28. detsember 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-19839
Tsiviilasi
CKE OÜ hagi E OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
17 064 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: CKE OÜ (registrikood xxx, aadress xxx). Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (Advokaadibüroo Reinmaa & Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja: E OÜ (registrikood xxx, aadress xxx); Kostja lepinguline esindaja: Alar S (xxx)ö Lihtmenetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt E OÜ-lt hageja CKE OÜ kasuks välja 16 416 (kuusteist tuhat nelisada kuusteist) krooni.
3.Mõista kostjalt E OÜ-lt hageja CKE OÜ kasuks välja põhjendatud menetluskulud: tasutud riigilõiv summas 4000 krooni ja õigusabikulud summas 10 500 krooni, kokku 14 500 (neliteist tuhat viissada) krooni. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja OÜ E kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 16.09.2010.a hagiavalduse kostjalt 17 064 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ TG07.12.2009.a nõude loovutamise lepingu, mille järgi loovutas OÜ TGhagejale kõik nõuded ja kõrvalõigused tulenevalt kostjaga sõlmitud töövõtulepingust.
2.Esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel oli OÜ TGkohustatud tegema tuletõkketöid. Töövõtja täitis lepingust tulenevad kohustused, kuid kostja jättis enda kohustused tähtaegselt täitmata. Kostja jättis töövõtjale tasumata töövõtulepingu alusel esitatud arvest nr 299687 14 400 krooni ja arve nr 299721 summas 11520 krooni.
3.Pärast nõude loovutamist saatis hageja kostjale nõudekirja võla tasumiseks, mille peale kostja tasus esialgsele võlausaldajale põhinõude summas 25 920 krooni 02.02.2010.a, kuid jättis tasumata kõrvalnõuded summas 17 064 krooni. Esialgne võlausaldaja ja kostja olid kokku leppinud, et töövõtulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegsel tasumata jätmisel tasub viivitanud pool viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summadelt päevas. Kostja on tööd vastu võtnud, aktsepteerinud arved nii lepingule alla kirjutades kui ka arveid tasudes. Kostja oli viivituses arvete tasumisega vastavalt 141 päeva ja 120 päeva ning võlgneb seetõttu hagejale 17 064 krooni. Seega nõudis hageja kostjalt viivise tasumist summas 17 064 krooni.
5.Kohtule 10.11.2010.a esitatud menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja vastuväited ja viited Riigikohtu seisukohtadele on ebaõiged. Esialgne võlausaldaja OÜ TGloovutas põhinõude koos kõrvalnõuetega hagejale 07.12.2009.a Kostjale saadeti sellekohane teade posti teel 28.01.2010.a Kostja tasus seepeale põhinõude esialgsele võlausaldajale, kuid jättis tasumata kõrvalnõuded.
6.Kostja täitis hageja selgituste kohaselt põhinõude esialgsele võlausaldajale enam kui 120 päeva pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on õiguskaitsevahendiks õigus nõuda viivist täitmisega viivitamise korral. Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, mille järgi on viivise nõue kostjale mittesiduv. Samuti pidas hageja ebaõigeks kostja väidet, mille kohaselt tuleb põhinõude täitmisel eeldada, et täitmine on täielik ja kohane. Sellised seisukohad ei ühti võlaõigusseaduse kohustuse täitmist Lk (10) 2
puudutavate sätete sisuga. Kostja eeldas valesti, et põhinõude täitmisel enam kui 120 päeva hiljem on kohustus kohaselt täidetud. Kohustuse täitmisega viivitamise eest viivisintressi nõudmine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning selle eesmärgiks ei ole kostjale kahju tekitamine. Viivisintressi nõude eesmärgiks on korvata võlgniku täitmisega viivitamisest tekkivat kahju.
7.Hageja pidas valeks kostja arusaama, nagu oleks pärast põhinõude täitmist viivise nõudmine ebamõistlik. Viivisenõue võib olla hea põhimõtte vastane vaid väga erandlikel juhtudel. Üheks selliseks juhuks võib olla viivisenõude olemasolul selle kajastamata jätmine saldoteatisel. Antud juhul sellist saldoteatist kostjale esitatud ei ole ning ei esine muid erakorralisi asjaolusid, mis võimaldaksid jätta viivisenõude rahuldamata.
8.Kohtule 26.11.2010.a esitatud menetlusdokumendis väitis hageja, et OÜ TGja kostja vahel sõlmiti suuline leping tuletõkketööde tasumiseks, kuid lepinguga lepiti kokku viivise määr 0,5% päevas, mis oli kajastatud arvetel, mida kostja aktsepteeris nende allkirjastamisel ja tasumisel. Arvetel märkis OÜ TGekslikult viivise leppetrahvina, kuid pooled ei vaidle selles, et tegemist oli viivitusintressi ja mitte mõne muu kõrvalkohustusega.
9.Hageja selgituste kohaselt leppisid pooled kokku, et arve väljastatakse pärast töö valmimist. Kostja oli kohustatud tasuma arved 14 päeva jooksul arve väljastamisest alates. Arvel oli kirjas väljastamise kuupäev ning arved olid saadetus postiga kostjale. Kostja tagastas posti teel allkirjastatud arved enne 14 päeva möödumist esialgsele võlausaldajale.
10.Hageja 26.11.2010.a menetlusdokumendi järgi saadeti kostjale teade nõude loovutamise kohta posti teel 07.12.2009.a OÜ TGpoolt. Hageja saatis omakorda teate nõude loovutamise kohta 28.01.2010.a. Hageja saatis kostjale nõudekirja 28.01.2010.a ning 22.02.2010.a e-kirja.
11.Hageja 20.12.2010.a menetlusdokumendis leidis hageja, et osa lepingutingimusi oli poolte vahel kirjalikult kokku lepitud, Teostatud tööde aktis olid pooled kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas, tasumisele kuuluvates summades, kohustuse täitmise tähtajas ja garantiitingimustes. Hageja valduses allkirjastatud akti ei ole, kuid kostja on kinnitanud oma vastuse punktis 1.2, et teostatud tööde aktid allkirjastati 31.08.2009. ja 21.09.2009.a. Seega on aktidel sätestatud tingimused poolte vahel kirjalikult kokku lepitud lepingutingimused. Samuti on pooled allkirjastanud arvetel sätestatud lepingutingimused, sealhulgas viivitusintressi määra, tasutavad summad ja tähtaja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ekslikult leppetrahviks nimetatu all peeti silmas viivitusintressi. Arvel on poolte allkirjad ning kinnitus selles sätestatud tingimustega nõustumise kohta.
12.Hageja ei nõustunud kostja arvutustega kohustuse sissenõutavaks muutumise kohta ega pidanud vajalikuks parandada hagiavalduses toodud viivisearvestuse perioodi. Teostatud tööde aktis, mis kostja kinnitusel on allkirjastatud, on pooled kokku leppinud, et arve tasumise tähtaja ehk 14 päeva arvestamine algab arve väljastamise kuupäevast, mitte kostjale kätte toimetamisest. Hageja rõhutas, et tema poolt kohtule esitatud arvetel on poolte allkirjad Hagiavaldusele lisatud teostatud tööde akt on jäänud allkirjastamata, kuid nende allkirjastamist kinnitab kostja ise.
13.Hageja leidis samuti, et viivise nõudmine tema poolt on igati mõistlik. Esialgne võlausaldaja ei ole loobunud viivisenõudest ega ole andnud mõista, et soovib ainult põhikohustuse täitmist. See, et kostja oma raamatupidamises viivisevõlgnevust ei arvesta, ei
Lk (10) 3
välista viivisenõuet. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, kuid kostja täitis oma kohustuse hiljem.
14.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet nagu tuleks kõrvalkohustust nõuda põhikohustusega samaaegselt ja mõistliku aja jooksul. Viivisenõudele ei ole seaduses vastavaid eeldusi sätestatud. Viivisintressi lõplik suurus selgub alles põhikohustuse täitmisel. Viivisenõude aegumisele kehtib TsÜS § 146 lõikes 1 toodud aegumistähtaeg.
15.Hageja rõhutas, et ta on nõudeõiguse omanik 07.12.2009.a sõlmitud lepingu alusel. Kostjale on saadetud nõude loovutamise teated ja nõudekirjad hageja 26.11.2001.a vastuses nimetatud kuupäevadel. Isegi kui kostja ei saanud kätte varasemaid nõude loovutamise teateid, sai ta kätte teate hagiavalduse lisana. Seega ei saa ta kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 172 alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vastas hagiavaldusele 29.10.2010.a ning kostja vaidles hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja möönis, et TGOÜ teostas töid ning esitas nende alusel arved nr 299687 ja 299721. Lisaks eelnevale 2880 krooni tasumisele tasus kostja arvete esitajale ehk TGOÜ-le 01.02.2010.a kohustuse lõpuosa summas 25 920 krooni.
17.Üllatuslikult sai kostja kelleltki MR`ilt 22.02.2010.a e-kirja, milles nõuti viivise tasumist. Nimetatud e-kirja manuses oli teade nõude loovutamisest.
18.Kostja leidis, et hageja viivisenõue ei ole tema jaoks siduv, sest ta on täitnud nõude ning täidetu on vastu võetud. VÕS § 76 lg 4 järgi on esmane võlausaldaja võtnud 01.02.2010.a kohustuse täitmise vastu, mille tõttu tuleb eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hilisemate kõrvalnõuete esitamist, eelkõige seetõttu, et seda ei olnud nõutud varem, pidas kostja ebamõistlikuks, heale usule mittevastavaks ning kostjale kahju tekitavaks. On ebamõistlik ja heale usule mittevastav nõuda kõrvalnõuet juhul, kui põhinõue on täidetud. Seetõttu leidis kostja, et hageja nõuet ei saa rahuldada.
19.Kostja teatas samuti, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
20.Kohtule 26.11.2010.a saadetud menetlusdokumendis võttis kostja samuti omaks, et tema ja OÜ TG vahel oli sõlmitud suusõnaline töövõtu leping. Pooled ei leppinud lepingu sõlmimisel kokku viivise määra ega selle sissenõudmise korda. Seega juhul, kui kostja on kohustatud tasuma viivist, tuleb rakendada VÕS §-s 94 sätestatud viivise määra.
21.Kostjal tekkis OÜ TG arve tasumise kohustus pärast arve esitamist. Arve esitamise eelduseks oli teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine. Aktid allkirjastati 31.08.2009.a ja 21.09.2009.a, misjärel saatis OÜ TG kostjale arved, millest palus ühe eksemplari tagastada. Kostja leidis, et tal tekkis arvete tasumise kohustus 14 päeva jooksul alates arve saamisest. Arvestades mõistlikuks posti liikumise kiiruseks 3 päeva, sai kostja arve nr 299687 kätte 03.09.2009.a ja arve nr 299721 24.09.2009.a. Seega muutusid kohustused sissenõutavaks vastavalt 17.09.2009.a ja 08.10.2009.a. Kostja viitas, et hagiavalduse lisadena esitatud arveid ja akte ei ole kostja allkirjastanud, kuigi kostja ei eitanud tööde tegemist ja maksekohustuse tekkimist.
Lk (10) 4
22.Kostja rõhutas, et OÜ TG ei ole kunagi kostjalt nõudnud viivise tasumist. Kostja raamatupidamise andmetes kajastub pooltevahelises saldovõrdluses vaid põhinõue, mille kostja on täitnud. Kostja leidis, et VÕS § 76 lõike 4 järgi on OÜ TG talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud ja tuleb lugeda, et täitmine oli täielik ja kohane.
23.Kostja leidis, et viivisenõue on vastuolus heade kommetega, kuna kõrvalnõude täitmist nõuab uus kreeditor teades, et loovutaja ei ole nõudnud kõrvalnõude täitmist. Kõrvalnõudeid tuleb nõuda koos põhinõudega üheaegselt ning mõistliku aja vältel. Kostja pidas hageja viivisenõuet alusetuks.
