Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-56956 riigilõiv summas 6000 krooni ja lepingulisele esindajale makstud tasu summas 3000 krooni.

Asjaolud, menetluse käik Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (edaspidi hageja) ja Viia Martin (edaspidi kostja) sõlmisid 03.07.2006. a Topelneto krediitkaardi lepingu, millega hageja võimaldas kostjale väljastatud krediitkaardiga tehinguid krediidilimiidi, so 30 000 krooni ulatuses. Lepingu lahutamatuks osaks on Topeltneto krediitkaardi tingimused ja hinnakiri, millistega kostja on nõustunud ja kinnitanud oma allkirjaga. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 10.05.2010.a kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata krediidilimiit 30 000 krooni, intressid 3057,44 krooni ning viivised 1227,60 krooni. 16.11.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 30 000 krooni, intressid 3057,44 krooni ning viivised 1227,60 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes protsendimääraga 0,025% tasumata põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates kohtuotsuse tegemisest /tlk 4-24/. Kostja seisukoht 24.11.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 30-33/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 26.11.2010. a. 09.12.2010. a saabus kohtusse kostja vastus, milles kostja: kinnitab, et tal ei ole vastuväiteid, et kohus asja menetlusse võttis; kostja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet; vastuhagi esitada ei soovi; on nõus asja kirjaliku menetlusega; kuna on maksejõuetu ja ei suuda kohe midagi maksta, siis püüab teha kõik selleks, et oma võlad saaks makstud ning kostja on pannud oma kodu müüki ning loodab sellega saada oma võlad kustutatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 30 000 krooni, intresside väljamõistmist summas 3057,44 krooni, viiviseid summas 1227,60 krooni ja tulevikus (5) 2

2-10-56956 sissenõutavaks muutuvat viivist protsendimääraga 0,025% tasumata põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates kohtuotsuse tegemisest. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 417 lg 1 sätestab, et kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Viia Martin'ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks võlgnevus summas 34 285,04 krooni, millest põhivõlgnevus on 30 000 krooni, intress 3057,44 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 1227,60 krooni. Samuti mõista kostjalt Viia Martin'ilt hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt s.o 0,025% päevas tasumata põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest, so 17. detsembrist 2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. (5) 3

2-10-56956

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista järgmised menetluskulud: riigilõiv summas 6000 krooni ja lepingulisele esindajale makstud tasu summas 3600 krooni (summa koos käibemaksuga 20%, so 600 krooni) krooni. Hagiavaldus koos menetluskulude nimekirjaga on kostjale kätte toimetatud ning kohtule esitatud vastuses on kostja tunnistanud hageja nõuet. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 6000 krooni /tlk 24/ ja kohus on selle laekumist kontrollinud 16.11.2010. a /tlk 26/. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ ning hageja esindamise eest on Julianus Inkasso OÜ esitanud hagejale arve summas 3600 krooni, sh käibemaks 20% summas 600 krooni /tlk 23/. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 20%-se käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja õigusabikulud summas 3000 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse ja on põhjendatud.

(5) 4

2-10-56956 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 6000 krooni ja lepingulisele esindajale makstud tasu summas 3000 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /tlk 6/. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

(5) 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.