Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ulatuses, eitades samas, et on takistanud hagejal ehituslike puuduste kõrvaldamist /t.l. 39-42/. Hageja on seisukohal, et kostja on õigustamatult keeldunud vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks, mistõttu ei saa ta VÕS § 648 p.2 tulenevalt vähendada tööandjale maksmisele kuuluvat tasu. Hageja ei ole keeldunud ehitusvigade kõrvaldamisest, kuid puudusi, mis ilmnesid maja tegelikul üleandmisel ja millised on fikseeritud 16.02.2008.a. hagejale üle antud ekspertiisiaktis, ei saanud kõrvaldada tellija, so kostja süül. Hageja teeb kostjale hagiavalduses tasaarvestuse avalduse. Hageja ei nõustu kostja poolt 23.09.2008.a. esitatud hinna alandamise avaldusega, kuna kostjal puudub VÕS § 648 p.2 tulenevalt õigus hinda alandada ning ta võlgneb hagejale 403 000 krooni. Lepingutähtajal ilmnenud puuduste kõrvaldamise maksumus olnuks ekspertiisaktist tulenevalt maksimaalselt 148 240.76 krooni. Kuna kostja tegi töö lepingutingimustega vastavusse viimise hagejale võimatuks, tunnistab hageja oma võlga kostja ees summas 148 240.76 krooni ning tasaarvestab kostjale võlgnetava summa sama suure osaga kostja võlgnevusest, misjärel kostja võlaks hagejale jääb 254 759.24 krooni. Kohtu poolt määratud eksperdi 26.11.2009.a.koostatud arvamuse /kd.2, t.l.103-132/ kohaselt tuleks lepingulisest maksumusest hinnanguliselt maha arvata 177 698 krooni ja vähendada elamu turuhinda 10% võrra. Hageja hinnangul on ekspertarvamuse ebaselguse tõttu ümber lükatud või vähemalt kahtluse alla seatud lepinguliste tööde maksumuse vähendamise vajadus 50 421 krooni ulatuses ja põhjendatud vähendamiseks saaks ekspert Leo Rahumägi arvamuse alusel lugeda 127 277 krooni. Täiendav hinna alandamine 10% võrra oleks hageja hinnangul alusetu ja väär. Eksperdi sellekohane arvamus ei ole ehitustehniline vaid õiguslik hinnang ega võta arvesse asjaolu, et töövõtja ei saanud oma ehitusvigu kõrvaldada tellija, so kostja keeldumise tõttu. Seega on ka võimalikud suurenenud ekspluatatsioonikulud ja elamistingimuste raskenemine sisetööde teostamisel tingitud kostja keeldumisest lasta hagejal endal ehitusvead parandada. Vastavalt töövõtulepingu p.5.6 on töövõtjal tellijapoolse tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist 0,1% maksmisele kuuluvast summast iga tasumise tähtajast üle läinud päeva eest, kuid mitte rohkem, kui 10% tööde maksumusest, so mitte üle 146 000 krooni. Puudub vaidlus, et fassaadi ei viimistletud ja seega ka vaidlus kostja kohustuse üle tasuda neljas osamakse. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et viimane võttis töö koos puudustega vastu alles 23.09.2008.a. Samas (30.10.2008.a. kiri nr.2/184) kirjas on kostja esindaja tunnistanud, et valminud elamu oli kostja valduses ja kostja kasutas seda elamiseks 24.03.2008.a. Seega oli kostja hiljemalt nimetatud kuupäevast alates viivituses nii neljanda kui viienda osamakse tasumisega. Kuna viivitus on kestnud 575 päeva, on viivis praeguseks (isegi juhul, kui makseviivituse alguseks lugeda hagi esitamise aeg) jõudnud maksimummäärani. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista viivis kindlas summas, so 146 000 krooni. Hageja toetub oma nõudes VÕS §-dele 76 lg.2, 635 lg.1, 640 lg.2 ja 648 p.2. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Hagejal puudub kostja vastu põhinõue summas 254 759.24 krooni. Kostja on avaldusega alandanud lepingu hinda summas 403 000 krooni, millist avaldus hageja ei ole vaidlustanud, samuti ei ole

täidetud eeldused tasu maksmise kohustuse tekkimiseks. Kostja võttis poolte vahel sõlmitud lepingu alusel teostatu töö puudustega vastu 23.09.2008.a. Asjaolu, et kostja kasutas elamut enne nimetatud kuupäeva, ei tähenda, et ta oleks selle vastu võtnud. Samas teatises esitas kostja tahteavalduse lepingu hinna alandamiseks 403 000 krooni võrra, millega muutis töö hinda ja millest alates oli tal õigus keelduda 403 000 krooni tasumisest. Kuna hageja ei ole käesoleva ajani teatist vaidlustanud, on kostjapoolne hinna alandamine lepingut muutva tingimusena kehtiv ning hagejal puudub põhinõue summas 254 759.24 krooni. Hageja paljasõnaline väide, et ta ei nõustu teatisega hinna alandamise kohta, ei ole lepingut muutev avaldus. Hageja on võtnud omaks lepingu mittekohase täitmise, mida muuhulgas tõendab ka kohtumenetluse raames teostatud ekspertiis. Kostja muutis teatisega võlasuhte tingimusi selleks, et taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaalu poolte vahel. Lepingu mittekohase täitmise korral ei saa nõuda kogu lepingus ettenähtud hinna tasumist. Kostja ei ole mitte kunagi takistanud hagejal kõrvaldada töös esinenud puudusi ja on seisukohal, et hageja ei ole reaalselt mitte kunagi olnud valmis ega soovinud puudusi kõrvaldada. Tehtud töös ilmnenud puuduste likvideerimise aja ja tingimuste määramine ei kuulunud hageja ainupädevusse. Hageja mitmeid formaalseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ei saa pidada tõsiseltvõetavaiks, kuna need olid ebamõistlikud ja ebareaalsed. Ilma uut eramut ehitamata ei ole võimalik kõiki hageja töös ilmnenud puudusi kõrvaldada. Ei ole tõendatud hageja seisukoht, et töös ilmnenud puuduste maksimaalseks maksumuseks on 148 240.76 krooni. Akt, millele hageja tasaarvestuse avalduses viitab, on koostatud piiratud andmete alusel. Ekspert Leo Rahumägi poolt koostatud ekspertiisiaktist tulenevalt tuleb lepingu hinda igal juhul alandada 305 928.20 krooni võrra, kuni hageja ei ole tõendanud vastupidist. VÕS § 637 lg.3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, mistõttu on hageja 254 759.24 krooni saamiseks kohustatud tõendama lepingu nõuetekohast täitmist nimetatud summa ulatuses. Hageja ei ole menetluse kestel tõendanud, et tema poolt nõutav summa kuulub tasumisele nende tööde eest, mis ei ole, kui puudustega tööd, kajastatud ekspertiisis. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema poolt nõutav summa, so 254 759.24 krooni, ei ole kaetud ekspertiisis esitatud summaga, so 305 928.20 krooni, mille ulatuses on lepingu hinna alandamine põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud ka seda, mida ta on tema poolt nõutava 254 759.24 krooni eest teinud ja et tehtu vastab lepingu tingimustele. Lähtuvalt ekspertiisist, lepingu alandamata hinnast ning asjaolust, et kostja on hagejale lepingu täitmise eest käesoleval ajal tasunud 1 057 000 krooni, võiks hüpoteetiliselt Seve Ehituse AS nõude maksimaalseks ulatuseks olla 97 071.80 krooni. Hagejal puudub viivise nõue, kuna tal puudub põhinõue. Kohtul ei ole võimalik hageja viivise nõuet lahendada, kuna on ebaselge, millise määra alusel on see esitatud, millise perioodi eest viivist nõutakse ja millised on viivise arvestuslikud alused. Kui kohus siiski leiab, et viivise nõue on põhjendatud, taotleb kostja viivise vähendamist nullini või VÕS § 113 lg.1 sätestatud ulatuseni. Kostja leiab, et viivise nõue on pahatahtlik. Käesoleva ajani ei ole kostjale selge, milliste väidetavalt nõuetekohaste tööde eest hageja tasu nõuab, mistõttu ei ole tal olnud võimalik hinnata tasunõude põhjendatust. Viivise vähendamiseks annab põhjust ka asjaolu, et enne hagi esitamist ei

ole hageja kostjalt viivist nõudnud. Kostja toetub oma seisukohtades VÕS §-dele 113 lg.8, 162 lg.1, 635 lg.1 ja 637 lg.3. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tuvastatud asjaolud 9.04.2007.a. sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu nr.110-0904, mille objektiks oli majatüüp Kadri ja töö hinnaks 1 460 000 krooni. Vaidlus puudub selles, et lepingu p.5 kokkulepitud tasumise tingimustest ja korrast lähtuvalt on tellijal (so kostjal) töövõtjale (so hagejale) tasumata kaks viimast osamakset kogusummas 403 000 krooni. Lepingu /kd.1, l.k.10-14/ p.5.4. kohaselt pidi tellija tasuma 4.osamakse 353 000 krooni peale fassaadi viimistlemist ja p.5.5. kohaselt 5.osamakse 50 000 krooni peale tööde lõpetamist. Lepingu p.5.5. lepiti kokku, et töö antakse üle aktiga, mille tellija aktsepteerib viie tööpäeva jooksul arvates akti esitamisest või sama aja jooksul esitab motiveeritud kirjaliku pretensiooni akti kohta. Juhul, kui 5 tööpäeva jooksul ei ole tellija oma kirjalikku pretensiooni esitanud, loetakse akt aktsepteerituks ja tasumise tähtaeg on 5 päeva. Hageja väitel viis töövõtja ehitustööd lõpule 21.12.2007.a. ja koostas sama kuupäevaga elamu lepinguliste tööde üleandmise-vastuvõtmise akti /kd.1,t.l.20-21/, mis sisaldas ka tellija poolt elamu ülevaatamisel avastatud vaegtööde kirjeldust ja tähtaegu, millal töövõtja puudused likvideerib. Kostja väitel esitati akt talle allkirjastamiseks 17.01.2008.a. /kd.1, t.l.49/, mistõttu aktis märgitud vaegtööde teostamise tähtaeg (18.01.2008.a.) oli ilmselgelt ebareaalne. Kostja akti ei allkirjastanud, kuna soovis elamu kõikide defektide tuvastamist enda poolt määratud eksperdi poolt, millega hageja nõustus. Esmase pretensiooni vaegtööde kohta on kostja hagejale esitanud 22.12.2007.a. /kd.1, t.l.69/. 23.01.2008.a. anti poolte kokkuleppel elamu võtmed ja faktiline valdus kostjale üle /kd.1, t.l.23/. 16.02.2008.a. valmis kostja poolt tellitud ekspertarvamus /kd.1, t.l.24-34/. Hannes Kase arvamuse kohaselt oli vaegtööde likvideerimise maksumuseks 148 240.76 krooni. Hageja nõustus aktis märgituga ja oli valmis puudused kõrvaldama 14 tööpäeva jooksul. Hageja hinnangul jäid puudused ehitaja poolt kõrvaldamata kostja süül, kes nõudis tööde tegemise graafiku korduvat ümbertegemist /kd.1, t.l.150-170/, soovis kaasata spetsiaalset järelvaatajat /kd.1, t.l.35/ ja hiljem eksperti /kd.1, t.l.183/ keeldus maja tööde tegemise ajaks vabastamast ning soovis uut ekspertiisi, kuna asus kahtlema Hannes Kase erapooletuses /kd.1, t.l.186-187/. Kostja hinnangul ei ole hageja kunagi olnud reaalselt valmis ega soovinud puudusi kõrvaldada ning tema formaalseid ettepanekuid selleks ei saa pidada tõsiseltvõetavaiks. Kostja keeldumine hageja ettepanekust, asuda puudusi kõrvaldama ettepanekule järgneval päeval ja teostada tööd kahe nädala jooksul, ei olnud õigustamatu. Neljaliikmelisel perekonnal ei ole võimalik nii kiiresti oma elu ümber korraldada, nõuetekohase töö tegemiseks on vaja vältimatult arvestada välistemperatuuri, so aastaaega, nii ulatuslikke töid ei ole võimalik teostada paari nädala jooksul ning kõiki ehitaja töös

esinevaid puudusi ei ole üldse võimalik kõrvaldada. Kuna puuduste kõrvaldamine kuue kuu jooksul ei õnnestunud, loobus hageja 18.08.2008.a. puuduste omapoolsest kõrvaldamisest ning tegi kostjale kompromissettepaneku, kus nõustus võlgnetava summa (403 000 krooni) tasaarvestama puuduste likvideerimise maksumusega (148 240.76 krooni) /kd.1, t.l.38/. Vastuseks kompromissettepanekule teatas kostja 23.09.2008.a. hagejale, et võtab töölepingu nr.110-0904 alusel teostatud tööd puudustega vastu ja alandab ühepoolselt tööde eest tasumisele kuuluvat hinda 403 000 krooni ulatuses /kd.1, t.l.39-42/. Hageja vastas sellele kohtusse esitatud hagiga, milles teeb kostjale tasaarvestuse avalduse ning teatab, et ei nõustu hinna alandamise avaldusega. Hageja on kostjale esitanud Lepingu p.5.6 tuleneva viivise nõude. Hageja lõplik seisukoht on, et kostja on neljanda ja viienda osamakse tasumisel olnud viivituses hiljemalt 24.03.2008.a. alates, so päevast, mille suhtes kostja on tunnistanud, et elamu oli tema valduses ja ta kasutas seda sihipäraselt. Kohtumenetluse käigus määras kohus kostjale kuuluva ehitise kvaliteedi ja vaegtööde maksumuse kindlakstegemiseks ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert Leo Rahumägi poolt koostatud ekspertiisiaktist /kd.2, t.l.104-132/ nähtuvalt on ehitise juures seni tegemata tööde orienteeruv maksumus 35 736 krooni (koos käibemaksuga), esinevate puuduste likvideerimise orienteeruv maksumus 92 645 krooni ja kasutatud ning projektis ettenähtud materjalide hinnavahe 27 317 krooni. Eksperdi hinnangul tuleks valminud hoone kvaliteeti arvestades vähendama lepingus kokkulepitud maksumust veel 10% võrra. Seega pakub ekspert ehitise kokkuleppeliseks maksumuseks 1 154 072 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused VÕS § 635 lg.1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) ja teine isik (tellija) maksma selle eest tasu. Kõnesoleval juhul pidi töövõtulepingu tulemusena valmima elumaja Kadri. VÕS § 637 lg.3 kohaselt muutub töövõtja töötasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama seaduse lg.4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks siis, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Töövõtulepingus nr.110-0904 p.5.5. on pooled kokku leppinud, et töö antakse tellijale üle aktiga, mille tellija 5 päeva jooksul aktsepteerib või esitab sama tähtaja jooksul pretensiooni. Seega saab kõnesoleval juhul hageja nõuet lugeda sissenõutavaks päevast, kui kostja töö vastu võttis või seda saab lugeda tema poolt vastu võetuks. Lepingu p.5 on sätestatud töö eest tasumine viie maksega /kd.1, t.l.10/, millest kaks viimast on kostjal tasumata. Lepingu p.5.4 kohaselt pidi tellija neljanda makse tasuma peale fassaadi viimistlemist. Hagiavalduses märgib hageja, et „vaatamata tellija viivitusele neljanda osamakse tasumisel“, jätkas hageja töödega /kd.1, t.l. 2/. Samas ei ole kumbki pool ei kirjalikult ega suuliselt

