Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Seve Ehituse Aktsiaselts esitas 13.10.2008 Pärnu Maakohtule hagi Andrus Schultsi vastu põhivõla 254 759,24 krooni ja viivise 146 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.04.2007 ehituse töövõtulepingu elamu ehitamiseks. Lepingu punkti 7 järgi tuli valmis töö üle anda 5 kuud peale vundamendi rajamise alustamist. Töö maksumuseks oli lepingu punkti 4 kohaselt 1,46 miljonit krooni ja kostja pidi nimetatud summa tasuma viie osamaksena (350 000 krooni peale lepingu allkirjastamist, 354 000 krooni peale vundamendi valmimist, 353 000 krooni peale majakarbi püstitamist, 353 000 krooni peale fassaadi viimistlemist ja 50 000 krooni peale tööde lõpetamist). Lepingu punkti 5.6 järgi on hagejal kostjapoolse tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist 0,1% maksmisele kuuluvast summast iga tasumise tähtajast üle läinud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tööde maksumusest, s.o mitte üle 146 000 krooni. Kostja on tasunud hagejale kolm esimest osamakset summas 1 057 000 krooni, neljandat ja viiendat osamakset kogusummas 403 000 krooni kostja tasunud ei ole. Sellele vaatamata jätkas hageja töödega ja lõpetas ehitustööd 21.12.2007. Ehituse ülevaatamisel ilmnesid puudused, mille kohta koostasid pooled tööde üleandmisevastuvõtmise aktile vaegtööde loetelu ning hageja pakkus puuduste kõrvaldamise tähtajaks 18.01.2008. Kostja akti ei allkirjastanud, keeldus tööd (koos tuvastatud puudustega) vastu võtmast ning nõudis, et ehituse puudused selgitaks välja tema poolt nimetatud ekspert. Kostja võttis maja faktilise valduse üle 23.01.2008. Sellest päevast alates oli puuduste kõrvaldamine ehitusel võimalik vaid kostja nõusolekul. Kostjale tekkis kohustus ka viienda osamakse tasumiseks. 16.02.2008 valminud ekspert Hannes Kase arvamuse kohaselt oli vaegtööde maksumuseks 148 240,76 krooni. Kuigi hageja ei nõustunud kõigi aktis toodud järeldustega, oli ta valmis puudused kõrvaldama. Kuna kostja keeldus kuue kuu vältel erinevatel ettekäänetel hageja pakkumisest töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks ega võimaldanud sissepääsu elamusse, saatis hageja 18.08.2008 kostjale teate, et loobub defektide kõrvaldamise püüdest ja on nõus tasaarvestama kostja võlgnevuse summas 403 000 krooni vaegtööde maksumusega summas 148 240,76 krooni tingimusel, et ülejäänud 254 759,24 krooni tasumine toimub hiljemalt 31.08.2008. 23.09.2008 kirjas teatas kostja hagejale, et võtab puudustega töö vastu, kuid alandab tööde eest tasumisele kuuluvat hinda 403 000 krooni, s.o kogu hagejale võlgnetava summa ulatuses. Lepingutähtajal ilmnenud puuduste kõrvaldamise maksumus olnuks 148 240,76 krooni. Kuna kostja tegi töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks hagejale võimatuks, tunnistab hageja seda võlga kostja ees ning tasaarvestab kostjale võlgnetava summa sama suure osaga kostja võlgnevusest, misjärel kostja võlgneb hagejale 254 759,24 krooni. Puudub vaidlus, et fassaadi ei viimistletud ja selles, et kostjal on kohustus tasuda neljas osamakse. Kostja kasutas elamut elamiseks alates 24.03.2008. Seega oli kostja hiljemalt nimetatud kuupäevast alates viivituses nii neljanda kui viienda osamakse tasumisega. Kuna viivitus on kestnud 575 päeva, on viivis praeguseks jõudnud maksimummäärani. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista viivis kindlas summas, s.o 146 000 krooni.

2(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915 Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja võttis teostatud tööd koos puudustega vastu 23.09.2008. Elamu kasutamine enne nimetatud kuupäeva ei tähenda, et kostja oleks selle vastu võtnud. Kostja esitas tahteavalduse lepingu hinna alandamiseks. Kuna hageja ei ole käesoleva ajani teatist vaidlustanud, on kostjapoolne hinna alandamine lepingut muutva tingimusena kehtiv ning hagejal puudub põhinõue summas 254 759,24 krooni. Hageja on võtnud omaks lepingu mittekohase täitmise. Kostja ei ole takistanud puuduste kõrvaldamist. Puuduste likvideerimise aja ja tingimuste määramine ei kuulunud hageja ainupädevusse. Hageja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks olid ebamõistlikud ja ebareaalsed. Ilma uut eramut ehitamata ei ole võimalik kõiki hageja töös ilmnenud puudusi kõrvaldada. Hageja väide, et töös ilmnenud puuduste maksimaalseks maksumuseks on 148 240,76 krooni, ei ole tõendatud. Akt, millele hageja tasaarvestuse avalduses viitab, on koostatud piiratud andmete alusel. Kohtu poolt määratud ekspertarvamuse kohaselt tuleb lepingu hinda alandada 305 928,20 krooni võrra. Hageja on 254 759,24 krooni saamiseks kohustatud tõendama lepingu nõuetekohast täitmist nimetatud summa ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt nõutav summa kuulub tasumisele nende tööde eest, mis ei ole kajastatud ekspertiisis või ei ole kaetud ekspertiisis esitatud summaga 305 928,20 krooni, mille ulatuses on lepingu hinna alandamine põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, mida ta on 254 759,24 krooni eest teinud ja kas tehtu vastab lepingu tingimustele. Lähtuvalt ekspertiisist, lepingu alandamata hinnast ning asjaolust, et kostja on hagejale lepingu täitmise eest tasunud 1 057 000 krooni, võiks hüpoteetiliselt hageja nõude maksimaalseks ulatuseks olla 97 071,80 krooni. Kuna hagejal puudub põhinõue, puudub tal ka viivisenõue. On ebaselge, millise määra alusel on viivisenõue esitatud, millise perioodi eest viivist nõutakse ja millised on viivise arvestuslikud alused. Kui kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, taotleb kostja viivise vähendamist nullini või VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuseni. Viivisenõue on pahatahtlik. Viivise vähendamiseks annab põhjust ka asjaolu, et enne hagi esitamist ei ole hageja kostjalt viivist nõudnud. Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus tegi 01.09.2010 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 250 302 krooni ja viivise 73 000 krooni. Maakohu tuvastas, et pooled sõlmisid 09.04.2007 ehituse töövõtulepingu. Töö maksumuseks oli 1 460 000 krooni. Vaidlus puudub selles, et kostjal on hagejale tasumata kaks viimast osamakset kogusummas 403 000 krooni (4. osamakse 353 000 krooni peale fassaadi viimistlemist ja 5. osamakse 50 000 krooni peale tööde lõpetamist). Lepingu punktis 5.5 lepiti kokku, et töö antakse üle aktiga, mille kostja aktsepteerib viie tööpäeva jooksul arvates akti esitamisest või sama aja jooksul esitab motiveeritud kirjaliku pretensiooni akti kohta. Juhul, kui 5 tööpäeva jooksul ei ole kostja oma kirjalikku pretensiooni esitanud, loetakse akt aktsepteerituks ja tasumise tähtaeg on 5 päeva. Kostja väitel esitati 21.12 2007 kuupäeva kandev akt talle allkirjastamiseks 17.01.2008, mistõttu aktis märgitud vaegtööde teostamise tähtaeg 18.01.2008 oli ilmselgelt ebareaalne. Kostja ei allkirjastanud akti, kuna soovis, et tema enda poolt määratud ekspert tuvastaks kõik elamu defektid. Hageja nõustus sellega. Esmase pretensiooni vaegtööde kohta esitas kostja hagejale 22.12.2007 (I köide lk 69). 23.01.2008 anti poolte kokkuleppel elamu võtmed ja faktiline valdus kostjale üle.

