Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-24253 hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 7500 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Jaan Korge (edaspidi kostja) sõlmisid: 1) 02.07.2007. a käenduseta väikelaenulepingu nr 07-121714-VL (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 43 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli 10.07.2011. a. Kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt intressi tagastamata laenusummalt intressi 18% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu ühepoolselt üles 09.12.2008. a. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata laenujääk summas 37 278,16 krooni, intress perioodi 10.04.2008-09.12.2008 eest summas 4568,46 krooni ja VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivis summas 4843,03 krooni. Kostja lepingust tulenev võlgnevus moodustab kokku 46 689,65 krooni. 2) 31.05.2007. a arvelduskrediidi lepingu (edaspidi leping 2) mille kohaselt võimaldas hageja kostjale arvelduskrediidi kasutamist summas 5000 krooni. Arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäevaks määrati 31.05.2008.a.Kostja kohustus tasuma hagejale intressi arvelduskrediidi summa kasutamise eest intressi 19% aastas Kostja kasutas arvelduskrediiti ajavahemikus 10.04.2008-31.05.2008., kuid jättis nimetatud perioodi eest intressi kogusummas 139,92 krooni tasumata. Arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtaja saabudes kostja hagejale kasutatud krediidilimiiti ei tagastanud. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tagastamata arvelduskrediidi summa 5000 krooni. Hageja on arvestanud krediidilimiidi tagastamisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras perioodi eest 01.06.2008-20.05.2010. a summas 911,40 krooni. Kokku on kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees 6051,32 krooni. 14.04.2009. a esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Seega jäeti hageja avaldus kostja vastu määrusega rahuldamata. Hageja sai nimetatud kohtumääruse kätte 23.04.2010. a. 21.05.2010. a esitas hageja Tartu Maakohtu Valga kohtumajja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 52 740,97 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude kohase täitmiseni /tlk 2-24/. 21.05.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 26-28/. 06.08.2010. a esitas kostja kohtule avalduse kohtuasja saatmiseks kostja elukohajärgsele kohtule, so Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja /tlk 32/. 06.09.2010. a määrusega anti käesolev tsiviilasi kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale /tlk 34-35/. Kostja seisukoht 15.10.2010. a saabus kohtusse kostja vastus, milles kostja: kinnitab, et tal ei ole vastuväiteid, et kohus asja menetlusse võttis; soovib kirjalikku menetlust; tunnistab hagiavalduses esitatud nõudeid ja võtab hagi õigeks; soovib asja lahendada kompromissiga, kuna peab võimalikuks võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel; palub menetluskulud jätta 1/3 kostja ja 2/3 hageja kanda.

(5) 2

2-10-24253 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja väikelaenulepingust nr 07-121714-VL tuleneva põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 37 278,16 krooni, intressi 4568,46 krooni ja viivist 4843,03 krooni ning arvelduskrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 5000 krooni, intressi 139,92 krooni ja viivist 911,40 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määrast tasumata põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

(5) 3

2-10-24253 VÕS § 417 lg 1 sätestab, et kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Jaan Korge'lt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele kokku 52 740,97 krooni, millest väikelaenulepingust nr 07-121714-VL tulenev põhivõlgnevus on 37 278,16 krooni, intress 4568,46 krooni ja viivis 4843,03 krooni ning arvelduskrediidilepingust tulenev põhivõlgnevus on 5000 krooni, intress 139,92 krooni ja viivis 911,40 krooni. Samuti kuulub kostjalt Jaan Korge'lt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõuetelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas) alates hagiavalduse esitamisest, so 21. maist 2010 kuni põhinõuete kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja palub menetluskulud jätta 1/3 ulatuses kostja 2/3 ulatuses hageja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise (5) 4

2-10-24253 määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista järgmised menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 1268,34 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 7500 krooni /tlk 6/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tsiviilasjas nr 2-09-16483 jäeti 19.04.2010. a määrusega rahuldamata Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus Jaan Korge vastu TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja sai nimetatud kohtumääruse kätte 23.04.2010. a. Hagiavaldus esitati kohtusse 21.05.2010. a /tlk 1/. Seega tuleb lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv käesoleva tsiviilasja menetluskulude hulka. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1268,34 krooni /tlk 22/ ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 7500 krooni /tlk 23/ ja kohus on nende laekumist kontrollinud vastavalt 27.09.2010. a ja 28.09.2010.a. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1268,34 krooni /tlk 22/ ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 7500 krooni.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

(5) 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.