väljendanud oma seisukohta selles osas, millal saabus neljanda osamakse tasumise tähtaeg, so millal valmis vaidlusaluse elamu fassaadi viimistlus. Kuna töö tuli tellijale üle anda aktiga ja akti fassaadi viimistluse üleandmise kohta kohtule esitatud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et fassaadi viimistlus valmis koos tööde lõpetamisega ning neljas ja viies osamakse võisid muutuda sissenõutavaks ühel ja samal ajal. Hageja väitel viis ta ehitustööd lõpule 21.12.2007.a. ja vormistas sama kuupäevaga tööde vastuvõtmise-üleandmise akti /kd.1, t.l. 20-21/, mida kostja ei allkirjastanud. Kostja poolt 22.12.2007.a. /kd.1, t.l.69/ esitatud pretensioonist ei nähtu, kas ehitustööd olid tegelikult lõpule viidud või mitte. Akti koostamine 21.12.2007.a. kuupäevaga viitab töövõtja seisukohale tööde lõpetamise kohta, kuid seal sisalduv vaegtööde nimekiri asjaolule, et akt koostati märgitud kuupäevast hiljem ja peale tellija pretensioonide ärakuulamist. Kuna tööde üleandmist ei toimunud ning tellija oli Lepingus ettenähtud tähtaja jooksul esitanud pretensiooni, ei muutunud töövõtja tasunõue tööde lõpetamisel sissenõutavaks. Ebaõige on hageja poolt hagiavalduses väljendatud seisukoht, et maja faktilise valduse üleandmine tellijale 23.01.2008.a. on samastatav töö aktiga üleandmisega ning nimetatud kuupäevast alates oli kostjal kohustus tasuda ka viies osamakse. Vaidlus puudub selles, et töövõtja poolt 21.12.2007.a. üleandmiseks pakutud töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna sellel ei olnud kõiki kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg.2 p.1). VÕS § 646 lg.1 kohaselt võib tellija, kui töö ei vasta lepingutingimustele, nõuda töövõtjalt selle parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata tööandjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kuna kõnesoleval juhul on töövõtulepingu objektiks elamu, oleks uue töö tegemise nõue ilmselt põhjendamatu ning tellija pretensioonis ja aktides kirjeldatud vaegtöid silmas pidades ka ebamõistlik. Töö üleandmis-vastuvõtmis akti koostamisest alates on töövõtja nõustunud tellija pretensiooniga, hiljem ka tellija poolt tellitud eksperdi arvamusega ning teinud ettepanekuid ilmnenud puuduste viivitamatuks likvideerimiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et töövõtjal ei õnnestunud ilmnenud puudusi likvideerida tellijast tulenevatel põhjustel, mida näitab kujukalt poolte vahel peetud kirjavahetus /kd.1, t.l.123-187/. VÕS § 646 lg.1 annab tellijale õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uuesti tegemist, kuid ei anna kohtu hinnangul alust hakata töövõtja tegevust juhtima ja korraldama, so millal, kui kaua, mil viisil, kelle järelevalve all, milliste töölistega tööd teostatakse vms. Kui töövõtja ei paranda tööd mõistliku aja jooksul või tellijal puudub usaldus praaktööd teinud töövõtja suhtes, võib ta töö ise parandada või lasta seda teha ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lg.5 alusel. Tekkinud olukorras oli hageja loobumine tööde teostamisest ja sellest tulenev tasaarvestuse ettepanek põhjendatud /kd.1, t.l.38/ . 23.09.2008.a. võttis kostja töö puudustega vastu /t.l. kd.1, t.l.39-42/, millest alates muutus töövõtja tasunõue (403 00 krooni) sissenõutavaks. Kohtu hinnangul on tellija põhjendamatult venitanud puudustega töö vastuvõtmisel, milline käitumine viitab soovile takistada töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumist. VÕS § 111 lg.1 kohaselt võib lepingupool, kellel on teise lepingupoolega vastastikused kohustused, oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist

pakkunud või andnud täitmise tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kõnesoleval juhul on töövõtja täitmist pakkunud ja kinnitanud, et ta selle kohustuse täidab ning tellija on pakkumise ka vastu võtnud, mida kinnitab poole vahel peetud kirjavahetus. Seega puudustega töö vastuvõtmise korral puudunuks kostjal õiguslik alus tasu maksmisest keelduda. Alusetu on kostja seisukoht, et „hageja ei ole mitte kunagi olnud valmis ega soovinud puuduseid kõrvaldada“ ning et kostja keeldus õigustatult hageja ettepanekust puudused kõrvaldada, kuna kostja hinnangul olid osad puudused kõrvaldamatud, tööd väldanuks hageja poolt esitatud graafikust kauem, tööde tegemiseks oli aastaaeg ebasobiv ning elamu vabastamine oli kostja perekonnale ebamugav. Vaatamata vaegtööde mahu pidevale suurenemisele otsustas kostja 8.03.2008.a. elamusse sisse kolida /kd.2, t.l.3/, mis ilmselgelt raskendas ehitise puuduste kõrvaldamist, kuid kinnitab samas, et hageja poolt tehtut oli võimalik sihipäraselt kasutada. VÕS § 111 lg.3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suures osas või oluliste puudusteta täitnud. Kahtlemata ei ole hageja töös ilmnenud puudused /kd.1, t.l.69, 29-34, kd.2, t.l.114-117/ tellija seisukohalt väheolulised, kuid Lepingu objektist (majatüüp Kadri) lähtuvalt oli töövõtja oma kohustuse suures osas täitnud. Koos teatisega puudustega töö vastuvõtmise kohta, edastas kostja hagejale 23.09.2008.a. hinna alandamise avalduse, kus teatab, et alandab tema poolt tasumisele kuuluvat hinda 403 000 krooni ulatuses. Kohus leiab, et kostjal puudus õigus vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu ja kindlasti puudus tal selleks õigus kogu tasumata summa ulatuses. VÕS § 648 p.2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui ta keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Puuduste kõrvaldamisega seoses poolte vahel toimunud kirjavahetusest nähtuvalt /kd.1, t.l.124-183/ on kostja hageja ettepanekutele töö alustamiseks reageerinud rea omapoolsete nõudmistega, millised järk-järgult suurenesid ja muutusid, andnud tähtaegu ja ise neid uute nõudmistega seoses muutnud ning keeldunud tööde teostamise ajaks objekti vabastamast, tehes selliselt hagejale tööde teostamise praktiliselt võimatuks. Kohtu arvates võib kostja käitumist tervikuna hinnata kui töövõtja ettepanekust õigustamatut keeldumist. VÕS § 112 lg.1 kohaselt võib lepingupool, kes võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Hinna alandamise avalduse esitamisel tugineb kostja puudustele, mis on poolte vahel „vahetatud korrespondentsi ning läbirääkimiste käigus ammendavalt kirjeldatud“ /kd.1, t.l.40/. Kõnesolevate puuduste ehk kohustuse mittekohase täitmise väärtus oli kostja poolt tellitud ekspertiisiga kindlaks tehtud ja see oli 148 240.76 krooni /kd.1, t.l.34/. Seega olnuks kostja õigustatud hinda alandama vaid nimetatud summa, mitte kogu tema poolt maksmisele kuuluva tasu ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue Lepingu p.5.4 ja 5.5. sätestatud tasu, so 403 000 krooni saamiseks muutus sissenõutavaks 23.09.2008.a., millest alates 5 päeva jooksul oli kostja kohustatud selle tasuma. Kuna hageja oli 18.08.2008.a.teinud ettepaneku tasaarvestuseks, pidi kostja tasuma 254 759.24 krooni ning on alates 29.09.2008.a. nimetatud rahalise kohustuse täitmisega viivituses.

