lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-3287/12

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 16.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-3287/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

16. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-07-3287 BIGBANK AS (endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) versus Riho Saar ja Aivar Aus ; hagi põhinõude 60000 krooni ja kõrvalnõuete, kokku 107238,30 krooni saamiseks; tsiviilasja hind 60000 krooni Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostjad

Asja lahendamine

BIGBANK AS (endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) (registrikood 10183757, aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Artur Maljukov Riho Saar (isikukood xxxxxxxxx; xxxxxxxx xxxx xx-xx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx) Aivar Aus (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xx-xx xxxxxx) kohtuistungil 13. detsembril 2010

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused

1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista solidaarselt Aivar Ausilt ja Riho Saarelt BIGBANK AS (endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) kasuks põhinõue 60000 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 7882,50 krooni, viivis 38255,80 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1100 krooni; välja mõista solidaarselt Aivar Ausilt ja Riho Saarelt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (60000 krooni) alates 12. märtsist 2009 kuni põhinõude täitmiseni 24,99% aastas, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Täiendavad otsustused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.
Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlustega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt kostjate kanda. Selgitused
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud 25. jaanuaril 2007 kohtusse hagi kostjate Riho Saare ja Aivar Ausi vastu. Hageja on esitanud kohtule 01. veebruaril 2007, 23. jaanuar 2009 ja 12. märtsil 2009 nõude täpsustused. Hageja 12. märtsi 2009 nõude täpsustuse kohaselt on põhinõue 60000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7882,50 krooni, viivis 38255,80 krooni ja võla sissenõudmise kulud 1100krooni. Hagihind 60000 krooni. Hageja poole väitel sõlmisid hageja ja kostja Riho Saar 03. aprillil 2006 tarbijakrediidilepingu, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 60000 krooni. Hageja sõlmis 03. aprillil 2006 käenduslepingu Aivar Ausiga, millega käendaja võttis vastutuse maksimummääraga 270277 krooni hageja ja Riho Saare vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete täitmise ees. Kostjad ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, hageja saatis kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused. Kuna kostjad võlga täiendava tähtaja jooksul ara ei tasunud, ütles hageja 24.08.2006 tarbijakrediidilepingu ülesse põhivõlgnikule saadetud avaldusega ja teavitas sellest ka käendajat. Kohtulikus menetluses kostja Aivar Aus ei vaielnud hageja täpsustatud nõudele vastu. Kohtulikus menetluses kostja Riho Saar ei vaidlustanud hageja täpsustatud nõuet. Kohtu põhjendused Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja ja kostja Riho Saar sõlmisid 03. aprillil 2006 lepingu, mille alusel anti kostja Riho Saare kasutusse krediidisumma 60000 krooni. Hageja sõlmis 03. aprillil 2006 käenduslepingu Aivar Ausiga, millega käendaja võttis vastutuse maksimummääraga 270277 krooni hageja ja Riho Saare vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete täitmise ees. Kostjad ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, mistõttu ütles hageja 24.08.2006 tarbijakrediidilepingu ülesse põhivõlgnikule saadetud avaldusega ja teavitas sellest ka käendajat. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud eelosundatud sätetest lähtudes hagi täielik rahuldamine ja solidaarselt Aivar Ausilt ja Riho Saarelt BIGBANK AS (endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) kasuks põhinõude 60000 krooni, sissenõutavaks muutunud intressi 7882,50 krooni, viivise 38255,80 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulude 1100 krooni väljamõistmine; põhjendatud on solidaarselt Aivar Ausilt ja Riho Saarelt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks viivise protsendina põhinõudelt (60000 krooni) alates 12. märtsist 2009 kuni põhinõude täitmiseni 24,99% aastas, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses, väljamõistmine. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Hageja nõuet tõendavad hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millest nähtub hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu, mida saab kostjate poolt omaksvõetuks lugeda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja