ei ole ta töövaidluskomisjoni otsust pööranud kohtutäituri kaudu viivitamatule täitmisele ja ta ei ole kätte saanud TVK otsusega tema kasuks välja mõistetud ja viivitamatule täitmisele kuuluvat töötasu kokku 8760 krooni (bruto). Kostja ei ole millegagi tõendanud, milline oli hageja töötasu kuus.
Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata töötasu 2009.a. detsembri ja 2010.a. jaanuari eest kokku summas 7200 (neto) krooni, 8760 (bruto) krooni. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on antud hagihinnaks 8760 krooni, millelt tulenevalt RLS § 22 lg 1 ei tule riigilõivu tasuda.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.