Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 17.03.2009 esitas Katri Tseller Harju Maakohtule hagi OÜ Jaotusvõrk vastu, milles palus tunnustada hageja poolt 22.01.2009 kostjale tehtud tasaarvestuse avalduse kehtivust ning sellega seonduvalt kohustada kostjat täitma poolte vahel 18.04.2007 sõlmitud liitumislepingut nr 112478 ja võrgu- ja elektrilepingut nr 27017833/1. Hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2007 liitumislepingu nr 112478 ning võrgu- ja elektrilepingu nr 27017833/1. Liitumislepingu p 3 kohaselt on liitumistooteks uus liitumine madalpingel ning p-s 2 märgitud tarbimiskohaks hageja eramu aadressil XXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX. Lepingu kohaselt tuli liitumistasu esimene osamakse tasuda pärast liitumislepingu sõlmimist ja teine osamakse pärast töö lõpetamist, vastavalt esitatud arvetele. Lepingu p 4 kohaselt oli kostja kohustus tagada kokkulepitud liitumispunktis hageja elektripaigaldise võrguettevõtja võrguga esmakordse ühendamise võimalus hiljemalt 400 päeva pärast esimese osamakse laekumist. Hageja tasus esimese osamakse liitumislepingu sõlmimise päeval 18.04.2007, millest tulenevalt saabus tähtaeg 22.05.2008. 20.06.2008 esitas hageja kostjale teabenõude, paludes selgitada, miks kostja ei ole järginud oma kohustuste täitmisel liitumislepingust tulenevat tähtaega. 01.07.2008 vastuses selgitas kostja, et läbirääkimised maaomanikega kujunesid pikaajalisteks ning alles 03.06.2008 oli võimalik esitada Kuusalu Vallavalitsusele ehitusloa taotlus, mis saadi kätte 26.06.2008. 02.01.2009 esitas kostja hagejale teatise, et on vastavalt liitumislepingule nr 112478 välja ehitanud võrguühenduse, ja arve liitumistasu 2. osamakse tasumiseks summas 53 314,80 krooni. Kostja oli oma lepinguliste kohustuste täitmisega viivitanud 225 päeva ning hagejale tekkis sellest kahju. Hageja esitas kostjale kahjunõude ja kahju tõendavad dokumendid ning tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas vastastikused nõuded kattuvas ulatuses. Ülejäänud osa kostja nõudest tasus hageja 16.01.2009. 03.03.2009 esitas kostja hagejale võlgnevuse sissenõude 50 737,15 krooni, millele lisandusid viivised 1 369,90 krooni. Hageja leidis, et kuna kostja on lepingut rikkunud ning rikkumine ei ole vabandatav, on kostjal kohustus tekitatud kahju hüvitada ning tasaarvestus on kehtiv. Hagejal ei ole võlgnevust kostja ees ning seetõttu on kostjal kohustus hageja eramut elektrienergiaga varustada. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta on liitumislepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitanud. Kostja on tasaarvestuse kehtivust vaidlustades märkinud, et ta ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest ning tuginenud liitumislepingu tüüptingimuste p-s 6.5 sätestatule. Hageja leidis, et nimetatud tüüptingimus on tühine. Hageja on tarbija VÕS § 34 mõistes. VÕS § 42 lg 3 p 19 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega antakse tingimuse kasutajale õigus ühepoolselt määrata oma kohustuse täitmise aeg või antakse

talle kohustuse täitmiseks ebamõistlikult pikk või ebatäpselt määratletud tähtaeg. Kostja on isik, kelle igapäevaseks majandustegevuseks on elektrivõrkude rajamine ning kes seetõttu teab või vähemalt peaks teadma, millistel õiguslikel alustel nende rajamine on võimalik. Kui asuda seisukohale, et p-s 6.5 nimetatud tüüptingimus on poolte vahel sõlmitud liitumislepingu osa, tuleb nimetatud tingimust tõlgendada kostja kahjuks. Kostja väitel ei sõltu liitumislepingu täitmiseks vajalike kooskõlastuste ja ehitusloa väljastamine ning maakasutuslepingu sõlmimine võrguettevõtjast, vaid on tihedalt seotud kolmandate isikute tahteavaldustega, mida võlgnik ei saa mõjutada ega lepingu sõlmimisel ette näha. Eeltoodud asjaolud ei olnud hageja arvates käsitletavad vääramatu jõuna. Vääramatuks jõuks ei ole võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud, eelkõige tema majandustegevus ja selles tekkivad takistused. Kui kostja oleks täitnud lepingulise kohustuse tähtaegselt, oleks hageja asunud oma eramusse elama ning oleks puudunud vajadus üürida korterit ja kanda korteri üürimisega seonduvaid kulusid, vajadus kanda elektrigeneraatori rendiga seonduvaid kulusid, samuti oleks jäänud olemata kulutused õigusteenustele. Seega on kahju tekkimine kostja poolt kohustuse rikkumise otsene tagajärg ning kostja on VÕS § 127 lg 4 järgi vastutav. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju tasaarvestamine ei ole keelatud VÕS § 200 lg 1 järgi. Hageja tõendas, et tal on nõue kostja vastu, samuti olid tasaarvestuse tegemise hetkeks täidetud VÕS §-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused. Tasaarvestuse kehtivusest või mittekehtivusest sõltub, kas kostjal on õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Kui tasaarvestus kehtib, on kostja kohustatud hageja elektripaigaldise elektrivõrguga ühendama. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. VÕS § 199 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja esitas tasaarvestuse avaldusele 03.02.2009 vastuväite. Elektrigeneraatoriga tagati hageja eramu varustamine elektrienergiaga ning seega puudus vajadus eluruumi üürimiseks ja kommunaalkulude tasumiseks üüritud eluruumis. Hageja ei saa nõuda kulutuste hüvitamist, mida hageja igal juhul peaks ise kandma (kommunaalkulud kaasnevad seoses eluruumide kasutamisega igal juhul). Kahju ja liitumislepingu täitmisega hilinemise vahel puudub põhjuslik seos. EOS § 11 lg 1 p-de l ja 3 ja lg 2 kohaselt pingestatakse tarbija elektripaigaldis (eramu saab elektrivarustuse) pärast elektripaigaldise pingestamiseks valmisolekut ja nõuetele vastavust, mida peab liituja (hageja) tõendama EOS § 11 lg-s 2 nimetatud teatisega. Kui puudub valmisolek elektripaigaldise pingestamiseks ning elektripaigaldis ei vasta nõuetele, on elektripaigaldise pingestamine keelatud. Liituja elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamise nõue sisaldub ka liitumislepingu tüüptingimuste p-s 4.2. Hageja tegi EOS § 11 lg-s 2 nimetatud teatise saamiseks vajalikud toimingud ning esitas teatise kostjale alles 12.03.2009. Seega hageja eramu oli elektripaigaldise pingestamiseks valmis ja vastas nõuetele alates 12.03.2009. Liitumise tähtaegselt väljaehitamise korral oleks hageja elektripaigaldis nõuetele mittevastavuse tõttu jäänud endiselt pingestamata ja eramu ilma elektrivarustuseta kuni 12.03.2009. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei ole hageja tasaarvestus kehtiv, sest hagejale väidetava kahju tekkimise ja tasaarvestuse tegemise ajal viibis hageja elektripaigaldise elektrienergiaga varustatus hageja enda tegevuse/tegevusetuse tagajärjel.

Kostja poolt liitumislepingu täitmisega hilinemine on vabandatav, sest selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Liitumislepingu täitmine viibis liitumise väljaehitamiseks maaomanikelt vajalike nõusolekute saamise tõttu. Liitumislepingu p 6.5 kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepinguga endale võetud kohustuste nõuetekohase täitmise juhul, kui ta saab liitumise ehitamiseks vajalikud load, kooskõlastused ja/või ehitamiseks vajalikud maakasutuslepingud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt ei või kohustuse rikkumisega nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Hageja väide, et maaomanikel ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest elektrivõrgu rajamiseks, on asjatundmatu ja väär. Ilma maaomanike nõusolekuta ei väljasta kohalik omavalitsus ehitusluba. Võrguettevõtjal on võimalus kasutada kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud sundvalduse seadmise võimalust, kuid piirangud omandiõigusele on kohaldatavad ainult siis, kui kõik muud õiguslikud meetodid on ammendatud. Liitumislepingu tüüptingimuste p 6.5 ei kahjusta tarbijat ebamõistlikult ega riku poolte õiguste ja kohustuse tasakaalu tarbija kahjuks. Kostja kui võrguettevõtja on elektrituruseaduse kohaselt kohustatud osutama võrguga liitumise teenust. Samas ei saa kostja võtta endale kohustusi, mis on ebamõistlikult suures ulatuses sõltuvad kolmandatest isikutest ning mille täitmine on ettearvamatu. Enne liitumislepingu sõlmimist ei ole kostjal kui võrguettevõtjal võimalik välja selgitada kõikide tulevase tehnorajatisega seotud kinnistute omanike seisukohti, sest võrgueeskirja § 32 lg 5 kohaselt peab kostja liitumistaotluse saamisest alates 30 päeva jooksul väljastama liitumislepingu pakkumise. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus 07.06.2010 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja tuvastas Katri Tselleri poolt OÜle Jaotusvõrk 22.01.2009 esitatud tasaarvestuse kehtivust 35 834,97 krooni suuruses osas ning jättis hagi rahuldamata nõude osas, millega Katri Tseller palus kohustada OÜ-d Jaotusvõrk täitma Katri Tselleri ja OÜ Jaotusvõrk vahel 18.04.2007 sõlmitud liitumislepingut nr 112478 ja võrgu-ja elektrilepingut nr 27017833/1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nad sõlmisid liitumislepingu ning tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja tegi kostjale tasaarvestuse avalduse ning kostja on avalduse kätte saanud, seega tasaarvestuse vorminõuded on täidetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt tehtud tasaarvestus on kehtiv ja kas hageja on täitnud liitumistasu maksmise kohustuse ning kas sellest tulenevalt on kostjal kohustus tagada hageja kinnistu elektriga varustatus. Liitumislepingu p 6.5 kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepinguga endale võetud kohustuste nõuetekohase täitmise juhul, kui ta saab liitumise ehitamiseks vajalikud load, kooskõlastused ja/või ehitamiseks vajalikud maakasutuslepingud. Kohus asus seisukohale, et tüüptingimusena ei ole lepingu p 6.5 tühine, sest see ei piira ebaproportsionaalselt hageja õigusi. Kostjal on kohustus tagada elektriga varustatus ning ta vabaneb oma kohustusest üksnes siis, kui selle täitmine on võimatu. Vaidluse jaoks on oluline sisustada, mida tähendab liitumise ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja maakasutuslepingute saamine. Kas see tähendab, et kostja peab maaomanikega läbirääkimisi või sisaldab endas ka vajadusel kohtusse pöördumist. Kostja on ekslikult asunud seisukohale, et maaomanikega kokkuleppe mittesaavutamine on vääramatu jõuna või muul moel lepingu täitmatajätmist vabandav asjaolu. Kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Liitumislepingus ette nähtud 400 päevane tähtaeg on nii pikk seetõttu, et elektrivõrgu rajamine on aeganõudev tegevus, mis muuhulgas sõltub ka lepingus mitteosalevate isikute (teiste maaomanike) tegevusest ja nõusolekute saamisest. Sellist käsitlust toetas kostja esindaja ka kohtuistungil. Kohus leidis, et kostjale pidi liitumislepingut sõlmides teada olema, et

elektrivõrgu rajamisel võivad maaomanikud, kelle kinnistuid tulevane võrk läbib, selle rajamisega mitte nõustuda ning kostja pidi ette nägema võimalikud taksitused lepinguliste kohustuste täitmiseks. Maaomanike keeldumist ei saa käsitleda vääramatu jõuna või lepingu täitmist muul moel vabandava asjaoluna liitumislepingu p 6.5 tähenduses, s.t asjaoluna, mille tekkimine või lõppemine ei ole sõltuv kostja tegevusest. Kostjal on seadusega ette nähtud võimalused kasutada riigi sunnijõu abi juhul, kui mõni maaomanik keeldub tehnovõrkude rajamist lubamast. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud seadusega ettenähtud võimalusi riigi sunni abil seada kasutusvaldus kinnistutele, et tagada oma lepinguliste kohustuste täitmine. Maaomanike nõusoleku saamise võimatusena tuleks käsitleda olukorda, kus hageja on pöördunud kohtu poole ja kohus on tema nõude rahuldamata jätnud ning kõik edasikaebe võimalused oleksid ammendunud. Kostja poolt lepingu täitmisega viivitamist ei saa õigustada ka asjaolu, et hageja esitas 12.03.2009 teatise, et elektripaigaldis oli pingestamiseks valmis. Võlausaldaja vastuvõtuviivitusena VÕS § 119 lg 1 mõttes saaks seda asjaolu käsitleda siis, kui kostja oleks oma kohustused täitnud tähtaegselt, mida kostja ei teinud. Kostja väited, et hageja on ise kahju tekkimises süüdi, sest ehitas maja valmis enne, kui elektrivarustus oli tagatud, on kohatud. Elektriga varustatus pidi olema hagejale tagatud 22.05.2008. Kahju nõude aluseks olevad kulutused on hagejal tekkinud pärast 22.05.2008. Kostja ei teavitanud hagejat, et lepingu täitmine viibib. Kostja on lepingu täitmisega viivitanud 02.05.2008 - 02.01.2009. Kohtule esitatud üüriarvetest ja üürilepingust nähtuvalt tasus hageja alates 2008 juunist kuni 2009 jaanuarini üüri 28 000 krooni, kommunaalkulusid 7 597,74 krooni, elektrigeneraatori eest renti 7 115,40 krooni ja õigusabile kulutas hageja 8 024 krooni. Maakohtu arvates hageja poolt tasutud üür on käsitletav kahjuna. Hageja ei saanud elamut elamiseks kasutada, sest seal puudus elekter, seetõttu pidi ta tegema kulutusi teisele eluruumile summas 24 500 krooni. Kõik hageja näidatud kõrvalkulud ei ole käsitletavad kahjuna. Hageja oleks ka oma elamus elades pidanud tegema kulutusi näiteks küttele, prügiveole ja veele. Samas ei oleks vajalik olnud teha kulutusi halduskuludele ja remondifondimakseid. Kahjuna käsitletavate kõrvalkuludena tuleb kostjalt välja mõista kokku 1 219,57 krooni. Kahjuks saab pidada elektrigeneraatori rendiks kulutatud 7 115,40 krooni. Hageja ei saanud ehitustöid lõpule viia ilma elektrita. Kahju on mõistlikud kulutused tasaarvestuse avalduse ja kahjunõude esitamiseks. Hageja esitas kohtule õigusteenuste arve summas 8 024 krooni. Hageja kasutas esindajat, kes on koostanud kostjale saadetud tasaarvestuse avalduse ja kahjunõude. Arvest ei nähtu, kui palju on esindaja kirja koostamiseks tööd teinud. Kohus leidis, et arvestades asja keerukust ja sellele kuluda võivat aega, on mõistlik tasu 3 000 krooni. Hageja tasaarvestuse avaldus on 35 834,97 krooni osas põhjendatud ja selles osas tuleb hagi rahuldada. Kohus ei saa kohustada kostjat täitma lepingut, sest liitumislepingu täitmine ja elektripaigaldise pingestamine saab toimuda alles pärast kogu liitumistasu maksmist. Kuna tasaarvestuse avaldus on põhjendatud osaliselt, ei ole hageja poolt kogu liitumistasu tasutud. Õige ei ole kostja väide, et hageja ei saanud tasaarvestust teha, sest kostja sai esitada vastuväite VÕS § 200 lg 4 järgi. Nõudega mittenõustumine ei lõpeta nõuet. OÜ Jaotusvõrk apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda.