Kohtumenetluse käigus teostati kostja taotlusel ehituse kvaliteedi ja vaegtööde maksumuse kindlakstegemiseks ehitustehniline ekspertiis. Ekspert Leo Rahumägi hinnangul on ehitisel esinevate vaegtööde ja nende likvideerimise maksumus 177 698 krooni /kd.2, t.l.118/. Lisaks sellele peab ekspert õigeks vähendada elamu lepingulist maksumust 10% võrra, mis on tingitud suurenenud ekspluatatsioonikuludest ja elamistingimuste raskendamisest sisemiste tööde teostamisel. Oma järelduste täpsustamiseks kuulati ekspert 18.02.2010.a. toimunud kohtuistungil üle. Hageja on seisukohal, et ebaselguse tõttu on ümber lükatud või kahtluse alla seatud eksperdi järeldused lepinguliste tööde maksumuse vähendamiseks 50 421 krooni ulatuses, põhjendatud vähendamiseks saaks ekspertarvamuse alusel lugeda 127 277 krooni. Eksperdi pakutud täiendav hinna alandamine 10% võrra oleks alusetu ja väär, kuna eksperdi ettepanek lähtub mitte ehitustehnilistest vaid õiguslikest kaalutlustest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et eksperdi ettepanek, peale vaegtööde hinna mahaarvamist vähendada objekti kogumaksumust veel 10 % võrra, ei ole küllaldaselt põhjendatud. Ettepaneku tegemisel arvestab ekspert järgmisi hoone kvaliteeti mõjutavaid asjaolusid - ebaõige põranda ja vundamendi soojustus, RYL-2000 1.klassile mittevastav seinte, lagede ja põrandate tasasus, välisseinte soojustuse suurem soojajuhtivus, uste vale käelisus, iluvead viimistlustöödes. Kaks viimast kvaliteedinäitajat on kohtu hinnangul kergesti kõrvaldatavad. Samuti peaks olema kõrvaldatav seinte, lagede ja põrandate ebatasasus. Põranda ja vundamendi soojustuseks on kasutatud teistsugust materjali, kui projekt ette näeb, kuid kahe materjali võrdlusandmed eksperdil puuduvad, mistõttu ei saa ka väita, et hoone kvaliteet oleks seetõttu langenud. Välisseinte soojustuses vale materjali kasutamine on oletuslik ning põhineb tellija poolt tehtud fotodel, mistõttu tunnistab ekspert vajadust selle väite kontrollimiseks /kd.2, t.l.173/. Eeltoodu tõttu on oletuslik ka ekspluatatsioonikulude suurenemine vundamendi, põranda ja seinte soojustusega seoses. Kostja elutingimuste raskenemine elamus teostatavate sisetööde tõttu ei ole hoone ehitusliku kvaliteedi näitaja. Kohus nõustub hagejaga ka selles osas, et põhjendamata on eksperdi seisukoht lepingulisest maksumusest maha arvata ventilatsioonitööde maksumus 22 000 krooni, kuna nimetatud töö oli lepingu kohaselt tellija teostada. Ekspert tunnistab, et hageja poolt kirjeldatud ventilatsioonitöid on objektil tehtud, „kuid see töö maksab kõige rohkem 5000 krooni“ /kd.2, t.l.173/. Selline väide on oletuslik ega saa olla ekspertarvamuse andmise aluseks. Ekspert tunnistas kohtuistungil, et käigutee olemasolu pööningul ta tegelikult ei kontrollinud, mistõttu on selle paigutamine tegemata tööde nimekirja /kd.2, t.l.114/ põhjendamatu. Muude hageja poolt esitatud vastuväidetega eksperdi järeldustele kohus ei nõustu. Ekspert lähtus ehituslike puuduste (pööninguluugi, tagafassaadi lumetõkke, terrassialune killustiku ja geotekstiili puudumine, vundamendi värvimata jätmine) märkimisel projektist, mida ehitaja on kohustatud järgima. Hageja nõustub eksperdi arvamusega pesuruumi põranda lammutamise ja uue põranda paigaldamise osas, kuid leiab, et osa eksperdi poolt märgitud tööde teostamine on ebavajalik /kd.2, t.l.174/. Kohus peab siinkohal usaldusväärsemaks eksperdi arvamust ehitaja omast, kelle tehtud töö lagunes garantiiaja vältel. Seega on ekspert Leo Rahumägi põhjendatud ekspertarvamusest lähtuvalt tegemata tööde ja

