Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Äriseadustiku § 180 lg (5 ) kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kuigi juba 2009 majandusaasta lõppedes oli äriühingu omakapital negatiivne, ei järginud võlgniku juhatus Äriseadustikus sätestatut. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas 11 346,35 krooni, reaalne vara puudub, olen arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

PankrS. § 31 lg.4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kuna võlgnikul reaalne vara puudub, leian, et pankroti väljakuulutamine on võimalik juhul kui pankrotiavalduse esitaja poolt tasutakse PankrS.§ 30 lg.1 sätestatu. Samas on võimalik pankroti 2(2)

väljakuulutamisel esitada nõue juhatuse liikme vastu summas 22 277,80 krooni. PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ka juhul kui võlgniku juhatuse liikme poolt tagastatakse kassast võetud 22 277,84 krooni, ei ole summa piisav selleks, et välja kuulutada pankrot ning jätkata pankrotimenetlust Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS. §-dest 23 lg.1ja 2, 29 lg.1 ajutine pankrotihaldur taotleb: lõpetada OÜ KK, registrikood XXX pankrotimenetlus PankrS. § 29 lg. 1 alusel raugemise tõttu; välja mõista ajutise halduri tasu summas 12 000.- krooni Kalev M kasuks ja tehtud kulutused summas 662,51 krooni OÜ Pankrotihalduri-büroo Mägi & Partnerid kasuks , ; määrata OÜ KK dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige AB, ik XXX, elukoht XXX. 30.11.2010 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise halduri aruandega ja tasu ning kulutuste taotlusega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 30.11.2010 toimunud istungil ajutine pankrotihaldur taotleb menetluse lõpetamist raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik ei deponeeri kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks 20 000 krooni. Harju Maakohtu 30.11.2010 määrus 20 000 krooni deponeerimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna eelnimetatud summat deposiiti ei ole kantud, saab kohus üheselt järeldada, et keegi ei nõustu kandma käesoleva pankrotimenetluse kulusid. Kuivõrd ei ole tasutud nimetatud summat, nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud, samas ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal neid välistada. Ajutine pankrotihaldur on aruandes märkinud, et 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt 2009 aasta ettevõte lõpetas kahjumiga. Seega võlgnik oli kohustatud pankrotiavalduse kohtule esitama juba hiljemalt 2010 aasta jaanuarikuus. Kooskõlas Karistusseadustiku § 3851 kannab juhatuse liige kriminaalõiguslikku vastutust pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine eest. Haldur leiab, et antud asjas juhatuse liikmed ei ole käitunud kooskõlas seaduse nõuetega, kuna ÄS § 180 lg (5 1 ) kohaselt peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske 3(2)

juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses ajutine haldur esialgu tuvastanud ei ole. Haldur on esitanud järelduse, et on arusaamatu, miks juhatus ise ei esitanud pankrotiavaldust juba varem hiljemalt 2010 aasta alguses. Halduri hinnangul ettevõttel tekkisid makseraskused juba 2008 aasta lõppedes. Käesolevas tsiviilasjas on karistusseadustiku § 3851 kohaselt juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele AKB ik 37805290293 elukoht Vasalemma vald. Lähtuvalt PankrS § 165 lg-st 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Vastavalt pankrotiseaduse § 130 lg 3, kui pankrotimenetlus lõpetatakse likvideerib haldur juriidilise isiku. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ka ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur Kalev M on taotlenud ajutise halduri tasu 12 000 krooni ja kulutuste 662,51 krooni hüvitamist. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Haldur on taotlenud ka riigi vahenditest tasu ja kulutuste hüvitamist, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus on seisukohal, et halduri esitatud tasu taotlus 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) kuulub rahuldamisele riigi vahenditest, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, 4(2)

et võlgniku juhatuse liige AKB on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ning kulutused osas, mida ei ole võimalik katta riigi vahendite arvelt, tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Kalev M kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 5800 krooni ning kulutuste katteks 662.51 krooni.

Lukiina Vismann Kohtunik

5(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.