3(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915 16.02.2008 valmis kostja poolt tellitud ekspertarvamus, mille kohaselt oli vaegtööde likvideerimise maksumuseks 148 240,76 krooni. Hageja nõustus aktis märgituga ja oli valmis puudused kõrvaldama 14 tööpäeva jooksul. Puudused jäid kõrvaldamata kostja süül, kes nõudis tööde tegemise graafiku korduvat ümbertegemist, soovis kaasata spetsiaalset järelevaatajat ja hiljem eksperti, keeldus maja tööde tegemise ajaks vabastamast ning soovis uut ekspertiisi, kuna hakkas kahtlema ekspert Hannes Kase erapooletuses. Kostja keeldus hageja ettepanekust asuda puudusi kõrvaldama ettepanekule järgneval päeval ja teostada tööd kahe nädala jooksul, kuna neljaliikmelisel perekonnal ei olnud võimalik nii kiiresti oma elu ümber korraldada, nõuetekohase töö tegemiseks on vaja arvestada välistemperatuuri, nii ulatuslikke töid ei ole võimalik teostada paari nädala jooksul ning kõiki ehitaja töös esinevaid puudusi ei ole üldse võimalik kõrvaldada. Kuna puuduste kõrvaldamine kuue kuu jooksul ei õnnestunud, loobus hageja 18.08.2008 puuduste omapoolsest kõrvaldamisest ning tegi kostjale kompromissettepaneku, kus nõustus võlgnetava summa 403 000 krooni tasaarvestama puuduste likvideerimise maksumusega 148 240,76 krooni. Kostja teatas 23.09.2008 hagejale, et võtab töövõtulepingu alusel teostatud tööd puudustega vastu ja alandab ühepoolselt tööde eest tasumisele kuuluvat hinda 403 000 krooni ulatuses. Hageja esitas kostjale hagiavalduses tasaarvestuse avalduse ning teatas, et ei nõustu hinna alandamise avaldusega. Hageja esitas kostjale lepingu punktist 5.6 tuleneva viivisenõude ja leidis, et kostja on neljanda ja viienda osamakse tasumisega olnud viivituses hiljemalt 24.03.2008, s.o päevast, mille suhtes on kostja tunnistanud, et elamu oli tema valduses ja ta kasutas seda sihipäraselt. Kohtu poolt määratud ekspertarvamuse kohaselt on ehitise juures seni tegemata tööde orienteeruv maksumus 35 736 krooni (koos käibemaksuga), esinevate puuduste likvideerimise orienteeruv maksumus 92 645 krooni ning kasutatud ja projektis ettenähtud materjalide hinnavahe 27 317 krooni. Eksperdi hinnangul tuleks valminud hoone kvaliteeti arvestades vähendada lepingus kokkulepitud maksumust veel 10% võrra. Ekspert pakkus ehitise kokkuleppeliseks maksumuseks 1 154 072 krooni. Hageja nõude saab lepingu p 5.5 alusel lugeda sissenõutavaks päevast, mil kostja töö vastu võttis või seda saab lugeda tema poolt vastu võetuks. Kostjal on tasumata kaks viimast lepingujärgset osamakset. Lepingu punkti 5.4 kohaselt pidi kostja tasuma neljanda makse peale fassaadi viimistlemist. Hagiavalduses märkis hageja, et vaatamata kostja viivitusele neljanda osamakse tasumisel, jätkas hageja töödega. Kohus asus seisukohale, et fassaadi viimistlus valmis koos tööde lõpetamisega ning neljas ja viies osamakse võisid muutuda sissenõutavaks ühel ja samal ajal. Hageja väitel viis ta ehitustööd lõpule 21.12.2007 ja vormistas sama kuupäevaga tööde vastuvõtmise-üleandmise akti, mida kostja ei allkirjastanud. Kostja poolt 22.12.2007 esitatud pretensioonist ei nähtu, kas ehitustööd olid tegelikult lõpule viidud või mitte. Akti koostamine 21.12.2007 kuupäevaga viitab töövõtja seisukohale tööde lõpetamise kohta, kuid selles sisalduv vaegtööde nimekiri asjaolule, et akt koostati märgitud kuupäevast hiljem ja peale kostja pretensioonide ärakuulamist. Kuna tööde üleandmist ei toimunud ning kostja oli lepingus ettenähtud tähtaja jooksul esitanud pretensiooni, ei muutunud hageja tasunõue tööde lõpetamisel sissenõutavaks. Ebaõige on hageja seisukoht, et maja faktilise valduse üleandmine kostjale 23.01.2008 on samastatav töö aktiga üleandmisega ning nimetatud kuupäevast alates oli kostjal kohustus tasuda ka viies osamakse.

4(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915 Vaidlus puudub selles, et töövõtja poolt 21.12.2007 üleandmiseks pakutud töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna sellel ei olnud kõiki kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1). Kuna kõnesoleval juhul on töövõtulepingu objektiks elamu, oleks uue töö tegemise nõue ilmselt põhjendamatu ning tellija pretensioonis ja aktides kirjeldatud vaegtöid silmas pidades ka ebamõistlik (VÕS § 646 lg 1). Töö üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisest alates on hageja nõustunud kostja pretensioonidega, hiljem ka kostja poolt tellitud eksperdi arvamusega ning teinud ettepanekuid ilmnenud puuduste viivitamatuks likvideerimiseks. Hagejal ei õnnestunud ilmnenud puudusi likvideerida kostjast tulenevatel põhjustel, mida näitab pooltevaheline kirjavahetus (I köide lk 123-187). VÕS § 646 lg 1 annab tellijale õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uuesti tegemist, kuid ei anna kohtu hinnangul alust hakata töövõtja tegevust juhtima ja korraldama (millal, kui kaua, mil viisil, kelle järelevalve all, milliste töölistega tööd teostatakse vms). Kui töövõtja ei paranda tööd mõistliku aja jooksul või tellijal puudub usaldus praaktööd teinud töövõtja suhtes, võib ta töö ise parandada või lasta seda teha ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lg 5 alusel. Tekkinud olukorras oli hageja loobumine tööde teostamisest ja sellest tulenev tasaarvestuse ettepanek põhjendatud. Kostja võttis 23.09.2008 puudustega töö vastu, millest alates muutus hageja tasunõue summas 403 000 krooni sissenõutavaks. Kostja on põhjendamatult venitanud puudustega töö vastuvõtmisel, milline käitumine viitab soovile takistada hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. VÕS § 111 lg 1 kohaselt võib lepingupool, kellel on teise lepingupoolega vastastikused kohustused, oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmise tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Antud juhul on hageja täitmist pakkunud ja kinnitanud, et ta selle kohustuse täidab ning kostja on pakkumise ka vastu võtnud, mida kinnitab poolevaheline kirjavahetus. Seega puudustega töö vastuvõtmise korral puudunuks kostjal õiguslik alus tasu maksmisest keelduda. Alusetu on kostja seisukoht, et hageja ei ole olnud valmis ega soovinud puuduseid kõrvaldada ning kostja keeldus õigustatult hageja ettepanekust puudused kõrvaldada, kuna kostja hinnangul olid osad puudused kõrvaldamatud, tööd väldanuks hageja poolt esitatud graafikust kauem, tööde tegemiseks oli aastaaeg ebasobiv ning elamu vabastamine oli kostja perekonnale ebamugav. Vaatamata vaegtööde mahu pidevale suurenemisele, otsustas kostja 08.03.2008 elamusse sisse kolida, mis ilmselgelt raskendas ehitise puuduste kõrvaldamist, kuid kinnitab samas, et hageja poolt tehtut oli võimalik sihipäraselt kasutada. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suures osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja töös ilmnenud puudused (I köide lk 69, 29-34, I köide lk 114-117) ei ole kostja seisukohalt väheolulised, kuid lepingu objektist lähtuvalt oli hageja oma kohustuse suures osas täitnud. Koos teatisega puudustega töö vastuvõtmise kohta edastas kostja hagejale 23.09.2008 avalduse, milles teatas, et alandab tema poolt tasumisele kuuluvat hinda 403 000 krooni ulatuses. VÕS § 648 p-i 2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui ta keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on kostja teinud hagejale tööde teostamise praktiliselt võimatuks. Kohtu arvates võib kostja käitumist tervikuna hinnata kui töövõtja ettepanekust õigustamatut keeldumist. Hinna