puuduste likvideerimise koguväärtus 152 698 krooni. Ekspert Hannes Kase hinnangul oli see 148 240.76 krooni. Hinnavahe (4457.24 krooni) võib tuleneda asjaolust, et elamu ekspluatatsiooni käigus on tekkinud uusi puudusi. Näiteks pesuruumi põrandaga seonduvaid probleeme 16.02.2008.a. teostatud ekspertiis ei kajasta. Kuna hageja on Lepingu p.23, 24 ja 25 andnud töövõtja poolt teostatud töödele 2-aastase garantii ja võtnud kohustuse teostatud tööde puudused, vaeg-ja praaktööd kõrvaldada oma kulul, peab kohus põhjendatuks vähendada kostjalt väljamõistmisele kuuluvat summat Leo Rahumägi poolt antud ja kohtu poolt põhjendatuks hinnatud ekspertarvamusest lähtuvalt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluv tasu 403 000 krooni vähendamisele 152 698 krooni võrra ja kostjalt tuleb välja mõista 250 302 krooni. Lepingu p.5.6 kohaselt on töövõtjal õigus tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise korral nõuda tellijalt viivist 0,1% maksmisele kuuluvast summast iga tasumise tähtajast üle läinud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 10% tööde maksumusest /kd.1, t.l.11/. Kostja on tasumisega viivituses olnud 29.09.2008.a. alates. Seega on hageja poolt esitatud viivise nõue 10% lepingu maksumusest, so 146 000 krooni, põhjendatud. VÕS §-dest 113 lg.8 ja 164 lg.1 tulenevalt võib kohus viivisenõuet kohustatud lepingupoole taotlusel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud viivise vähendamist nullini või siis VÕS § 113 lg.1 sätestatud määrani. Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõude eesmärk ei ole kahjuhüvituslik vaid kasu saamine, mistõttu oleks sellise nõude rahuldamine vastuolus õiguskaitsevahendi mõttega. Viivisenõue tuleks rahuldamata jätta ka seetõttu, et enne hagi esitamist ei ole hageja kostjale viivisenõuet esitanud ning selle arvestuslikud alused on ebaselged. Kohus, nõustumata kostja esitatud põhjendustega, peab vajalikuks temalt väljamõistmisele kuuluvat viivist vähendada. Vaatamata asjaolule, et kostja keeldumine tööandjale kokkulepitud tasu maksmisest oli kohtu hinnangul ebaseaduslik, näeb kohus tekkinud olukorras ka hageja süüd. Asjas kogutud tõendite põhjal on ilmne, et teostatud tööde üleandmine ei toimunud lepingule vastavalt, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, millal valmis fassaadi viimistlus ja tekkis tellijal neljanda osamakse tasumise kohustus. Ebamäärasus neljanda osamakse tasumise kohustuse suhtes tekitas olukorra, kus tööandja sidus selle alusetult /kd.1, t.l.136/ puuduste likvideerimisega, kostja sellega ei nõustunud ning erimeelsused viisid ebakonstruktiivse vastasseisuni eelkõige kostja poolt. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingule ei kohaldu tarbijatöövõtulepingu sätted, on füüsilisest isikust tellija kõnesolevas suhtes nõrgem (või end nõrgemana tundev) pool, mis teeb mõistetavaks kostja pahameele ja nõutuse ehituspraagi ilmnemisel. Lepingu kohaselt oli töö hinnaks 1 460 000 krooni, millest erimeelsuste tekkimisel oli tellijal suurem osa, so 1 057 000 krooni tasutud. Kohtu hinnangul võinuks töövõtja, kes puudusi oma töö kvaliteedis tunnistas /kd.1, t.l.136/, keskenduda tellijaga suhtlemisel eelkõige töö parandamisele, mitte puudustega töö üleandmisele ning sellest tulenevale tasunõudele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks mõista kostjalt välja viivis poole ulatuses nõutavast, so 72 000 krooni. Kohtunik:

Anne Randjärv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.