Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
28.detsember Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-50870
Tsiviilasi
A. K. riigi õigusabi saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: A. K. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx)
esindajad Menetlustoiming
Avaldajale riigi õigusabi andmise otsustamine
Kirjalik menetlus Keelduda A. K. õigusabi andmisest õigusdokumendi koostamiseks ja tema täitemenetluses. Käesolev määrus avaldajale kätte toimetada avaldajale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord
esindamiseks
Määruse peale võib menetlusabi taotleja, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused A. K. 15.10.2010.a. Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja enda esindamiseks täitemenetluses. Avaldaja on töövõimetuspensionär, kellele jääb peale kohtutäituri poolt pensionist kinnipidamisi pensioni kätte alla elatusmiinimumi. Avaldaja leiab, et pensionist peetakse kinni rohkem, kui seadus lubab ja ta soovib liigselt kinnipeetut tagasi saada. Avaldaja ei ole invaliidina võimeline ise asja ajama. Ühtlasi on avaldaja esitanud taotluse vabastada ta riigi õigusabi saamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohtu hinnangul puudub avaldajal vajadus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist käesolevas asjas. Riigilõivuseaduse § 22 lg 10-1 kohaselt menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise puhul riigilõivu tasuma ei pea.
TsMS §-s 181 lg 1 sätestatu kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 180 lg 4 tulenevalt menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel ( riigi õigusabi) kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. A. K. nähtuvalt on A. K. töövõimetuspensinär alates 2006.aastast. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu Büroo 03.11.2010.a. otsusest nr 676383 nähtuvalt on A. K. käesoleval ajal 80 %-lise töövõimekaotusega. Lõuna Pensioniameti 08.11.2010.a. teatisest nähtuvalt saab A. K. 2009 krooni. AS SEB Panga ja Swedbank AS kinnitusel avaldajal ei ole kontosid nendes pankades. Avaldaja kinnitusel puudub tal ka kinnisvara ja muu märkimisväärne vara. Kinnistusregistri ja liiklusregistri andmed tõendavad, et avaldajale kinnistuid ja sõidukeid ei kuulu. Avaldaja esitatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt peab ta tegema kulutusi toidule umbes 1500 krooni ulatuses kuus, eluasemele 400 krooni ulatuses kuus, tervishoiule 500 krooni ulatuses. Avaldaja puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga, kelle igakuiseks regulaarseks sissetulekuks on üksnes pension. Arvestades töövõimekaotuse suhteliselt suurt astet ja üldiselt teadaolevat tööpuuduse laia levikut Kagu-Eesti piirkonnas, peab kohus usutavaks, et avaldajal on lisaks töövõimetuspensionile raske leida lisasissetulekuid. Muu märkimisväärne vara avaldajal puudub. Arvestades pensioni suurust ja toidule ning muule eluks hädavajalikule tehtavate kulutuste suurust, on ilmselge, et avaldaja oma majandusliku seisundi tõttu pole võimeline õigusteenuse kulusid tasuma. Seega on A. K. tegemist RÕS §s 6 lg 1 sätestatud isikuga. Kuid kohtu hinnnangul on alust arvata, et avaldaja kavandatud menetluses osalemine ei ole edukas. Avaldaja taotluses kirjeldatu kohaselt soovib ta riigi õigusabi lahendamaks küsimust seoses kohtutäituri poolt avaldaja pensionist lubatust rohkem kinnipidamisega. Avaldaja on märkinud, et tema pensionist 2009 krooni peab kohtutäitur kinni 1005 krooni ja avaldaja saab kätte 946 krooni. Tulenevalt avaldaja pensioni suurusest 2009 krooni ei saa avaldaja näidatud arvutuskäik olla õige. Kui kohtutäitur peab kinni 1005 krooni, siis järelikult peale seda jääb üle 1004 krooni, mitte 946 krooni, nagu on märgitud taotluses. Kas ja kes pensionist veel kinnipidamisi teostab, pole avaldaja oma taotluses täpsustanud. Kuna avaldaja on kinnitanud, et just kohtutäitur peab kinni 1005 krooni, lähtub kohus nimetatud asjaolust. Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 47 lg 3 on sätestatud, et Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Rahvapensioni määr käesoleval ajal on 2008,80 krooni. Arvestades A. K. märgitut selle kohta, et kohtutäitur peab tema pensionist kinni 1005 krooni, ei ole kohtutäitur ületanud seaduses lubatud pensionist kinnipidamise ulatust so 50 % A. K. riiklikust pensionist, sealjuures jättes avaldajale kätte vähemalt 50 % rahvapensioni määrast. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 38 kohaselt riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50
2 (3)
sendi ei arvestata. Peale kohtutäituri poolset pensionist kinnipidamist ( mis avaldaja kinnitusel on 1005 krooni) peab jääma alles vähemalt 1004 krooni. Esitatud andmetest nähtuvalt see nii ka on. Pensionist kinnipidamise ulatuse seostamine elatusmiinimumiga, nagu on seda märgitud taotluses, ei tugine seadusele. Sellist piirangut pole ette nähtud ei riikliku pensionikindlustuse seaduses ega täitemenetluse seadustikus. A. K. riigi õigusabi vaidlustamaks kohtutäituri tegevust oma pensionist kinnipidamiste tegemisel. Kuid eeltoodust tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, sest kohtutäitur ei pea pensionist kinni üle seaduses lubatud ulatuse. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohtu arvates tuleb A. K. õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel keelduda. Avaldajal oleks otstarbekas kõigepealt ise kindlaks teha, kes ja mida tema pensionist kinni peab. Sellise järelepärimise tegemine ei eelda kvalifitseeritud õigusabi kasutamise vajadust. Juhul, kui selgub, et kohtutäitur tõesti peab pensionist kinni üle Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 47 lg 3 sätestatud määra, on sellise uue asjaolu ilmnemisel võimalik esitada uus riigi õigusabi saamise taotlus. Juhul kui selgub, et osa pensionist läheb näiteks pensioni kättetoimetamise kuludeks, on avaldajal endal võimalik sellise kulu teket vältida, korraldades pensioni kandmise pangakontole.
Kohtunik Rita Kulberg
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.