24.Hageja väiteid nõude loovutamisest teatamise kohta 28.01.2010.a pidas kostja paljasõnalisteks ning tõendamatuteks. Nõude loovutaja OÜ TG ei ole siiani kostjat teavitanud nõude loovutamisest ning hageja ei ole esitanud nõude loovutamise dokumenti, mistõttu kostja leidis, et nõude loovutamist ei ole toimunud ja kostja võib VÕS § 172 alusel keelduda täitmisest. Kostja täitis oma kohustused OÜ TG ees, teadmata midagi nõude loovutamisest. VÕS § 168 lg 1 järgi tuleb lugeda kohustus täidetuks.
25.Kohtule 21.12.2010.a esitatud menetlusdokumendis leidis kostja, et hagi esemeks ei ole arvetel kajastuv leppetrahv, kuid hageja ei ole tõendanud, et arvetel peeti silmas viivist. Suulist töövõtulepingut sõlmides viivise määra kokku ei lepitud. Kostja ei nõustunud jätkuvalt hageja väitega, mille järgi muutus kohustus sissenõutavaks arvel märgitud kuupäeval. Hageja ise möönab, et arved saadeti kostjale postiga, mistõttu muutus kohustus sissenõutavaks alates arve saamisest ja mitte selle dateerimisest. Hageja poolt 22.02.2010.a e-kirja saatmise hetkeks oli kostja oma kohustuse juba täitnud. Nõude loovutamise teatis oli dateerimata ning hageja enda võlateatis kannab kuupäeva 28.01.2010.a. Hageja ei ole tõendanud teatiste postitamise fakti, millest tulenevalt võib järeldada, et nimetatud teateid ei ole kunagi postitatud. Kostja palus hagiavalduse tema vastu jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
27.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
28.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) OÜ TGja kostja sõlmisid omavahel suulise kokkuleppe tuletõkketööde tegemiseks; 2) 21.09.2009.a koostas OÜ TG kostjale arve nr 299721, mille kostja allkirjastatuna tagasi saatis; 3) 31.08.2009.a koostas OÜ TG kostjale arve nr 299687, mille kostja samuti allkirjastatuna tagasi saatis;
Lk (10) 5
4) kostjal oli kohustus tasuda kahe esitatud arve eest kokku 28 800 krooni, kuid kostja tasus võlgnevuse algselt osaliselt ning hiljem tasus kostja 2010.a veebruaris OÜ-le TG25 920 krooni; 5) kostja poolt tasutud summad lugesid pooled põhivõlgnevuse eest tasutud summadeks.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist või kas hageja on selle õiguse minetanud. Pooled vaidlevad selle üle, millises määras on kostja kohustatud hagejale viivist maksma juhul, kui hageja ei ole oma viivisenõuet kostja vastu minetanud. Kostja on väitnud, et tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuna talle ei ole edastatud nõude loovutamisdokumenti. Kohus peab käesolevas asjas vajalikuks esmalt analüüsida, kas kostjal on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, kuna talle ei ole edastatud nõude loovutamisdokumenti. Seejärel hindab kohus, millise kokkuleppe pooled sõlmisid ning kas poolte vahel sõlmitud kokkulepe hõlmas kostja kohustust tasuda viivist. Järgnevalt kohus hindab, kas või millise perioodi eest on kostja kohustatud viivist või leppetrahvi tasuma ning kas hageja võib olla minetanud oma nõudeõiguse viivisele või leppetrahvile.
