Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(tagaseljaotsus)
Otsuse tegemise aeg ja koht
Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 28.detsember 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-10-58721
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Kaido Sookael’ ja Kalev Paesüld’ vastu 111 066.80 krooni ja lisanduva viivise solidaarnõudes
Hagihind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu, lepinguline esindaja Artur Maljukov
Kohus Kohtunik
Kostja: Kaido Sookael, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht Kostja: Kalev Paesüld, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg
28.detsembril 2010.a kirjalikus eelmenetluses
Kaido Sookael ja Kalev Paesüld ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kaido Sookael ja Kalev Paesüld võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. BIGBANK AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-10-58721
BIGBANK AS esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse Kaido Sookael’a ja Kalev Paesülla vastu 10.09.2007.a hageja ja K.Sookael’a vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxxxxxxxxxxxx ja samal kuupäeval hageja ja K.Paesülla vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva 63 535.49 krooni tagastamata krediidisumma, 7554.39 krooni sissenõutavaks muutunud intressi, 1400 krooni võla sissenõudmise kulu ja 38 576.92 krooni sissenõutavaks muutunud viivise, lisaks veel sissenõutavaks muutumata viivise solidaarnõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjatele isiklikult kätte, määras neile tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaselja- otsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kumbki kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostjad ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles asjas taga-seljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 10.09.2007.a sõlmitud tarbijakrediidi- ja käenduslepingust tulenevate kostjate rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostjate poolt omaksvõetuks, on hageja nõue kõigi nõudeliikide osas ja hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostjate suhtes solidaarselt rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostjad. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus tehti solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagiavalduses märgitu kohaselt koosneb hageja menetluskulu 8500 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 1500 kroonist lepingulise esindaja kulust (õigusabikulu). Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on hageja kulutus riigilõivule kantud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Arvestades tsiviilasja hinda, hageja lepingulise esindaja töömahtu ja kvaliteeti, on 1500 krooni lepingulise esindaja kulu igati mõistlik ja põhjendatud. Kostjad peavad hageja põhjendatud menetluskulu hüvitama täies ulatuses ja solidaarselt /allkiri/
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.