5(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915 alandamise avalduses tugines kostja puudustele, mis on poolte vahel „vahetatud korrespondentsi ning läbirääkimiste käigus ammendavalt kirjeldatud“. Kõnesolevate puuduste ehk kohustuse mittekohase täitmise väärtus oli kostja poolt tellitud ekspertiisiga kindlaks tehtud ja see oli 148 240,76 krooni. Seega olnuks kostja õigustatud hinda alandama vaid nimetatud summa, mitte kogu tema poolt maksmisele kuuluva tasu ulatuses. Eeltoodust tulenevalt muutus hageja nõue 403 000 krooni saamiseks sissenõutavaks 23.09.2008, millest alates 5 päeva jooksul oli kostja kohustatud selle tasuma. Kuna hageja tegi 18.08.2008 tasaarvestamise ettepaneku, pidi kostja tasuma 254 759,24 krooni ning on alates 29.09.2008 nimetatud rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Ekspert Leo Rahumägi hinnangul on ehitisel esinevate vaegtööde ja nende likvideerimise maksumus 177 698 krooni. Lisaks sellele pidas ekspert õigeks vähendada elamu lepingulist maksumust 10% võrra, mis on tingitud suurenenud ekspluatatsioonikuludest ja elamistingimuste raskendamisest sisemiste tööde teostamisel. Kohus nõustus hagejaga, et eksperdi ettepanek vähendada peale vaegtööde hinna mahaarvamist objekti kogumaksumust lisaks 10% võrra, ei ole küllaldaselt põhjendatud. Ettepaneku tegemisel arvestas ekspert järgmisi hoone kvaliteeti mõjutavaid asjaolusid - ebaõige põranda ja vundamendi soojustus, RYL-2000 1.klassile mittevastav seinte, lagede ja põrandate tasasus, välisseinte soojustuse suurem soojajuhtivus, uste vale käelisus, iluvead viimistlustöödes. Kaks viimast kvaliteedinäitajat on kohtu hinnangul kergesti kõrvaldatavad. Samuti peaks olema kõrvaldatav seinte, lagede ja põrandate ebatasasus. Põranda ja vundamendi soojustuseks on kasutatud projektis ettenähtust erinevat materjali, kuid kahe materjali võrdlusandmed eksperdil puuduvad, mistõttu ei saa väita, et hoone kvaliteet oleks seetõttu langenud. Välisseinte soojustuses vale materjali kasutamine on oletuslik ning põhineb kostja poolt tehtud fotodel, mistõttu tunnistas ekspert vajadust selle väite kontrollimiseks. Eeltoodu tõttu on oletuslik ka ekspluatatsioonikulude suurenemine vundamendi, põranda ja seinte soojustusega seoses. Kostja elutingimuste raskenemine elamus teostatavate sisetööde tõttu ei ole hoone ehitusliku kvaliteedi näitaja. Põhjendamata on eksperdi seisukoht maha arvata lepingulisest maksumusest ventilatsioonitööde maksumus 22 000 krooni, kuna nimetatud töö oli lepingu kohaselt kostja teostada. Ekspert tunnistas, et hageja poolt kirjeldatud ventilatsioonitöid on objektil tehtud, kuid see töö maksab kõige rohkem 5000 krooni. Selline väide on oletuslik ega saa olla ekspertarvamuse andmise aluseks. Ekspert tunnistas kohtuistungil, et ta ei kontrollinud tegelikult käigutee olemasolu pööningul, mistõttu on põhjendamatu selle paigutamine tegemata tööde nimekirja. Muude hageja poolt esitatud vastuväidetega eksperdi järeldustele kohus ei nõustu. Ekspert lähtus ehituslike puuduste (pööninguluugi, tagafassaadi lumetõkke, terrassialuse killustiku ja geotekstiili puudumine, vundamendi värvimata jätmine) märkimisel projektist, mida ehitaja on kohustatud järgima. Ekspert Leo Rahumägi ekspertarvamusest lähtuvalt on tegemata tööde ja puuduste likvideerimise koguväärtus 152 698 krooni. Ekspert Hannes Kase hinnangul oli see 148 240,76 krooni. Hinnavahe 4457,24 krooni võib tuleneda asjaolust, et elamu ekspluatatsiooni käigus on tekkinud uusi puudusi. Näiteks pesuruumi põrandaga seonduvaid probleeme 16.02.2008 teostatud ekspertiis ei kajasta. Kuna hageja on lepingu punktide 23, 24 ja 25 järgi andnud tema poolt teostatud töödele 2-aastase garantii ja võtnud kohustuse teostatud tööde puudused, vaeg- ja praaktööd kõrvaldada oma kulul, peab kohus põhjendatuks vähendada kostjalt väljamõistmisele kuuluvat summat Leo Rahumägi poolt antud ja kohtu poolt põhjendatuks hinnatud ekspertarvamusest lähtuvalt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluv tasu 403 000 krooni vähendamisele 152 698 krooni võrra ja kostjalt tuleb välja mõista 250 302 krooni.

6(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915 Lepingu punkti 5.6 kohaselt on töövõtjal õigus tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise korral nõuda tellijalt viivist 0,1% maksmisele kuuluvast summast iga tasumise tähtajast üle läinud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tööde maksumusest. Kostja on tasumisega viivituses olnud alates 29.09.2008. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue 10% lepingu maksumusest, s.o 146 000 krooni. Kostja taotles viivise vähendamist nullini või siis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrani. Vaatamata asjaolule, et kostja keeldumine hagejale kokkulepitud tasu maksmisest oli kohtu hinnangul ebaseaduslik, näeb kohus tekkinud olukorras ka hageja süüd. Asjas kogutud tõendite põhjal on ilmne, et teostatud tööde üleandmine ei toimunud lepingule vastavalt, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, millal valmis fassaadi viimistlus ja tekkis kostjal neljanda osamakse tasumise kohustus. Ebamäärasus neljanda osamakse tasumise kohustuse suhtes tekitas olukorra, kus tellija sidus selle alusetult puuduste likvideerimisega, kostja sellega ei nõustunud ning erimeelsused viisid ebakonstruktiivse vastasseisuni eelkõige kostja poolt. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingule ei kohaldu tarbijatöövõtulepingu sätted, on füüsilisest isikust tellija kõnesolevas suhtes nõrgem (või end nõrgemana tundev) pool, mis teeb mõistetavaks kostja pahameele ja nõutuse ehituspraagi ilmnemisel. Lepingu kohaselt oli töö hinnaks 1 460 000 krooni, millest erimeelsuste tekkimisel oli kostjal suurem osa ehk 1 057 000 krooni tasutud. Kohtu hinnangul võinuks hageja, kes puudusi oma töö kvaliteedis tunnistas (I köide 136), keskenduda kostjaga suhtlemisel eelkõige töö parandamisele, mitte puudustega töö üleandmisele ning sellest tulenevale tasunõudele. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus viivist 72 000 kroonini (VÕS § 164 lg 1). Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt ei takistanud kostja hagejal töös ilmnenud puuduste likvideerimist. Hageja ei ole kunagi teinud reaalseid pakkumisi töös ilmnenud puuduste likvideerimiseks. Kolmepäevane etteteatamine ei olnud asjaolusid arvestades mõistlik pakkumine töös ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, kostja oleks vajanud elukorralduse muutmiseks rohkem aega. Hageja oli teadlik, et kostjal on kaks väikest last. Lisaks oli hageja poolt esitatud graafik vaid ülevaatlik ega võimaldanud puuduste likvideerimise ajaks palgatavale eksperdile ning järelevaatajale esitada täpset lähteülesannet. 10.06.2008 avaldas hageja soovi puudused likvideerida 10.08.2008, kuid esitas seejuures kostjale eeltingimusi. Samuti olid kõik hageja poolt puuduste kõrvaldamiseks esitatud tähtajad nõuetekohase töö teostamiseks ebareaalsed, arvestades puuduste ulatust ja iseloomu. Hageja poolt tehtud töös ilmnenud puuduste likvideerimise aja ning tingimuste dikteerimine ei kuulu hageja ainupädevusse. Mittekohasest täitmisest tulenevalt on kostjal õigus kaasata puuduste likvideerimise protsessi eksperdid ja järelevalve ning kontrollida kasutatavate töötajate kvalifikatsiooni. Kostja ei ole viivitanud puudustega töö vastuvõtmisega. Hageja ei pakkunud kordagi vastuvõtmiseks valmis tööd ega ole seda teinud siiani. Maakohus leidis vastuoluliselt, et kostja viivitas puudustega töö vastuvõtmisel, samas on kohtuotsuses esitatud järeldus, et vastuvõtmiskohustuse täitmise eeldused ei ole täidetud. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 111 lg-id 1 ja 3. Töövõtusuhtes töö vastuvõtmise ning tasu maksmise kohustusega seonduvalt ei ole VÕS § 111 kohaldatav, kuna töö vastuvõtmise kohustus ja tasu maksmise kohustus ei ole teineteise suhtes vastastikused kohustused. Hageja ei ole oma kohustusi suures ulatuses poolte kokkulepitu kohaselt täitnud. Põhjendamata on kohtuotsuses avaldatud seisukoht, et hageja kohustuste täitmise ulatuse kriteeriumiks saab olla eramu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt ei ole hagejal alust nõuda kostjalt põhivõla summas 250 302 krooni tasumist. Selleks, et hageja

7(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915 nõue oleks põhjendatud, on ta kohustatud tõendama töövõtulepingu nõuetekohast täitmist. Kostjapoolne töövõtulepingu hinna alandamine oli kohane. Täitmisnõudega hagi esitamist ei saa pidada kostja poolt teostatud kujundusõiguse vaidlustamise kohaseks vormiks. Hageja tunnistab tasaarvestuse avalduses selgelt, et tema poolt teostatu on puudustega ja ta on omaks võtnud töövõtulepingu mittekohase täitmise. Kostja muutis hinna alandamisega pooltevahelise võlasuhte tingimusi selleks, et taastada töövõtulepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal poolte vahel. Pärast 2008.a veebruari ilmnes hageja töös rida puudusi, mis ei ole algses ekspertiisis kajastatud. Seda kinnitab kohtumenetluses läbi viidud ekspertiis. Esialgne ekspertiis ei ole pooltele siduv. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta 1Partner Ehitus OÜ 21.02.2008 kalkulatsiooni. L. Rahumägi poolt esitatud ekspertarvamus on kogu ulatuses põhjendatud. Eksperdi hinnang, et töövõtulepingu hinda tuleb alandada 10% võrra, ei ole õiguslik hinnang, vaid selgelt ehitustehnilistest puudustest lähtuv järeldus. Maakohus ei ole ekspert, kelle väiteid saaks kohtumenetluses läbiviidud ekspertiisi tõendusliku väärtuse hindamisel arvestada. Hageja ei ole tõendanud, et 250 302 krooni ei ole kaetud algses ekspertiisis esitatud summaga, so 305 928,20 krooni, mille ulatuses on töövõtulepingu hinna alandamine põhjendatud. Samuti puudub hagejal viivisenõue ja viivise arvestuslik alus on vale. Kostja alandas töövõtulepingu hinda ja seega on põhjendamata hageja viivise selgituses esitatud viivise nõude maksimaalsed summad. Töövõtulepingu punkti 5.6 kohaselt oleks hageja viivisenõude maksimaalne summa 105 700 krooni, s.o 10% tööde maksumusest, kuid maakohus leidis, et viivisenõude maksimaalseks ulatuseks on 146 000 krooni. Eelnev ei ühti kohtu seisukohaga, et töövõtulepingu hind kuulub 152 698 krooni ulatuses alandamisele. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on hageja viivisenõude maksimaalseks summaks 130 730,20 krooni. Samas rõhutab kostja, et kõrvalnõude olemasolu sõltub põhinõude olemasolust. Seega puudub hagejal kostja vastu viivisnõue, kuna hagejal puudub põhinõue. Kostja jääb menetluses eelnevalt esitatud viivise vähendamise nõude juurde. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja menetlusõiguse rikkumise tõttu tuleb muuta otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21).

8(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915 -

-

-

viies osamakse tuli tasuda 5 tööpäeva jooksul arvates töö lõpetamisest; töö tuli anda üle aktiga, millega tellija pidi aktsepteerima talle esitatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti viie tööpäeva jooksul arvates akti esitamisest või esitama sama aja jooksul kirjaliku pretensiooni. kostjal on hagejale tasumata kaks viimast osamakset: 4.osamakse 353 000 krooni peale fassaadi viimistlemist ja 5.osamakse 50 000 krooni peale tööde lõpetamist; ehituslepingu järgi pidid ehitustööd valmima viis kuud peale vundamendi rajamise alustamist, hageja pidi alustama töö teostamist 10.04.2007. Vundament valmis 16.07.2007 ja tööd pidi valmis olema 16.12.2007. hageja koostas 21.12.2007 kuupäeva kandva töö üleandmis-vastuvõtmise akti ja vaegtööde loetelu ning tegi kostjale ettepaneku töö vastu võtta 17.01.2008; vaegtööde loetelus kirjeldatud tööd kohustus hageja aktis likvideerima 18.01.2008; kostja ei allkirjastanud akti, sest leidis, et tööd on teostatud puudustega, tööde tähtaeg on ebareaalne ja soovis eksperdi poolt defektide tuvastamist; 23.01.2008 andis hageja maja võtmed kostjale üle; 16.02.2008 tuvastas ekspert H.Kase puudused hinnaga 148 240,76 krooni, mille kõrvaldamisega 14 päeva jooksul hageja nõustus; alates 08.03.2008 elab kostja majas (ringkonnakohtu protokoll); hageja teatas 18.08.2008, et loobub defektide edasise kõrvaldamise püüdest; 23.09.2008 teatas kostja, et võtab töö puudustega vastu, kuid alandab hinda 403 000 krooni võrra; hageja teeb hagiavalduses tasaarvestuse arvestades puuduste hinda 148 240,76 krooni, nõudes kostjalt 254 759,24 krooni võlgnevust;

9(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915 Ehituslepingu p 5.5 alusel muutus hageja tasunõue viimase osamakse osas sissenõutavaks peale tööde lõpetamist. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, millal elamu valmis ja millal tehti kostjale ettepanek see vastu võtta. Maakohus tuvastas, et elamu valmis ja esitati kostjale vastuvõtmiseks ja akti allkirjastamiseks hiljemalt 17.01.2008. Pooled ei ole nimetatud osas otsust vaidlustanud. Lepingu p 5.5 kohaselt pidi kostja akti aktsepteerima viie tööpäeva jooksul arvates akti esitamisest või sama aja jooksul esitama motiveeritud kirjaliku pretensiooni akti kohta. VÕS §-st 638 tuleneb tellija kohustus valmis tööd vastu võtta, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Nimetatust tuleb eristada töö üleandmise kohustust (VÕS § 637 lg 4 II lause). Nõustuda tuleb apellandiga, et maakohtu otsus on vastuoluline osas, milles maakohus kohaldades VÕS § 111 lg-tes 1 ja 3 sätestatut leidis, et kostja viivitas puudustega töö vastuvõtmisel, kuid samal ajal ei olnud vastuvõtmiskohustuse täitmise eeldused täidetud. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et täitmise vastuvõtmise ja tasu maksmise kohustused ei ole vastastikused kohustused, mille puhul kohalduks VÕS § 111. Seega võis kostja töö vastuvõtmisest keelduda ja viimase kahe makse osas tasumast keelduda, kui kostjal oli selleks küllaldane alus. Kostja on tuginenud asjaolule, et töö oli tehtud puudustega ja hageja ei ole seda eitanud. Maakohus ei ole analüüsinud tõendeid, mis seonduvad hageja omaksvõetud puudustega ja kostja pretensioonidega. Samuti pole maakohus hinnanud, kas kostja tööde vastuvõtmisest keeldumise alusena esitatud pretensioonid, mida kajastati ka hageja 21.12.2007 kuupäeva kandvas aktis, võimaldasid keelduda tööde vastuvõtmisest. 07.01.2008 kostja e-kirjas hagejale (I köide, tl 106) on kostja märkinud töödes ära järgmised puudused: magamistoa aknaraamil korralik kriimustus; samal aknal üleval vasakpoolsel nurgal silikoon panemata; elutoa laes mitmes kohas praod; poisi toas lae ja seina liitekohas praod; sauna akna link ei kata auku ära; esiku seinal vaja teha värviparandusi. 13.01.2008 (ekslikult märgitud kuupäevaks 23.01.2008, peale tehtud kostja parandus I kd, tl 107) ja 22.12.2008 pretensioonis (I kd, tl 69) on kostja märkinud töödes täiendavalt puudusi: maja pole korralikult puhastatud seest; seinad kõverad kohati 1-2 cm (kõige suurem probleem); elutoa laes praod; laed ei ole sirged, on ülespoole kummis; terrassi ukse ees põrandas suur lohk (suur probleem), ustel suured laigud värvi sees, värviparandused defekte ei ole peitnud; tapeet magamistoas kohati lahti; WC pott puhastamata; WC uksel spoon ülevalt nurgast lahti, ülemine ukseliist praak, liistu kohal seinal defektid; aurusaun ei ole kohale tõstetud; leiliruumis üks aste või pink puudu; leiliruumi akna sulgur ei kata aknas auku ära; parkett mõnes kohas kriibitud ja õõtsub; vundamendi müüriplekid maja poole kaldu; eestoas mitmeid värvi ja pahteldamise vigu, sein kõver; magamistoa aknal silmaga nähtav 6-7 cm kriim; WC aknal väljas korgid või kaaned puudu; osadel aknalaua plekkidel ja piirdeliistudel suured vahed sees; trepi kohal eenduv katuseosa lõpetamata; maja taga puudu ilmastikukindel veekraan. 16.01.2008 kostja e-kirjades (I kd, tl 108-122 ja 70-105) on kostja saatnud pretensioonide ilmestamiseks ka fotod. Eelnimetatud puudused ei ole ringkonnakohtu hinnangul olulised, kuna ei takistanud eramu kasutuselevõttu ja olid kõrvaldatavad. Vaidlust ei ole selles, et hiljemalt 23.01.2008 anti maja võtmed üle ja 08.03.2008 asus kostja majja elama. Asja materjalidest ei nähtu, et vahepealsel perioodil oleks puudusi kõrvaldatud.

10(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 22), et kuigi tellija võib keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest üldiselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6), oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kostjal ei olnud alust jätta valmis töö vastu võtmata ja tööd tuleb lugeda VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks hiljemalt 24.01.2008 (tööde vastuvõtmiseks esitamine + viis tööpäeva). Ekslik on maakohtu seisukoht, et puudustega töö tuleb lugeda vastuvõetuks ja hageja nõue muutus summas 403 000 krooni sissenõutavaks alates 23.09.2008, kui kostja puudustega töö vastu võttis.

11(12)

Tsiviilasi nr: 2-08-66915

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.