Kohus ei hinnanud, kas vastustaja tasaarvestuse avalduses esitatud nõue on sissenõutav. Kohus jättis tähelepanuta, et vastustaja esitas apellandile kahjunõude üheaegselt koos tasaarvestusavaldusega. Nõude täitmiseks tuleb anda teisele poolele mõistlik tähtaeg (VÕS § 7, § 82 lg 3, lg 7). Vastustaja nõude täitmise tähtaeg ei olnud tasaarvestusavalduse tegemise hetkel veel saabunud ehk tasaarvestuse aluseks olev nõue ei olnud tasaarvestuse avalduse tegemise ajal sissenõutav. Vastustaja tasaarvestusavaldus on tühine, sest täitmata on VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tingimus. VÕS § 200 lg 4 järgi peab jätma teisele poolele võimaluse nõudele vastu vaielda. Kohus rahuldas tasaarvestuse avalduse tunnustamise nõude osaliselt. VÕS § 198 teise lause kohaselt on tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud tasaarvestuse avaldus tühine. Tulenevalt eelnevast ei saa osaliselt tunnustada tasaarvestuse avaldust, sest osaline tunnustamine tähendab sisuliselt tingimuslikku tasaarvestust. Kohus tuvastas, et apellandi vastuväited välistavad osaliselt vastustaja nõude maksmapaneku. VÕS § 204 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tulenevalt eelnevast ei saanud kohus rahuldada osaliselt tasaarvestuse tunnustamise nõuet. Kohus tuvastas, et apellandi tüüptingimused kehtivad, kuid sellest hoolimata rahuldas hagiavalduse osaliselt. Liitumislepingu tüüptingimuste p 6.5 kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepinguga endale võetud kohustuste nõuetekohase täitmise juhul, kui ta saab liitumise ehitamiseks vajalikud load, kooskõlastused ja/või ehitamiseks vajalikud maakasutuslepingud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt ei või nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Apellant selgitas põhjuseid, miks apellant hilines liitumislepingu täitmisel (maaomanike vastuseis) ning selle asjaolu suhtes puudus pooltel vaidlus. Kohus luges tõendatuks liitumislepingu täitmise hilinemise maaomanike vastuseisu tõttu. Apellandi arvates nimetatud asjaoludel ei saanud kohus hagiavaldust rahuldada. Kohus tuvastas, et maaomanike keeldumist ei saa käsitada liitumislepingu tüüptingimuste p 6.5 tähenduses vabandava asjaoluna, mille tekkimine või lõppemine ei ole sõltuv kostja tegevusest. Apellant leiab, et kohtu seisukoht ei ole õige, sest asjaolud, mis ei sõltu apellandi tegevusest, on vääramatu jõud. Liitumislepingu järgse kohustuse täitmise eelduseks on muuhulgas maaomanike nõusolekud. Siin on oluline vahe võrreldes vääramatu jõuga, sest liitumislepingu p-ga 6.5 välistatakse apellandi vastutus muuhulgas juhul, kus liitumistöid takistab maaomanike vastuseis. Vääramatu jõud on eraldi vastutusest vabanemise alus. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et maaomanike nõusoleku saamise võimatusena tuleks käsitleda olukorda, kus hageja on pöördunud kohtu poole ja kohus on nõude rahuldamata jätnud ning kõik edasikaebe võimalused on ammendunud. Esitatud seisukoht ei arvesta mõistlikkuse põhimõttega. Apellant täitis liitumislepingust tuleneva kohustuse 225 päeva pärast tähtaega, kuna pidas läbirääkimisi maaomanikega. Kohtuskäimised maaomanikega oleks võtnud oluliselt rohkem aega. Kohus ei ole arvestanud ning hinnanud apellandi seisukohta, mille kohaselt vastustaja elektripaigaldis oleks jäänud igal juhul pingestamata liitumislepingus nimetatud tähtajal, sest vastustaja ei esitanud liitumisepingus nimetatud nõuetekohasuse tunnistust, mis tõendab, et vastustaja elektripaigaldis on apellandi elektrivõrku ühendamiseks ohutu. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3). Vastustaja esitas elektripaigaldise liitumiseks valmisoleku tunnistuse apellandile alles 12.03.2009, seega oli vastustaja eramu elektripaigaldis pingestamiseks valmis ja vastas nõuetele alles alates 12.03.2009. Nimetatud asjaolu tõendab vastustaja poolt 12.03.2009 kostjale esitatud EOS § 11 lg 2 nimetatud teatis ning enne teatise esitamist ei saanud apellant liitumislepingut omapoolselt

lõplikult täita (s.t ühendada vastustaja elektripaigaldist apellandi elektrivõrguga). Vastustaja kahjunõude ja apellandi tegevuse/tegevusetuse vahel puudub põhjuslik seos, sest liitumise tähtaegselt väljaehitamise korral jäänuks hageja elektripaigaldis nõuetele mittevastavuse tõttu endiselt pingestamata ja eramu ilma elektrivarustuseta kuni 12.03.2009. Vastustaja poolt teatise esitamine ei ole seotud apellandi poolt teostatavate liitumistöödega. Apellant ei nõustu, et ta ei teavitanud vastustajat liitumislepingu täitmise viibimisest. 