lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-47528/15

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-47528/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1669
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Advokaadibüroo Sirje Must10134581(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Osaliselt õigeksvõtmisel põhinev otsus Tsiviilasja number

2-09-47528

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

20.detsember 2010 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja hind

27 384 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ O (registrikood XXX, asukoht XXX); seaduslik esindaja JK(XXX)

OÜ O hagi OÜ ST vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Hageja lepinguline esindaja adv Andres Veski (Advokaadibüroo Sirje Must (10134581),Õpetaja 9, Tartu, 51003;e-post: [email protected]) Kostja OÜ ST(registrikood XXX, asukoht XXX); seaduslik esindaja VS(XX) Asi läbivaadatud kohtuistungil

07.detsembril 2010

Kohtuistungil osalesid

J. K , adv A. Veski ja V. S

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada, sealjuures põhinõude osas kostja õigeksvõtuga.
2.Välja mõista OÜ –lt ST(registrikood XXX) OÜ O (registrikood XXX) kasuks 30 528,78 krooni (kolmkümmend tuhat viissada kakskümmend kaheksa krooni ja 78 senti; sh 27 384 krooni põhivõlg ja 3144,78 krooni seisuga 20.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivised).
3.Välja mõista OÜ-lt ST OÜ O kasuks viivised tasumata põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (kohtuotsuse tegemise seisuga 8 % aastas ehk 0,022 % päevas) alates 21.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Menetluskulud jäävad täies ulatuses OÜ ST kanda. Välja mõista OÜ-lt ST OÜ O kasuks menetluskulude katteks 12 600 (kaksteist tuhat kuussada) krooni (sh 6000 krooni riigilõiv ja 6600 krooni õigusabikulu). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

21.09.2009 OÜ O esitas Harju Maakohtule hagi STOÜ-lt 27 384 krooni võlgnevuse ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt vastavalt kostja tellimusele hageja tarnis kostjale bannereid ja flaiereid. Kostja maksis hagejale ettemaksuna 5000 krooni. Pärast kauba tarnimist hageja 10.07.2009 väljastas kostjale arve nr 29128 summas 27 384 krooni. Kostja arvet ei tasunud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse summa ja viivised 0,5 % põhivõlast päevas iga viivitatud päeva eest ning jätta menetluskulud kostja kanda. 07.12.2010 hageja suurendas viivisenõuet

KOSTJA VASTUS

16.11.2009 kirjalikus vastuses ja 17.12.2009 kohtule esitatud avalduses kostja tunnistab nõuet põhivõla 27 384 krooni osas. Kostja märgib, et 2009.a. juunist kuni augustini tegeles kostja juures reklaamiga praktikant, kelle ülesandeks oli leida bannerid ja flaierid. Kostjal oli soov tellida bannerid ja flaierid. Kostja maksis ettemaksuna 5000 krooni ning täiendavalt hageja väljastas kostjale 10.07.2009 arve nr 29128 summas 27 384 krooni. Kostja arvas, et kõik arved selle reklaami kohta olid makstud, kuna raha reklaami jaoks oli antud praktikandile. Kostja ei ole nõus maksma viiviseid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada põhinõude osas täies ulatuses kostja õigeksvõtuga, kõrvalnõuete (viivise) osas osaliselt.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tellis hagejalt bannerid ja flaierid, kostja on nimetatud kauba kätte saanud, samuti on kostja kätte saanud hageja 10.07.2009 arve summas 27 384 krooni, mis on siiani tasumata. Kostja on põhinõude osas võtnud hagi õigeks, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi põhinõude osas ning mõistab põhinõude summa 27 384 krooni kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus selles osas otsust täiendavalt ei põhjenda.
3.Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivised. Kostja vaidleb viivisnõudele vastu põhjendusega, et kaubad tellis praktikant, kellele kostja seaduslik esindaja andis arve tasumiseks raha, kirjalikku lepingut ei ole sõlmitud ning kostja seadusliku esindajaga keegi ei kontakteerunud. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust viivisnõude rahuldamata jätmiseks. Kostja kinnitas kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil, et reklaami tellimine oli praktikandi ülesandeks, praktikant pidas hagejaga läbirääkimisi ning leppis kokku hinnas; kostja seaduslik esindaja andis praktikandile raha reklaami eest tasumiseks. Samuti kostja tunnistab praktikandi sõlmitud tehingust tulenevat põhivõlga. Seega kostja kinnitab, et praktikant oli volitatud kostja nimel lepingut sõlmima. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumise

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlust ei ole, et hageja on tellitud bannerid ja flaierid kostjale üle andnud ning kostja on neid oma tegevuse reklaamimiseks kasutanud. Seega on pooled tehingu tingimustes kokkuleppele jõudnud ning leping loetakse poolte vahel sõlmituks. Võlaõigusseaduses ei ole reklaamvahendite ostu-müügilepingule sätestatud kohustuslikku vormi. Viivise nõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja paljasõnalise väide, et ta andis arve tasumiseks raha praktikandile. Praktikandi poolt võimalik kostja rahaliste vahendite omastamine on kostja ja praktikandi omavaheline küsimus, see ei mõjuta hageja nõudeõigust kostja vastu ega vabanda kostja poolt arve tasumata jätmist. Kostjal oli võimalik praktikandi poolt raha sihipärast kasutamist kontrollida ning seeläbi õigeaegselt vältida kohustuste täitmisega viivitusse jäämist. Viiviste väljamõistmata jätmist ei õigusta ka kostja viide kostja majandusraskustele. Kostja märkis, et on suuteline tasuma 1000 krooni kuus. Hagi on esitatud juba 2009.a. suvel, kostja on põhinõuet esimeses kohtule esitatud dokumendis tunnistanud ning kohtu poolt pooltele andu aja jooksul ei õnnestunud asja kokkuleppel lahendada seetõttu, et pooled ei jõudnud kompromissile kostjalt nõutavate kõrvalkulude suuruse osas. Sellele vaatamata ei ole kostja kogu menetlus jooksul teinud ühtegi makset ka põhivõlgnevuse vähendamiseks.

4.Hageja on tehingust tulenevad oma kohustused täitnud. Kostja on jätnud saadud kauba eest esitatud arve tasumata. VÕS § 100 järgi on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult viivist. Kostja on lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning seega on hageja viivisenõue põhjendatud.
5.Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole viivised hageja taotletud määras. VÕS § 113 lg 1 viimase lause järgi võib seaduses sätestatud määrast kõrgemat viivist nõuda, kui selles on pooled kokku leppinud. Hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet viivisemääras 0,5 % tasumata summast päevas. Kuigi hageja poolt kostjale 10.07.2009 esitatud arvel (tl 12) on märgitud, et arve on ühekordne ostu-müügileping poolte vahel, mille alusel hagejal müüjana on õigus nõuda viivist iga maksetähtaja ületanud päeva eest ülaltoodud tingimuste alusel ning arve päises on märgitud viivisemääraks 0,5 % päevas, ei tõenda see kohtu hinnangul poolte kokkulepet viivisemääras. Asjas ei ole vaidlust, et kauba vastuvõtjaks märgitud kostja seaduslik esindaja VS ei ole tegelikult arvele alla kirjutanud, vaid tõenäoliselt andis allkirja kauba tellimisega tegelnud praktikant KN. Kostja nimel on arvel allkiri antud sõnaselgelt üksnes kauba kättesaamise kohta. Seega ei ole sellest allkirjast võimalik üheselt järeldada kostja nõustumist viivisemääraga. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja VÕS §113 lg 1 teises lõikes sätestatud määras, so VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja1.juulit. Perioodil 01.07.2009 kuni käesoleva ajani on Eesti Panga poolt avaldatud teadete kohaselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 1 %. Seega käesolevas asjas kohalduvaks viivisemääraks on 8 % aastas. Hageja on hagiavalduses taotlenud viivised välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ning edasi protsendina põhivõlast kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. 07.12.2010 avalduses hageja, lähtudes eeldusest, et määraga 0,5 % päevas on viivised muutunud sissenõutavaks summas üle 68 000 krooni, piiras kostjalt väljamõistetavat viivisesummat põhinõude summaga. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3144,78 krooni (27 384

krooni x 0,022 % päevas x 522 päeva) ja edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

6.TsMS § § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas põhinõude osas hagi täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine tähendab kõrvalnõude vähendamist, mis ei mõjuta hagihinda, peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 6000 krooni ning õigusabikuluna kokku 11 400 krooni. Taotluse kohaselt hageja õigusabikulud seisnevad järgnevas: võlgnevuse õigusliku analüüsi ja võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmise eest OÜ-le R tasutud 4800 krooni; hagiavalduse koostamise eest OÜ-le R tasunud 3000 krooni; advokaadibüroole Sirje Must tasutud 3600 krooni ettevalmistuse ja esindamise eest kohtuistungil. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et põhjendatud on hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmiseks. Õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 6600 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohus mõistab menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt välja teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Eelnevast tulenevalt ei ole võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulud summas 4800 krooni käsitatavad menetluskuluna. TsMS §-le 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja