Võlaõigus › Muud

Asjaolud 22.07.2009 Harju Maakohtule saabunud hagiavalduses palus AS Bominflot välja mõista OÜ-lt BGN Trading ja Oleg Karpikovilt solidaarselt 2 000 000 kr. põhivõlga ja 1 000 000 kr. viivistena. Hagis märgitakse, et hagi esitatakse vähendatud ulatuses ja et tegeliku nõude suuruseks 20.07.2009 seisuga on põhivõlg 7 432 963,33 kr. ja viivised 11 929 906,14 kr. 17.05.2010 esitas hageja haginõude suurendamise avalduse, paludes kostjatelt välja mõista põhivõlga 7 432 963,33 kr. ja viiviseid 31.07.2009 seisuga 7 321 465,60 kr. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid AS Bominflot Estonia ja OÜ Classicus Intergrupp 01.05.2008 kokkuleppe, milles võlgnik OÜ Classicus Intergrupp kinnitas oma kohustust, lubas need täita vastavalt lepingule ja kohustus tasuma viivist. Lepingu järgi pidi võlgnik tasuma 2 500 000 krooni hagejale 01.09.2008 ja 01.11.2008 ning 2 432 963,33 krooni 31.12.2008. Osamaksega viivitamisel loetakse kõik maksepäevad saabunuks ja võlgnikul oli kohustus tasuda võlg ühe tööpäev jooksul. BGN Trading OÜ andis 19.05.2008 garantiikirja, milles lubas garanteerida tagasivõtmatult ja tingimusteta võlgniku kohustusi hageja ees ning tegema väljamakse 5 päeva jooksul alates nõude saabumisest. Hageja pöördus 30.12.2008 võlgniku ja BGN Trading OÜ poole nõudega tasuda põhivõlg 7 432 963,33 krooni ja viivis 4 422 613 krooni. BGN Trading OÜ edastas hagejale 29.01.2009 teate garantiikirja tühisuse kohta, sest Oleg Karpikovil puudusid volitused tehingu tegemiseks. Hageja sellega ei nõustunud. BGN Trading OÜ puhul kehtib juhatuse liikmete määramisel seaduses sätestatud kord. 11.06.2003 otsustas BGN Trading OÜ ainuosanik muuta ärinime ning valida juhatuse liikmeteks A. Bunetskuli ja Oleg Karpikovi. Ainuosanik muutis 11.06.2006 uuesti ärinime ja kutsus tagasi juhatuse liikme A. Bunetskuli ning määras tema asemele uue juhatuse liikme P. Gordeevi, kelle elukoht on Venemaal. Otsuse teisel lehel on juhatuse liikmete nimekiri, kus on märgitud ka Oleg Karpikov. Sellise tegevusega ainuosanik on pikendanud Oleg Karpikovi juhatuse liikme volitusi. Hageja seisukohta toetab ka asjaolu, et pooled juhatuse liikmetest peavad olema kas Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi elanikud. Oleg Karpikov on oma tegevusega kinnitanud juhatuse liikmeks olekut, ta on allkirjastanud kostja 2007.a majandusaasta aruande. Oleg Karpikovi esindusõigust ei olnud põhikirja järgi piiratud, seega ei ole tal võimalik teha kõiki tehinguid ja toiminguid. Hageja leidis alternatiivselt, et kui Oleg Karpikovil puudus pädevus tehingu tegemiseks, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hagejale tekitatud kahju. BGN Trading OÜ oli ÄS §-de 184 ja 33 lg 7 järgi kohustatud teatama registripidajale juhatuse liikme volituste lõppemisest ning selle tegemata jätmine on õigusvastane. Ka Oleg Karpikov pidi teadlik olema oma volituste lõppemisest ning garantiikirja allkirjastamine sellisel juhul on õigusvastane. Hageja oli veendunud, et tal on kostjate õigusvastasest tegevuse tulemusena kehtiv garantiikiri. 2(6)

BGN Trading OÜ hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagi aluseks olev kohustus on tühine, sest tegemist on teeseldud tehinguga. Oleg Karpikov allkirjastas garantiikirja isikliku teenena hageja juhatuse liikmele. Garantiikirja oli vaja näitamaks hageja aktsionärile hageja raamatupidamist paremas valguses. Tagatiskokkulepe on sõlmitud väljaspool majandus- ja kutsetegevust, sest BGN Trading OÜ ei ole sõlminud OÜ Classicus Intergrupp vastavat tehingut. Hageja ei ole tõendanud, et tagatav kohustus oleks olemas. Garantii puhul on tegemist täiendava kohustusega ning hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud nõude võlgniku vastu. Hagi rahuldamise korral palus kostja viivist vähendada. Oleg Karpikov hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Oleg Karpikov oli garantiikirja allkirjastamise ajal BGN Trading OÜ juhatuse liige ja tema esindusõigus oli kehtiv. BGN Trading OÜ 03.07.2006 osanike koosolekul arutati Oleg Karpikovi tagasikutsumist juhatusest, kuid äriregistris selle kohta kannet ei tehtud. Garantiikirja väljastamine oli formaalne. OÜ Classicus Intergrupp oli hagejale võlgu ning seoses hageja auditeerimisega 2008.a jaanuaris, palus hageja juhatuse liige A. Belov, et kostja 1 tagaks mingil moel võlgnevuse. Seda oli vaja, et näidata hageja majanduslikku olukorda paremana. Oleg Karpikov allkirjastas garantiikirja, kuid suuliselt lepiti A.Beloviga kokku, et garantiikirja ei jõustata. Garantiikirja ei väljastatud majandus- ja kutsetegevuse raames, sest BGN Trading OÜ põhitegevuseks on tõstukite müük SRÜ riikidesse. BGN Trading OÜ ja OÜ Classicus Intergrupp vahel puudub igasugune kokkulepe tagatise andmiseks. Võlgnik on käesoleval ajal pankrotis, tema jaotuskava on kinnitatud. Hageja nõue pankrotipesas on 2 322 966 krooni. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi BGN Trading OÜ vastu ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 7 432 963,33 krooni ja viivise 7 432 963,33 krooni. Kohus jättis hagi Oleg Karpikovi vastu rahuldamata. Oleg Karpikovi menetluskulud jäid hageja kanda, AS Bominflot Estonia menetluskulud BGN Trading OÜ kanda ning BGN Trading OÜ menetluskulud tema enda kanda. Oleg Karpikovi ja Aleksei Belovi vande alla antud seletusega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja soovis tagatist Classicus Intergrupp OÜ, mille osanikuks on Oleg Karpikov, võlgnevuse tagamiseks. O. Karpikov ja A. Belov pidasid läbirääkimisi tagatise andmise osas, kuid ei täpsustanud tagatise vormi. Vene keeles kasutasid nad tagatise väljendamiseks sõna „garantii“, mis tähendab kõnekeeles üldiselt tagatist laiemas tähenduses. Garantiikiri ei pidanud „käiku minema“ sest pooltel puudus kahtlus selles, et võlgnik oma kohustused täidab. Sama kinnitas ka tunnistaja J. A.. Sellega on tõendatud, et tegemist ei olnud näiliku tehinguga vaid pooled leppisid kokku tagatise andmises. Pooled lootsid, et garantiikohustuse täitmiseks puudub tulevikus vajadus. Asjaolu, et nad ei täpsustanud, mis vormis tagatisega on tegemist, ei muuda tagatiskokkulepet kehtetuks ega näilikus, sest O. Karpikov nõustus hageja poolt välja pakutud tagatise vormiga, sest allkirjastas garantiikirja. Asjaolu, et garantiikohustus on märkimata BGN Trading OÜ raamatupidamises, ei muuda seda kehtetuks, sellest võib tekkida vaid raamatupidamise eest vastutava isiku kohustus BGN Trading OÜ ees. 3(6)

VÕS 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et garantii andmine füüsilise isiku poolt ei ole lubatud muul juhul kui majandus- ja kutsetegevuse raames. Hageja on esitanud kohtule 01.05.2008 kokkuleppe hageja ja Classicus Intergrupp OÜ vahel, millest nähtub, et kohustus, mille kohta garantii anti, on olemas. Samas ei olene garantiikohustus VÕS § 155 lg 2 järgi võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Seetõttu ei ole kostjate vastuväited kohustuse puudumise kohta nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kohatud on kostjate väited selle kohta, et tagatiskokkulepe ei ole kehtiv, kuna Classicus Intergrupp OÜ ja BGN Trading OÜ vahel puudus kokkulepe garantii osas, BGN Trading OÜ ei ole garantii eest raha saanud. O. Karpikov oli samaaegselt nii BGN Trading OÜ juhatuse liige kui ka võlgnikuga seotud isik. Teisalt ei sõltu garantiikohustuse olemasolu sellest, kas ja millises vormis on garantii andja ja võlgnik omavahel tagatise andmise tingimused kokku leppinud. Kostja on samasisulise garantiikirja väljastanud kahel korral, mis tõendab samuti, et BGN Trading OÜ ja võlgniku vahel pidi olema kokkulepe garantii andmises. O. Karpikovi seletusega ning kohtule esitatud BGN Trading OÜ majandusaasta aruandega on tõendatud, et O. Karpikov tegutses garantiikirja andmise ajal BGN Trading OÜ juhatuse liikmena. Vaid juhatuse liige saab allkirjastada majandusaasta aruannet. Teisalt puuduvad registris kanded selle kohta, et O. Karpikov oleks juhatusest tagasi kutsutud, seega sai hageja tugineda registrikandele ning eeldada, et O. Karpikov on pädev garantiikirja allkirjastama. Hageja on esitanud oma nõude osaliselt ka Classicus Intergrupp OÜ pankrotimenetluses. Garantiikohustus on tagatiskohustus, mis tähendab, et hageja võib nõuda selle täitmist nii võlgnikult kui ka garantii andjalt. Seadus ei sätesta nõuet, et esmalt peab võlausaldaja proovima nõude rahuldamist võlgniku arvelt ja seejärel alles saab pöörduda tagatise andja poole nõude rahuldamiseks. BGN Trading OÜ poolt garantiikirja tühisuse teatel puudub õiguslik alus, sest kohtus leidis tõendamist, et O. Karpikov oli pädev garantiikirja allkirjastama ja BGN Trading OÜ eest kohustusi võtma. BGN Trading OÜ-lt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlg 7 432 963,33 krooni. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse, viidates oma raskele majanduslikule olukorrale ja esitanud ka majandusaasta aruande, mille järgi on ta kahjum 3 727 993 krooni. Viiviste vähendamiseks puudub siiski alus. Majandusaasta aruannet tuleb vaadelda tervikuna, mitte üksnes ühte, kahjumis rida selles. Näiteks on BGN Trading OÜ omakapitali suurus 157 595 116 krooni, kostja on maksnud keskmist töötasu 568 603 krooni, müügitulu 110 457 067 krooni. BGN Trading OÜ näol on tegemist tegutseva äriühinguga, mille majanduslik olukord ei anna alust viiviste vähendamiseks.

4(6)

Kohus ei analüüsinud menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt hageja alternatiivset lepinguvälist kahju hüvitamise nõuet, sest hagi kuulub BGN Trading OÜ suhtes rahuldamisele garantii andmisest tulenevalt. Apellatsioonkaebus BGN Trading OÜ palub maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud viivise osas ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel ning asjaolude ebapiisaval tuvastamisel. Kohus oleks pidanud välja mõistma vähem viivist, kas seadusjärgse viivise 292 858 krooni ulatuses või kohtu äranägemisel. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja vastuväite garantii näilikkuse kohta. Kuna kohtus leidis tuvastamist, et garantiikiri „ei pidanud käiku minema“, siis on täiesti ühemõtteliselt tõendatud tehingu näilikkus. Asjaolud vastavad TsÜS § 89 lg 1 eeldustele (pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi). Kostja selgitas esimeses astmes, et majandus- ja kutsetegevuses mittetegutsemine (mis välistab VÕS § 155 lg 1 järgi lähtumise garantii sätetest) ning ka garantiilepingu näilikkus on tuvastatud sellega, et kostja jaoks puudus tehinguks majanduslik sisu. Kostja väitis, et garantiikokkulepe ei ole kehtiv, kuna on tühine ja antud väljaspool majandus- ja kutsetegevust. Mõlemad argumendid on esitatud nii koos, kui ka eraldi: garantiikokkulepe on tühine, kuna on näilik ning seda tõendab, muu hulgas poolte endi vahel tunnistaja osalusel tehtud kokkuleppe õiguslike tagajärgede puudumine ning ka see, et garantii andjal ja garantii saajal puudus omavaheline majanduslik suhe (nn. garantii andmise leping). Samuti esitas kostja majandus- ja kutsetegevuses mittetegutsemise argumendi eraldi, kus viitas sellele, et VÕS § 155 lg 1 järgi garantii andmine on võimalik vaid nendel, kes annavad garantiisid majandus- ja kutsetegevuses st, tehingus on olemas majanduslik loogika – lootus teenida. Kostja ei olegi väitnud seda, et tagatiskokkuleppe kehtivus on otseselt sõltuvuses sellest, kas garantii andja ja garanteeritav on omavahel garantii andmises kokku leppinud. Kostja ei ole vaidlustanud kohtumenetluses asjaolu, et Oleg Karpikov tegutses juhatuse liikmena. Kohus on tähelepanuta jätnud ka selle, et viitega garantiikohustuse tekstile, lähtuvalt lepinguvabadusest, leppisid pooled kokku tagatise täiendavas iseloomus, tagatise muutumise alles siis sissenõutavaks, kui põhivõlgnik ei ole suutnud oma nõuet täita. Seda sõltumata sellest, kas kohaldamisele kuuluksid või ei kuuluks VÕS § 155 sätted. Pooled välistasid kokkuleppega garantii mitteaktsessoorsuse ja kehtestasid selle täiendava tagatisena. Nagu võib otsusest järeldada lähtub kohus eeldusest, seda seadusevastaselt täiendavalt põhjendamata, et tegemist on garantiiga ning seaduses sätestatud garantii sätetest kõrvale kaldumine ei ole millegipärast lubatud. Viiviste suuruse osas on kohus väljunud hagi piiridest, kohus on mõistnud viivist välja suuremas ulatuses, kui hageja on nõudnud. Hageja oma 17.05.2010 nõude suurendamise avalduses nimetanud väljanõutava viivisena 7 321 465,60 krooni. Kohus on kostjalt viivisena välja mõistnud 7 432 963,33 krooni, seega 111 497,73 krooni rohkem, kui hageja nõudis.

5(6)

Teatavasti VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule, ehk kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatuid lepingu poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingu poole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundid. Kui esitatakse taotlus viivise vähendamiseks, peaks kohus hindama nelja komponenti: võlgniku poolset lepingu täitmist, kreeditori õigustatud huvi, võlgniku majanduslikku seisundit ja kreeditori majanduslikku seisundit. Kohtuotsuses on kohus arvestanud vaid ühte komponenti ja esitanud oma seisukoha, lähtudes kostja omakapitali suurusest, müügitulust ning makstud töötasu suurusest. Nimetatud kolm näitajat ei ilmesta mingil moel ettevõtte tegelikku majandusseisundit ja ei saa olla põhjenduseks viivisenõude mittevähendamisele. Samuti on viivis ebamõistlikult suur: hageja on nõudnud ajavahemiku 14.01.200931.07.2009 eest põhisummalt 7 432 963,33 kokku viivist 197 viivitatud päeva eest 7 321 465 krooni, mis teeb aastaseks intressimääraks 186%. Mõistlik viivisemäär võiks olla pisut suurem, kui seadusjärgne intressimäär 0,02% päevas, mis on põhinõudelt näiteks 292 858 krooni. Kohus võib leida, et asjas pole esitatud muid tõendeid, millele tuginedes viivist vähendada. Seetõttu on eelmenetlus läbi viidud puudulikult ja on vajalik läbi viia uus eelmenetlus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Oleg Karpikov on apellatsioonkaebusega nõus Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsust tuleb muuta, vähendades väljamõistmisele kuuluvat viivist 7 321 465, 60 kr. peale, kuivõrd hageja nõudis viiviseid selles ulatuses (toimiku lk. 197-199), mitte 7 432 965,33 kr. ulatuses, nagu kohus on ekslikult leidnud. Samuti tuleb otsuses parandada ilmne trükiviga poolte registrikoodides. Hageja registrikood on 10685559, mitte 1068559, ja BGN Trading OÜ registrikood on 10922522, mitte 104310431451, nagu kohus on ekslikult märkinud poolte andmetes. Ülejäänud osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellant ei vaidlusta kohtuotsust põhivõla väljamõistmise osas, mistõttu tema põhjendused viiviste väljamõistmise ja selle vähendamise osas ei saa põhineda argumentidel, mis esitati vastuseks hageja põhinõudele. Kostja poolt maakohtus esitatud viiviste vähendamise taotlusele on maakohtu otsuses juba vastanud. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse tühise protsendi (1,5%) võrra, jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud tervenisti apellandi kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Mare Merimaa 6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.