29.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et tal on õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest VÕS § 172 alusel, sest talle ei ole antud senise võlausaldaja poolt nõude loovutamise dokumenti. Hageja kostja sellise seisukohaga ei nõustunud ning väitis, et kostjale saadeti teade nõude loovutamise kohta posti teel 07.12.2009.a OÜ TG poolt. Hageja saatis omakorda ise kostjale teate nõude loovutamise kohta 28.01.2010.a ning hageja saatis kostjale 22.02.2010.a ka vastava e-kirja. Kostja omakorda väitis, et hageja ei ole tõendanud teatiste postitamise fakti, millest tulenevalt võib järeldada, et nimetatud teateid ei ole kunagi postitatud. Hageja leidis, et hilisemalt hagiavalduse kättetoimetamisega pidi kostjale olema kätte toimetatud ka sellele lisatud nõude loovutamise teatis.
30.Kohus leiab tulenevalt VÕS §-st 172, et kostjal ei ole alust nimetatud sätte alusel keelduda kohustuse täitmisest hagejale. Kohus nõustub kostja väidetega küll selles osas, et hageja ei ole tõendanud kostjale posti teel nõude loovutamise teate edastamist 07.12.2009.a ega hageja enda poolt teatise edastamist 28.01.2010.a, kuid nõude loovutamise dokument on hiljemalt koos hagiavaldusega kostjale kätte toimetatud. VÕS § 172 näeb ette, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 172 sisalduva mõte on kaitsta võlgnikku selle eest, et võlgnik ei tasuks võla valele isikule. Hageja poolt kohtule esitatud ja kostjale kätte toimetatud teatisest nõude loovutamise kohta (toimiku lk 18) nähtub, et endine võlausaldaja OÜ TG on teatanud kostjale oma nõude loovutamisest ning on palunud antud teadet lugeda nõude loovutamisdokumendiks VÕS § 168 lg 2 ja § 172 mõistes. Seega on endine võlausaldaja kostjale teatanud kirjalikult nõude loovutamisest ja kostjale on nõude loovutamisdokument antud, millest tulenevalt puudub kostjal alus keelduda oma kohustuse täitmisest hagejale.
31.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et põhinõudest viimase osas tasus kostja OÜ-le TG. Kostja esitatud maksekorraldusest (toimiku lk 35) nähtub, et antud summa tasuti kostja poolt 01.02.2010.a ning mitte 02.02.2010.a, nagu väidab hageja. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et tema või endine võlausaldaja oleks enne nimetatud makse tegemist teavitanud kostjat nõude loovutamisest. Kohus tegi hagejale 11.11.2010.a ettepaneku esitada kohtule antud asjaolu tõendamiseks tõendeid (toimiku lk 52), kuid hageja ei ole
Lk (10) 6
kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostjale oleks juba 07.12.2009.a või 28.01.2010.a teatatud nõude loovutamisest. Eeltoodust lähtuvalt ei ole hageja oma antud väiteid tõendanud. VÕS § 169 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Seega loeb kohus, et kostja täitis oma põhinõude võlgnevusest tuleneva kohustuse 01.02.2010.a õigele isikule.
32.Poolte vahel on vaidlus selles, kas või millisel viisil leppisid pooled kokku kostja kohustuses tasuda tähtaegselt tasumata jäetud summadelt viivist. Hageja väitis, et viivise kokkulepe sisaldus juba poolte vahel suuliselt kokku lepitud lepingus. Samuti on hageja väidete kohaselt lepitud teostatud tööde aktis kokku viivise määras 0,5% päevas, tasumisele kuuluvates summades, kohustuse täitmise tähtajas ja garantiitingimustes. Hageja väitis, et tema valduses allkirjastatud akti ei ole, kuid kostja ise on antud aktide allkirjastamist kinnitanud. Samuti on pooled hageja väiteil allkirjastanud arvetel sätestatud lepingutingimused, sealhulgas viivitusintressi määra, tasutavad summad ja tähtaja. Hageja leidis ühtlasi, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et ekslikult leppetrahviks nimetatu all peeti silmas viivitusintressi.