01.07.2008 edastas apellant vastustajale selgituskirja liitumistööde käigus tekkinud maaomanike vaidluste kohta. Apellant teavitas sellest kohut 31.05.2010 e-kirjaga, samuti esitas nimetatud teavituskirja kohtule koos 23.03.2009 vastusega hagi tagamise abinõu kohaldamise avaldusele. Kohus on valesti tuvastanud, et apellant ei ole vastustajat teavitanud liitumislepingu täitmise tähtaja pikenemisest. Kohus ei tuvastanud, kas ja millised kulutused hoidis vastustaja kokku seoses liitumislepingu täitmisega viivitamisega. Kokkuhoitud kulutused tuleb lahutada tasaarvestuse aluseks olevast nõudest. Kohus tuvastas, et vastustaja on kasutanud tasaarvestuse tegemiseks ja kahjunõude esitamiseks esindajat ning kohtule on esitatud tõendina arve õigusabi eest. Kohus tuvastas, et arvest ei nähtu, kui palju on esindaja kirja koostamiseks teinud tööd ja pidas mõistlikuks õigusabi arvest käsitada vastustaja kahjuna 3 000 krooni. Apellant ei ole nõus kohtu seisukohaga, sest õigusabi arvest ei nähtu, mille eest arve on esitatud ja puudub arve seos käesoleva vaidlusega. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Katri Tselleri vastuapellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas erinevad kahjunõuded osalisel ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, millega kohus vähendas kahjuna väljamõistetava üüri summat 3 500 krooni võrra. Hageja esitas 19.01.2009 kahjunõudes kostjale muuhulgas nõude üürilepingust tulenevate kulude hüvitamiseks (juunis – jaanuaris tasutud üür), ajal, mil kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu ei saanud hageja talle kuuluvat eramut kasutada ja pidi üürima korteri. Kuna üürilepingu p-st 2.5 tuleneb, et üürnik on kohustatud tasuma üüri 3 500 krooni maksustamisele kuuluva kuu eest üürileandjale jooksva kuu 10. kuupäevaks, siis vähendas kohus õigustamatult üüriperioodi ühe kuu võrra. Asjaolu, et kostja teavitas 02.01.2009 hagejat omapoolse kohustuse täitmisest, ei muutnud hageja ja üürileandja vahelisi kohustusi, sh ka kohustust tasuda jooksva kuu eest üüri ning teavitada lepingu ülesütlemisest teist poolt vähemalt 1 kuu ette (üürilepingu p 4.2). Kostja ei teavitanud eelnevalt hagejat, et tema töö valmib 02.01.2009, mistõttu ei olnud hagejal ka mõistlikult võimalik tööde valmisolekut sellel kuupäeval eeldada ning omapoolseid ettevalmistusi teha, et saaks elektri sisse lülitada ning majja elama kolida (mh üürilepingu ühe kuulise etteteatamisega üles öelda). Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, kui vähendas kahjunõude osaks olevat õigusabikulu summat 5 024 krooni võrra. Hageja esitas 19.01.2010 kahjunõudes õigusabile tehtud kulutuse tõendamiseks arve summas 8 024 krooni, millega tõendas omalt poolt tehtud kulutuse olemasolu. Kostja ei ole ei kohtueelses ega ka kohtumenetluses vaidlustanud õigusabikulude suurust, kulude vastavust teostatud tööde mahule ega seda, et need kulud on kantud. Asjaolu, et kostja vaidlustas nõude täies ulatuses ilma konkreetsele nõudele vastuväiteid esitamata, ei ole vastuväite tõendamine. TsMS § 436 lg 2 kohaselt tuleb otsus rajada nendel tõenditel, mida istungil uuriti. Hoolimata seaduses sätestatust ja asjaolust, et kostja ei ole

omapoolset üldist vastuväidet tõendanud, luges maakohus õigusabile tehtud kahju suuruse tõendatuks vaid 3 000 krooni ulatuses. Kulud õigusabile olid esitatud kahjunõudena, mistõttu kohaldub neile üksnes materiaalõigus, mitte menetluskulude suuruse kindlaksmääramise regulatsiooni tsiviilprotsessi normid. Seega puudus kohtul võimalus hinnata kahjunõudena esitatud õigusabi kulude suuruse põhjendatust. Kohus saab hinnata üksnes seda, kas need kulud on tõendatud või mitte. Äärmisel juhul võiks tulla kõne alla VÕS 127 lg 6 kohaldamine, kui vastaspool oleks nendele kuludele vastu vaielnud. Kuigi TsMS § 351 lg 2 järgi peab kohus andma poolele võimaluse oma väidete põhistamiseks ja tõendite esitamiseks, kohus seda ei teinud ning hagejal oli õigustatud ootus, et tema poolt tõendina esitatud arve on tehtud kulutuste osas piisav ja kohus loeb tema väite tõendatuks. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Sellest tulenevalt ei oleks kohus tohtinud kahjuhüvitisena nõutavat õigusabi kulu omal algatusel vähendada, sest kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet õigusabi kulude põhjendamatuse osas, ta ei ole õigusabi kulusid ja nende suurust vaidlustanud. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada ja saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, mille peale on pooled esitanud kaebused. Seega tuleb maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

rikkumine oli vabandatav. Tüüptingimuste p 6.5 järgi saab võrguettevõtja tagada liitumislepinguga endale võetud kohustuste nõuetekohase täitmise juhul, kui ta saab liitumise ehitamiseks vajalikud load, kooskõlastused ja/või ehitamiseks vajalikud maakasutuslepingud. Pooled vaidlesid, kas eeltoodud tüüptingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 19 järgi. Kolleegium ühineb maakohtu järeldusega ja leiab, et tingimus ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Kostja peab liitumislepingute täitmiseks rajama elektriliinid üle kolmandatele isikutele kuuluvate kinnistute ja selleks on vajalik sõlmida kinnistute omanikega lepingud maakasutamise kohta. Alles eeltoodud lepingute olemasolul saab hageja taotleda kohalikult omavalitsuselt ja riigilt ehituseks vajalikke kooskõlastusi ja lube. Kolleegium möönab, et eeltoodu võib olla asjaoluks, mis takistab kostjal oma kohustuste täitmist kokkulepitud ajaks. Kostja peab küll oma majandustegevuses suutma üldjoontes arvestada, kui palju tal kulub aega tavapäraselt lubade, kooskõlastuste ja maakasutuslepingute vormistamiseks, kuid kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib selleks kuluvat aega olla raske ette näha, seda näiteks juhul, kui kostja peab kinnistuomanike nõusolekut hagema kohtus või muudel eriti keerukatel asjaoludel. Seega võib olla kostja poolt lepingu rikkumine tüüptingimuste p 6.5 järgi teatud juhtudel vabandatav. Liitumislepingu üldtingimuste p 6.5 kohaldamise aluseks olevad asjaolud tuleb iga konkreetse vaidluse korral tuvastada ja sellest lähtudes otsustada, kas kostja poolt liitumislepingust tulenevate kohustuste rikkumine oli vabandatav või mitte. Seda, et kostjal polnud võimalust oma kohustust täita ja et ta oli teinud kõik võimaliku oma kohustuse täitmiseks, pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostja. Kostja väitis, et hagejale ühendusliini rajamiseks oli vajalik saada mitmelt kinnistuomanikult nõusolek ja kinnistuomanikud muutsid enne lepingute sõlmimist oma tahet, kuid oma väiteid kostja tõendanud ei ole. TsMS § 392 lg 1 järgi tuleb eelmenetluses määrata kindlaks muuhulgas hageja nõue ja menetlusosaliste seisukohad nõude suhtes, samuti poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Vajadusel peab kohus eelmenetluses arutama pooltega menetluslikku olukorda ja selgitama vajadust tõendite esitamiseks. Maakohus oleks pidanud pooltele selgitama, et juhul, kui tüüptingimus on kehtiv, siis on kostja kohustus tõendada, et ta on liitumislepingust tulenevaid kohustusi täitnud hoolsalt ja vaatamata sellele ei olnud võimalik saada vajalikke kooskõlastusi ja lube ning vormistada maakasutuslepinguid nii, et see oleks võimaldanud rajada liinid liitumislepingus kokkulepitud tähtajaks. Maakohus pooltega menetluslikku olukorda ei arutanud. Seetõttu ei saanud kostja tuua välja vajalikke asjaolusid ja hageja kujundada oma seisukohta nende suhtes. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltoodut arvestada. Järgnevalt analüüsib kolleegium kostja väidet, mille kohaselt puudub väidetava kahju ja kostja tegevuse vahel põhjuslik seos, kuna vaatamata kostja viivitusele ei oleks hagejal olnud võimalust oma elektripaigaldise ühendamiseks enne elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta teate esitamist. Teate esitas hageja 12.03.2009. Elektriohutusseaduse § 11 lg 1 p 3 järgi võib elektripaigaldise kasutusele võtta ja seda kasutada, kui see vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ja kui võrguettevõtjale, kellega on sõlmitud uue võrguühenduse loomiseks liitumise leping, on esitatud teatis. Elektriohutusseaduse § 11 lg 2 järgi teatisega kinnitatakse elektripaigaldise valmisolekut pingestamiseks ja