Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Määruse tegemise aeg ja koht
15.detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
Määruse tegemine
nr 2-10-58259; Swedbank Liising AS versus H.L.; hagi põhivõlgnevuse 161446,32 krooni ja viiviste saamiseks; tsiviilasja hind 161446,32 krooni eelmenetluses
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; aadress Liivalaia 8, Tallinn)
Kostja
H.L. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused
Asjaolud 23.novembril 2010 esitas Swedbank Liising AS hagiavalduse H.L. vastu.
Rahvastikuregistri andmebaasist nähtuvalt on kostja elukoht alates 04.aprillist 2006 välisriigis – xxxxxxxxxxxx xx-x, xxxxxxxx, Soome Vabariik. Vastavalt kohtu ettepanekule esitas hageja esindaja selgituse ja seisukohad, mille kohaselt 22.11.2010 esitas Swedbank Liising AS (edaspidi hageja) hagiavalduse H.L. (edaspidi kostja) vastu, mille alusel nõudis kostjalt liisingulepingust nr xxxxxxxx (edaspidi leping) tuleneva võlgnevuse ja viiviste tasumist. Hageja märkis hagiavaldusele kostja elukohana viimase poolt nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel avaldatud elukoha (xxxx xxx x-xx, xxxxx xxxx-xxxxxxx) ja ka kostja poolt hagejale teatatud viimase elukoha (xxxxxxx xxx xx-x, xxxxx xxxxxxxx). Kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 04.04.2006.a. xxxxxxxxxxxx x x x, xxxxx xxxxxxxx, Soome Vabariik. Kostja on rahvuselt eestlane ja enne 04.04.2006 on tema alaline elukoht olnud rahvastikuregistri andmete järgi Eesti Vabariigis. Hageja on seisukohal, et käesolev tsiviilasi allub Eesti Vabariigi kohtule, mitte Soome Vabariigi kohtule. Lepingu sõlmimisel 04.05.2007 avaldas kostja, et tema elukohaks on xxxx xxx x-xx, xxxxx xxxx-xxxxxxx, s.o Eesti Vabariik. Rahvastikuregistri kande järgi oli kostja elukoht lepingu sõlmimise hetkel Soome Vabariigis. Kuivõrd kostja avaldas hagejale lepingu sõlmimisel, et tema elukoht on Eesti Vabariigis, võib hageja eeldada, et kostja tegelik elukoht on Eesti Vabariigis. Hageja on seisukohal, et ainuüksi rahvastikuregistri kande järgi ei saa kohtualluvust kindlaks määrata. Kui ainuüksi rahvastikuregistri kande järgi saaks kohtualluvust kindlaks määrata, siis tõusetuks siin küsimus rahvastikuregistri andmete õiguslikus tähenduses. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andemetel informatiivne ja statistiline tähendus. Rahvastikuregistri seadusest tulenevalt ei sanktsioneerita isikut selle eest, kui isik jätab oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmata. Sellest lähtudes võib tekkida olukord, kus kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht on küll Soome Vabariigis, kuid tegelikult kostja seal enam ei ela, vaid kasutab seda kohustustest kõrvalehoidmiseks. Kostja on ka lepingust tulenevalt kohustatud hagejat informeerima, kui muutub kostja aadress või sidevahendite numbrid. Kostja ei ole hagejat informeerinud lepingu sõlmimisel hagejale teatatud elukoha või sidevahendite numbrite muutumisest. Seega võib järeldada, et need on jätkuvalt samad, mis lepingu sõlmimisel. On ebamõistlik, et hageja, kes sõlmib Eestis eestlasega lepingu, peab vaidluste lahendamiseks pöörduma välisriigi kohtusse ning tegema oma õiguste kaitsmiseks niivõrd suuri kulutusi, eeskätt esindaja palkamise näol, ainuüksi seetõttu, et rahvastikuregistri kandele omistatakse nii suurt õiguslikku tähendust, et selle alusel saab kindlaks määrata kohtualluvuse. Hageja palub eeltoodust lähtuvalt hagiavaldus menetlusse võtta ning kostjale menetlusdokumendid hagiavalduses toodud aadressile kätte toimetada. Kui kostjale ei õnnestu menetlusdokumente hagiavalduses toodud aadressidele kätte toimetada, palub hageja kohtul kontrollida Eesti Vabariigi elektroonilisi registreid, mille kaudu kostja tegelik elukoht välja selgitada. Kui elektroonilistest registritest ei nähtu kostja elu- või viibimiskohta, siis palub hageja kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamist kohtutäituri kaudu või menetlusdokumentide avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel kontrollib avalduse saanud kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama sätte 2. lõike kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seaduses või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 3 kohaselt ei ole rahvusvaheline kohtualluvus erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. EL Nõukogu 22.12.2000 määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 2 p 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse nende kodakondsusest hoolimata. Hageja on hagiavalduses nimetanud, et hagejale teadaolev kostja viimane elukoht asub Viljandimaal. Rahvastikuregistri andmebaasist nähtuvalt on kostja elukoht alates 04.aprillist 2006 välisriigis – xxxxxxxxxxxx xx-x, xxxxxxxx, Soome Vabariik. Tsiviilasi ei allu Tartu Maakohtule TsMS 11. peatükis sätestatu ega Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades II peatükis sätestatu alusel. Seega rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu tsiviilasi Eesti kohtule olukorras, kus kostja registrisse kantud aadressi järgi on kostja elukoht välisriigis. Kuivõrd kostja elukoht on Soomes, saab hageja hagi esitada pädevale Soome Vabariigi kohtule. Hageja esindaja selgituse kohaselt on hageja on seisukohal, et käesolev tsiviilasi allub Eesti Vabariigi kohtule, mitte Soome Vabariigi kohtule. Hageja esindaja selgituse kohaselt võib hageja eeldada, et kostja tegelik elukoht on Eesti Vabariigis. Kohus leiab, et hageja eeldus üldise kohtualluvuse mõttes ei saa tuleneda lepingulises suhtes avaldatud elukohtadest olukorras, kus kostja registrisse kantud aadressi järgi on kostja elukoht välisriigis ja tuleb rakendada rahvusvahelise kohtualluvuse regulatsiooni. Hageja esindaja selgituse kohaselt on ebamõistlik, et hageja, kes sõlmib Eestis eestlasega lepingu, peab vaidluste lahendamiseks pöörduma välisriigi kohtusse. Kohus leiab, et sellise olukorra vältimiseks pooled sõlmivad reeglina kohtualluvuse kokkuleppe. Kohus osundab asjaolule, mille kohaselt pooltevahelise lepingu p 17.2 kohaselt antakse vaidlus lahendada Harju Maakohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Eeltoodu alusel keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest.
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.