33.Kostja vaidles hageja väidetele vastu ja eitas suulise kokkuleppe sõlmimist viivise osas. Kostja leidis, et pooled ei leppinud lepingu sõlmimisel kokku viivise määra ega selle sissenõudmise korda. Seega leidis kostja, et kui ta on üldse kohustatud tasuma viivist, tuleb rakendada VÕS §-s 94 sätestatud viivise määra. Samuti ei nõustunud kostja hageja väidetega selles osas nagu puuduks poolte vahel vaidlus küsimuses, mida on peetud arvetel silmas „leppetrahvi“ all. Kostja väitis, et hageja hagi esemeks ei ole arvetel kajastuv leppetrahv ning hageja ei ole tõendanud, et arvetel peeti silmas viivist.
34.Kohus tegi hagejale oma 11.11.2010.a pöördumises ettepaneku tõendada, milline leping sõlmiti kostja ja OÜ TG vahel ning milline viivise määr lepingus kokku lepiti. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaksid hageja väidetud tingimustel suulise kokkuleppe sõlmimist poolte vahel, mis oleks sisaldanud kokkulepet viivise määra ja selle tasumise korra kohta. Hageja väidete kohaselt sisaldusid viivist puudutavad kokkulepped kostja poolt allkirjastatud aktidel, kuid ka antud tõendeid ei ole hageja kohtule esitanud. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid, mille järgi lepiti viivise määras ja selle tasumise korras poolte vahel kokku juba suuliselt ning seejärel kostja poolt allkirjastatud aktides.
35.Hageja poolt kohtule esitatud arvete nr 299721 ja nr 299687 järgi (toimiku lk 19, 20) on kostja allkirjastanud hageja ettepaneku tasuda „arve mittetähtaegsel tasumisel leppetrahvi 0,5% tasumata summalt päevas“. Kohus leiab, et antud osas on seega pooled omavahelise kokkuleppe siiski sõlminud. VÕS § 9 lg 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 järgi on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kooskõlas VÕS § 11 lõikega 4 on kirjalik leping sõlmitud, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Antud juhul vahetasid pooled omavahel kirjalikult arveid, millistele kantud kokkuleppe tingimustega nõustudes kostja need allkirjastas ja OÜ-le TG tagastas. Kostja ei ole vaidlustanud antud arvete allkirjastamise fakti ning kostja on tunnustanud oma arvetest tulenevat maksekohustust. Seega sõlmisid pooled kohtu hinnangul arvete allkirjastamisega kirjaliku lepingu.
Lk (10) 7
36.Hageja väidete kohaselt leppisid pooled arvetes kajastatu näol kokku viivise maksmises ning väljendit „leppetrahv“ kasutati ekslikult. Kostja selle käsitlusega ei nõustunud ning leidis, et tegemist on leppetrahviga, kuid sellist nõuet ei ole hageja kohtule esitanud.
37.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu kostja ja OÜ TG vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude summas 17 064 ning põhistanud nõude esitamist sellega, et kostja ei ole tähtaegselt täitnud oma põhivõlgnevuse tasumise kohustust. Kohus leiab, et kohus ei ole otsuse tegemisel seotud hageja õigusliku käsitlusega, mille kohaselt on arvetel nr 299721 ja 299687 märgitu näol tegemist leppetrahviga. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt oleksid pooled lepingu sõlmimisel soovinud väljendiga „leppetrahv“ nimetada siiski viivist. Kohus leiab, et kostja ja OÜ TG sõlmitud lepingus, mis väljendub poolte poolt allkirjastatud arvetes, leppisid pooled kokku leppetrahvi tasumise kohustuses. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi samadel asjaoludel mõistma arvetel kajastatut nii, et arvel märgitud summade tähtaegsel tasumata jätmisel tuleb kohustatud poolel tasuda leppetrahvi 0,5% tasumata summalt päevas.