nõuete vastavust ning selles peavad olema andmed elektripaigaldist sisaldava ehitise kohta, elektripaigaldise tehniliste näitajate ja elektripaigaldise omaniku kohta, elektripaigaldise tehnilise kontrolli teinud ettevõtja kohta. Elektriohutusseaduse § 11 lg 3 kohaselt pingestab võrguettevõtja elektripaigaldise selle kasutuselevõtuks teatise alusel pärast Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuvast andmekogust elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostatuse ja nõuetele vastavaks tunnistamise kindlaks tegemist. Teatise esitamise kohustus tulenes ka liitumislepingu lisaks olevast tehniliste tingimuste p-st 7 ja tüüptingimuste p-st 4.2. Tulenevalt eeltoodust ei oleks olnud hagejal

võimalik elektrit sisse lülitada enne, kui ta ise oli teostanud vajalikud toimingud elektriohutusseaduse § 11 lg-s 1 nimetatud teatise saamiseks. Kuna hageja esitas teatise alles 12.03.2008, siis võis olla kolleegiumi arvates võimalik, et olenemata kostja viivitusest lepingu täitmisel ei olnud hagejal võimalik oma elamus asuvat elektripaigaldist pingestada ja kasutada. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolusid välja selgitanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas hagejal oli võimalik enne kostja poolt ühendusliini rajamist täita oma kohustus esitada teatis elektripaigaldise kohta ning tuvastada, kas kostja rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seos. Hageja kahju hüvitamise nõude osas märgib kolleegium, et maakohus ei ole eelmenetluses arutanud, kas esitatud tõendid on piisavad kahju suuruse kindlakstegemiseks. Kuna kostja on vastu vaielnud kogu nõudele, siis oli hagejal kohustus tõendada kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid. Mõlemad menetlusosalised on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hageja kahjuks olevate õigusabikulude nõude. Kolleegium leiab, et maakohus ei oleks saanud õigusabikulude põhjendatuse üle otsustada lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Tegemist ei ole menetluskulude jagamisega. Hageja väitis, et õigusabikulud on tema kahju ja kulutused õigusabile pidi ta tegema seoses kostja poolt kohustuse rikkumisega. Juhul, kui maakohus ei pidanud esitatud tõendeid piisavaks, oleks maakohus pidanud seda pooltega eelmenetluses arutama. Eelmenetluse piisava põhjalikkusega läbiviimata jätmise tõttu tegi maakohus mõlemale poolele üllatusliku otsuse. Ebaõige on kostja kaebuse väide, et hageja ei ole õigustatud oma nõuet kahju hüvitamiseks tasa arvestama. Võlaõigusseadus ei sätesta, et enne kahju hüvitamise nõude tasaarvestamist tuleb selle nõude täitmiseks anda piisav aeg. Kahju hüvitamise nõude sissenõutavus ei sõltu sellest, kas oli antud tähtaeg nõude täitmiseks või mitte. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja kahju hüvitamise nõude tasaarvestamisele kostja liitumistasu nõudega ei olnud takistusi tulenevalt VÕS § 197 lg-st 1. Samuti on ebaõige kostja arvamus, mille kohaselt muudab osaline tasaarvestuse tunnustamine selle tingimuslikuks, mis välistab VÕS § 198 järgi tasaarvetuse tegemise. Kolleegium märgib, et VÕS § 198 kehtestab nõuded tasaarvestuse avaldusele, mis ei tohi olla tingimuslik. Käesolevas asjas vaieldakse tasaarvestatava nõude üle ja sellele nõudele vastuväite esitamine ja vastuväite osaline põhjendatus ei muuda tasaarvestuse avaldust tingimuslikuks. Kuna maakohus on eelmenetluse ebapiisava läbiviimise tõttu jätnud tuvastamata asja lahendamiseks olulises mahus asjaolusid, siis on maakohtu otsus põhjendatud ebapiisavalt, mis on TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik, arvestades apellatsioonimenetluse eripära, kõrvaldada ja mis on aluseks otsuse tühistamisele ning tsiviilasja saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik ilma poolte kaebeõigust rikkumata asjas läbi viia eelmenetlust ja olulisi asjaolusid esmakordselt tuvastada. TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Menetluskulude jagamisel tuleb maakohtul arvestada, et hageja nõue lepingute täitmise kohustamiseks on jäetud rahuldamata ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.