Pärnu Maakohus
Kohus
Kohtunik Rein Pokk Sekretär Sibille Jüring
Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine
20.detsember 2010. a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tn kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 2-10-25307
Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagiavaldus nõude tunnistamiseks Elmar Lepp’a pankrotimenetluses Hageja: AS SEB Pank registrikood 10004252 asukoht Tornimäe t. 2 Tallinn 15010 volitatud esindaja Eimar Kogger Kostja: Elmar Lepp’a pankrotimenetluse haldur Peeter Allikvere asukoht OÜ Haldur Kotzebue t. 9 Tallinn 10402
Asja lahendamise viis
Avalikul kohtuistungil
Juhindudes kohtu poolt tuvastaud asjaoludest ja PankrS § 96 lg. 1, § 98, § 106 lg. 1,. § 152, § 153 lg. 1 p. 1 ja lg.. 4 kohus otsustas Jätta hagi nõude tunnustamiseks Elmar Lepp’a pankrotimenetluses täielikult rahuldamata. Hagi hind 25 000 krooni
Menetluskulude jaotus
Tulenevalt TSMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue. Hageja palub tunnustada oma nõuet Elmar Lepp’a pankrotimenetluses summas 607 200, 30 krooni I rahuldamisjärgu nõudena, nõue on seaduslik ja vormikohane, haldur on
põhjendamatult esitanud nõudele vastuväite. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Oma hagi tõendab hageja hagiavaldusele lisatud tõenditega. Hageja arvates puudus kostjal seaduslik alus nõude mittetunnustamiseks.
Kostja vastuväited hagile. PankrS § 94 lg. 1 kohaselt märgitakse võlausaldaja nõudeavalduses nõude sisu, alus ja suurus, samuti selgelt väljendatud nõue. Hageja selgelt väljendatud nõue oli nõudeavalduse kohaselt: „2. Tunnustada ja rahuldada AS SEB Pank nõude summas ... 607 200,30 Eesti krooni esimeses järgus“ Sama selgelt väljendatud nõude juurde jääb hageja oma selgituses. Nõudeavalduses pole väljendatud hageja tahet esitada tingimuslik, lisaks võlaõiguslik nõue. Hageja hoidus kõrvale oma nõudeavalduse täpsustuse esitamisest., mida oli võimalik teha kuni nõuete kaitsmise koosolekuni. Kostja on seisukohal, et hageja nõuet ei saa käsitleda võimaliku tingimusliku võlaõigusliku nõudena PankrS § 98 mõttes. Kostja põhjendab oma väidet sellega, et nõue ei tulene võlausaldaja (hageja) ja võlgniku vahelisest võlaõiguslikust tehingust. Sellist tehingut pole sõlmitud. Kostja arvates on esitaud nõude puhul tegemist võlgniku asjaõigusliku, tulevikus võimalikult tekkiva kohustusega. Kostja viitab veel asjaolule, et hageja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-166-04 oleks asjakohane juhul kui võlaõiguslik nõue oleks olnud juba sissenõutav. Kostja peab vajalikus veel rõhutada, et hageja poolt esitatud võlaõigusliku, tingimustega mitteseotud nõude vastuolu seaduse, aga ka võlgniku ja teiste võlausaldajate seaduslike õigustega ilmneb selgelt PankrS § 153 lg. 4 kohaldamisel, samuti PankrS § 152 rakendamisel. See seisneb seaduse poolt haldurile antud õigus tingimuste saabumise võimaluse hindamisel, mis tähendab, et haldur peab andma hinnangu kolmandate isikute võimaliku käitumise kohta, sealhulgas teiste tagatiste mittepiisavuse või nende valikute kohta. See pole seaduslik ja reaalselt võimalik kuna nõude esitaja pole kirjeldanud tulevikus võimalikult saabuva tingimuse asjaolusid. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu õiguslik põhjendus. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hagile. Vaadeldes kirjalikke tõendeid - hageja nõudeavaldust ja sellele lisatud selgutust (tl.11-14) tuleneb, et hageja nõuet, mis on selgesõnaliselt väljendatud, ei saa tunnustada PankrS § 94 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et hageja nõuet ei saa käsitleda võimaliku tingimusliku võlaõigusliku nõudena PankrS § 98 mõttes, nõue ei tulene võlausaldaja (hageja) ja võlgniku vahelisest võlaõiguslikust tehingust. Sellist tehingut pole sõlmitud Ekslik on hageja väide, et ta on oma nõuet täpsustanud, tõendid selle kohta puuduvad. Õige on kostja väide, et hageja poolt esitatud võlaõigusliku, tingimustega mitteseotud nõude vastuolu seaduse, aga ka võlgniku ja teiste võlausaldajate seaduslike õigustega ilmneb selgelt PankrS § 153 lg. 4 kohaldamisel, samuti PankrS § 152 rakendamisel. See seisneb seaduse
2 (3)
poolt haldurile antud õigus tingimuste saabumise võimaluse hindamisel, mis tähendab, et haldur peab andma hinnangu kolmandate isikute võimaliku käitumise kohta, sealhulgas teiste tagatiste mittepiisavuse või nende valikute kohta. See pole seaduslik ja reaalselt võimalik kuna nõude esitaja pole kirjeldanud tulevikus võimalikult saabuva tingimuse asjaolusid. Hageja viited PankrS § 98 ja § 153 lg 1 on õiged, kuid hageja pole sellist nõuet esitanud, millise asjaolu on kohus juba tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt kohus järeldab, et hageja nõue tuleb jätta täielikult rahuldamata. Õige on hageja väide, et tegemist on tuvastushagiga ja sellel on tasutud riigilõivu õigesti, selline on ka kohtupraktika.. Menetluskulud jätta kostja hageja kanda.
Rein Pokk Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.