Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
17.detsember 2010. a Põlva
Tsiviilasja number
2-10-57184
Tsiviilasi
riigi menetlusabi saamiseks notari tasu maksmisest vabastamise näol
Menetlusosalised
Avaldaja: K. J. , isikukood xxxxxxxxxxxx Põlva xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx x-x E-post:
Notari tasu seaduse § 402; riigi õigusabi seaduse §-de 7 lg 1 p 4 alusel
1.Jätta K. J. notari tasu, summas 1450,80 krooni maksmisest vabastamiseks pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelepärimiste tegemiseks esitatud avalduse tõestamisel ja pärimismenetluse algatamisel rahuldamata. 2.Jätta K. J. edasises pärimismenetluses notari tasude maksmisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtu põhjendused
esitada
K. J. on esitanud kohtule taotluse notari tasu maksmisest vabastamiseks. Notari ametitoimingud, mille eest K. J. on kohustatud tasuma, seisnevad notari tasudes pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelpärimiste tegemiseks esitatud avalduse tõestamise ning pärimismenetluse algatamise eest, samuti ärakirja tegemise eest. Avaldaja soovib pärida notariaalselt kinnitamata testamendi alusel oma 29.09.2010 surnud vanaema H. J. vastavalt testamendis määratud osale. Vastavalt notari tasu seaduse § 402 võib notari tasu maksmisest osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1–12 ning § 31 punktides 1, 2, 9, 12, 16, 27– 33 ja 38 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva seaduse §-s 36 ettenähtud kulude hüvitamist. Osundatud paragrahvi lg 2 sätestab, et taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist taotleja elukohajärgsele kohtule, lõigete 5 ja 6 alusel kohaldatakse notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkte 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16 ning notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 15 lõiget 2. Kohus vaatab asja läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 16 alusel hagita menetluses, kohaldades TsMS § 477 lg 1 alusel hagimenetluse sätteid. K. J. kohtule on esitatud tähtaegselt. Tulenevalt RLS § 56 lg 5 on taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni. Taotlusele on lisatud T. E. G. .11.2010.a. arve nr 10837 kohaselt koosneb notaritasu 200 kroonist pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelpärimiste tegemiseks esitatud avalduse tõestamise eest, 1000 kroonist notari tasust pärimismenetluse algatamisel ja 9 kroonist tasust avalduse ühe ärakirja (3 lehel) eest. Koos 20% käibemaksuga on notaritasu suurus 1450,80 krooni. Nimetatud arve on K. J. tasutud 11.11.2010.a. Arvel märgitud notari ametitoimingud ja kulud kuuluvad notari tasu seaduses märgitud loetellu. Taotluse esitamise aluseks on avaldaja majanduslikult raske olukord. K.J. üksi kolme last. Ta elab üürikorteris, mille eest peab igakuiselt tasuma üüri ja kommunaalmakseid, tervisliku seisundi tõttu on ta olnud pikka aega haiguslehel. Avaldaja taotleb enda vabastamist notaritasust täies ulatuses ning samuti tema poolt makstud notaritasu - 1450,80 krooni kompenseerimist. Taotlusele lisatud notari tasu maksmisest vabastamist taotleva isiku majandusliku seisundi teatisest nähtub, et K. J. töötab lasteaiaõpetaja kohustetäitjana Ahja lasteaias „Illikuku“. Tema perekonna igakuise sissetuleku moodustavad sotsiaaltoetused 1800 krooni, ühe lapse invaliiduspension 2726 krooni ning töötasu, mille suurus vastavalt töötasutõendile on kekmiselt 4662,50 krooni (neto). Avaldajal on kolm ülalpeetavat –M. A. xx.xx.xxxx), M. x. xx.xx.xxxx) ja K. A. xx.xx.xxxx). Taotluse kohaselt puuduvad K. J. , pangakontod, väärtpaberid ja muu oluline vara. 2 (2)
Taotleja ja tema perekonnaliikmete igakuised vältimatud püsikulutused on ca 7750 krooni, sellest eluasemekulud 2205,80 krooni, lisaks sellele tasub taotleja igakuiselt pangalaenu 500 krooni ja pesumasina järelmaksu 291 krooni. Kohus, vaadanud läbi K. J. esitatud taotluse, teatise notari tasu maksmisest vabastamist taotleva isiku majandusliku seisundi kohta ning lisatud tõendid – töötasutõendi, eluruumi üürilepingu ja 2010.a. oktoobrikuu kommunaalteenuste arve, samuti notariaalakti – pärimismenetluse algatamise avalduse ärakirja, leiab, et esitatud taotluse rahuldamiseks puudub alus. K. J. keskmine kuusissetulek on ca 9000 krooni. Avaldaja ei ole esitanud kohtule andmeid laste teise vanema kohta. Taotleja on notari tasu , summas 1450,80 krooni 11.novembril 2010 .a. ära tasunud. Nimetatud tasu maksmine ei olnud kohtu hinnagul temale ülejõukäiv. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks avaldaja vabastamist notari tasu maksmisest, mis on tema poolt juba tasutud.
on taotlenud ka enda vabastamist notari tasu maksmisest edaspidises pärimismenetluses. Kohus on seisukohal, et nimetatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Notari tasu seaduse § 402 lg 2 kohaselt saab taotleda notari tasu maksmisest vabastamist pärast notarilt arve saamist. Avaldaja ei ole kohtule esitanud rohkem notari tasu arveid, kui arve 05.11.2010, mis on tasutud. Kohtul ei ole võimalik võtta seisukohta, kas notari tasu maksmine edaspidises pärimismenetluses on isikule ülejõukäiv, kui ei ole teada tasu suurus. Seetõttu jätab kohus taotluse TsMS § 423 lg 3 alusel osaliselt läbi vaatamata. Avaldaja võib uuesti taotleda kohtult notari tasu maksmisest vabastamist pärast notarilt arve saamist seaduses sätestatud tähtaja – 10 päeva jooksul. Sel juhul, kui taotletakse notari tasu maksmisest vabastamist , ei ole vaja arvet tasuda. Kohus juhib avaldaja tähelepanu ka asjaolule, et taotlusele tuleb lisada andmed alaealiste laste ülalpidamiskohustust omava teise vanema kohta, taotleja pangakonto väljavõte (vähemakt taotluse esitamisele eelneva nelja kuu kohta), samuti tõendid tervisest tingitud töövõimetuse kohta, juhul, kui taotleja soovib nimetatud asjaolule toetuda.
Epp Tombak Kohtunik
3 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.