38.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et õiguslikult on viivisel ja leppetrahvil mitmeid sarnaseid jooni. Leppetrahv on reeglina ühekordselt tasumisele kuuluv summa, kuid see võib olla määratud ka protsendina võlgnetavast summast. Leppetrahvi eristab viivisest õiguslikult see, et viivise nõude võib esitada sõltumata lepingu teise poole vastutusest, kuid leppetrahvi saab nõuda ainult poolelt, kes vastutab kohustuse rikkumise eest. Kui rikkumine, mille puhuks leppetrahv kokku lepiti, seisneb kohustuse mitteõigeaegses täitmises, võib leppetrahv olla määratud ka protsendina tasumisele kuuluvast summast. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja tasus põhivõlgnevuse mitteõigeaegselt ning kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et temapoolne rikkumine ehk kohustuse mitteõigeaegne täitmine oleks olnud vabandatav. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et pooled leppisid kokku leppetrahvi tasumise kohustuses maksete mitteõigeaegsel teostamisel, mida kostja on kohustatud tasuma, kuna ta täitis omapoolse põhivõlgnevuse süüliselt hilinenult.
39.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et kuna OÜ TG talle leppetrahvi nõuet ei esitanud, on kostja omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud VÕS § 76 lg 4 alusel ning kostjapoolne täitmine tuleb lugeda täielikuks. Kohus kostja sellise käsitlusega ei nõustu. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega on kohase kohustuse üheks tingimuseks selle õigeaegne täitmine ning käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja oma kohustust õigeaegselt ei täitnud. VÕS § 76 lg 4 määratleb võimaliku tõendamiskoormuse, mitte ei sätesta reegleid kohustuse täitmise nõuetekohasuse kohta. Vaidluse korral, kus kumbki pool ei suuda tõendada oma väiteid, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud kohane (RK TKo 20.03.2008.a nr 3-2-1-15-08, p 15). Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt, millest tulenevalt ei saa kohaldada VÕS § 76 lõikes 4 toodud eeldust.
Lk (10) 8
40.Poolte vahel on vaidlus selles, millal muutus kostja kohustus sissenõutavaks ehk milliseks ajaks tuli kostjal oma põhivõlgnevus tasuda. Hageja väidab, et arvetel märgitud summad tuli kostjal tasuda 14 päeva jooksul alates arvete koostamisest, kuna vastav nõue oli kirjas kostja poolt allkirjastatud aktides. Kostja hageja seisukohtadega ei nõustunud. Kostja leidis, et tal tekkis OÜ TG arve tasumise kohustus 14 päeva jooksul pärast arve esitamist. Arvestades mõistlikuks posti liikumise kiiruseks 3 päeva, sai kostja arve nr 299687 kätte 03.09.2009.a ja arve nr 299721 24.09.2009.a. Seega muutusid kohustused sissenõutavaks vastavalt 17.09.2009.a ja 08.10.2009.a.
41.Kohus nõustub kostja väidetega. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule esitanud kohtule akte, milles pooled oleksid kokku leppinud kostja kohustuses tasuda arved 14 päeva jooksul pärast nende väljastamist. Kuna leping poolte vahel sõlmiti arvetel esitatud tingimustega nõustumise ja neile kostja poolt allkirja andmisega, ei saanud kostjal mistahes maksekohustusi tekkida enne, kui arved olid kostjale kätte toimetatud. VÕS § 9 lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumise andmisega on leping sõlmitud alates ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. TsÜS § 69 lg 2 näeb ete, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 järgi loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, samuti kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et arved edastati eemalviibivale kostjale posti teel, mistõttu tekkis kostjal mõistlik võimalus nendega tutvuda ja neile oma nõustumus anda 3 päeva pärast arvete postitamist. Seega oli kostjal kohustus arvetel märgitud summad tasuda 14 päeva jooksul pärast arvete saamist ehk arve nr 299687 puhul hiljemalt 17.09.2010.a ning arve nr 299721 puhul hiljemalt 08.10.2010.a. Kuna kostja tasus mõlematest arvetest tuleneva põhivõlgnevuse 01.02.2010.a, viivitas kostja arve nr 299687 tasumisega alates 18.09.2010.a kuni 01.02.2010.a ehk kokku 136 päeva. Kostja viivitas arve nr 299721 tasumisega alates 09.10.2010.a kuni 01.02.2010.a ehk kokku 115 päeva.
42.Kostja on käesolevas asjas leidnud, et hageja poolt hilinenult kõrvalnõuete esitamine, eelkõige seetõttu, et seda ei olnud nõutud varem, oli ebamõistlik, heale usule mittevastav ning kostjale kahju tekitav. Kõrvalnõude täitmist nõudis esimest korda alles uus kreeditor, kuid kostja hinnangul tuli kõrvalnõudeid nõuda koos põhinõudega üheaegselt ning mõistliku aja vältel. Hageja pidas neid kostja väiteid põhjendamatuteks ning leidis, et viivisenõue võib olla hea põhimõtte vastane vaid väga erandlikel juhtudel. Üheks selliseks juhuks võib olla viivisenõude olemasolul selle kajastamata jätmine saldoteatisel. Antud juhul sellist saldoteatist kostjale esitatud ei ole ning ei esine muid erakorralisi asjaolusid, mis võimaldaksid jätta viivisenõude rahuldamata. Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet nagu tuleks kõrvalkohustust nõuda põhikohustusega samaaegselt ja mõistliku aja jooksul. Viivisenõudele ei ole seaduses vastavaid eeldusi sätestatud. Viivisintressi lõplik suurus selgub alles põhikohustuse täitmisel. Viivisenõude aegumisele kehtib TsÜS § 146 lõikes 1 toodud aegumistähtaeg.
43.VÕS § 159 lg 2 näeb ette, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Analoogilist nõuet ei sätesta seadus viiviseintressi nõude puhul, millest kohus järeldab, et sisuliselt oli kostja arvates tegemist leppetrahviga, kuna tegelikult tugines kostja antud sättele. Kohus leiab, et hageja ei ole leppetrahvi nõude esitamisega hilinenud ning kostja on nõudnud leppetrahvi tasumist mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohtadega, mille kohaselt ükski seadus ei nõua kõrvalnõude esitamist koos
Lk (10) 9
põhinõude esitamisega. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja tasus põhivõlgnevuse 01.02.2010.a ning nõude leppetrahvi tasumiseks esitas hageja kostjale juba 22.02.2010.a (toimiku lk 36) ehk vaid 20 päeva hiljem. Enne nimetatud kuupäeva ei saanud ju hageja teada, kas kostja täidab koos põhivõlgnevusega ka leppetrahvi tasumise kohustuse või millisel ajal kostja üldse oma kohustuse täidab. Kohus nõustub hageja seisukohaga ühtlasi selles osas, et antud asjas ei ole tõendatud mistahes muude erandlike asjaolude esinemine, mis annaks alust hinnata hageja poolt leppetrahvi nõude esitamist vastuolus hea usu põhimõttega. Leppetrahvi vähendamise taotlust VÕS 162 alusel ei ole kostja käesolevas asjas esitanud.
44.Lähtudes eeltoodust kogumis leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb arve nr 299687 tasumisega viivitamise eest alates 18.09.2010.a kuni 01.02.2010.a ehk kokku 136 päeva eest välja mõista leppetrahv summas 9792 krooni (136 päeva x 72 krooni). Kostjalt tuleb arve nr 299721 tasumisega viivitamise eest alates 09.10.2010.a kuni 01.02.2010.a ehk kokku 115 päeva eest välja mõista leppetrahv summas 6624 krooni (115 päeva x 57,60 krooni). Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 16 416 (kuusteist tuhat nelisada kuusteist) krooni.
45.TsMS § 162 lg1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõudest 96%, mistõttu kohus leiab, et vaatamata hagi osalisele rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.
46.TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus tegi pooltele oma 11.11.2010.a pöördumises pooltele ettepaneku esitada menetluskulude nimekirjad ning hageja esitas menetluskulude nimekirja 21.12.2010.a. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 4000 krooni ning kulutused õigusabile summas 10 500 krooni (summa ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjale olid lisatud menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõiv summas 4000 krooni ja õigusabikulud summas 10 500 krooni, kokku 14 500 (neliteist tuhat viissada) krooni.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (10) 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.