Tsiviilasja number
2-09-45692
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.12.2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Margo Klaar OÜ EDUSAMM hagi FertPack Terminal OÜ vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses 39 950 krooni
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.06.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FertPack Terminal OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2.12.2010, avalik kohtuistung Hageja OÜ EDUSAMM (registrikood 10632215), esindaja advokaat Denis Piskunov; Kostja FertPack Terminal OÜ (registrikood 11227244), esindaja Gennadi Mihelson.
Menetlusosalised ja nende esindajad
18.03.2009 esitas OÜ EDUSAMM pankrotihaldurile avalduse 79 900 krooni suuruse nõude tunnustamiseks. 11.08.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles FertPack Terminal OÜ nõudele vastu ja nõue jäi tunnustamata. 10.09.2009 esitas OÜ EDUSAMM (hageja) Harju Maakohtule hagi FertPack Terminal OÜ (kostja) vastu ja palus tunnustada nõuet 79 900 krooni võlgniku pankrotimenetluses. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Nõude aluseks on hageja, OÜ Marino Investments ja võlgniku vahel 19.10.2007 sõlmitud tehnoloogia ostu-müügi lepingu lisa 3. 19.10.2007 sõlmitud tehnoloogia ostu-müügi lepingu kohaselt tasus hageja ühe ostjana võlgnikule tehnoloogia ostu eest 94 400 krooni (sh käibemaks 14 400 krooni). 28.07.2008 sõlmitud omandiõiguse loovutamise aktile tagastasid hageja ja OÜ Marino Investments tehnoloogia võlgnikule ning võlgnik kohustus tagastama hagejale viimase poolt tasutud tehnoloogia ostuhinna 94 400 krooni. 16.03.2009 seisuga on võlgnik hagejale tagastanud 14 500 krooni, mistõttu kuulub tagastamisele veel 79 900 krooni. Kostja vastuväited
10/03, maksekorraldust 25.10.2007, pankrotivara nimekirja, omandiõiguse loovutamise akti, 3.03.2010 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-09-45690 ja Harju Maakohtu 8.04.2010 otsust tsiviilasjas nr 2-09-45690. Hagiavalduses ei ole märgitud, millist asjaolu nende tõenditega tõendada soovitakse. Vastavalt Patendiseaduse §-le 12 kuulub leiutis algselt autoritele, s.t omanikeks on S.Shmelov, A.Taran, V.Melnik ja I.Mattus. Tegelikult pole tehnoloogiaga seotud varalised õigused võlgniku omandis, sest tagasiloovutust pole tehtud. Võlgniku, hageja ning OÜ Marino Investments vahel sõlmitud tagasiloovutusakt sisaldab endas vaid võlaõiguslikku kokkulepet, mitte varalise õiguse omandi tagasikandmise kokkulepet, mida kinnitab osaliste tegelik tegevus, või on tegemist näiliku tehinguga. Alles 10.09.2008 olevat esitatud Patendiametile patenditaotluse loovutamise avaldus, seega tehnoloogia omandiõiguse üleminekut puudutavaid dokumente hagejalt võlgnikule algselt olemas ei ole. Alates 10.07.2007 on patenditaotlejaks võlgnik. Hageja ei ole nõudeavalduses ja hagiavalduses seostanud patenditaotluses P200700039 meetodit granuleeritud mineraalväetiste valmistamiseks ja selle meetodi kohaselt valmistatud granuleeritud mineraalväetist nõudeavalduses ja hagiavalduses müügilepingu lisas 3 märgituga. Oskamatus 19.10.2007 tehnoloogia ostu-müügilepingus, 28.07.2008 lisas 3, nõudeavalduses kui ka hagiavalduses nimetada täpselt ostu-müügi eset, on kahtlane ja viitab sellele, et omandiõigus V. Melnikult ega ka teistelt leiutise autoritelt ei ole mitte kunagi läinud üle võlgnikule. Patenditaotluses puuduvad sõnad: „granuleeritud mineraalväetise kaltsiumammoonium-nitraat (CAN) tootmise Tehnoloogia koos selle juurde kuuluvate aruannete ja muude dokumentidega.” Patendiametile ei ole esitatud „tehnoloogia koos selle juurde kuuluvate aruannete ja muude dokumente.” Hagiavaldusega esitatud lepingu lisa 3 ja 23.04.2010 seisukohtadega esitatud lepingu lisa 3 müüjate ning ostjate allkirjade asetus ja allkirjad ise on erinevad. Kostja taotleb hageja poolt esitatud mõlema lepingu lisa 3 algeksemplari esitamist, et võrrelda dokumentidel olevaid allkirju. Isegi ilma ekspertiisita on näha, et allkirjad nimetatud dokumentidel kuuluvad erinevatele inimestele. Lisa 3 ei saanud säilida sellisel kujul, millisel selle esitas kahel korral D. Piskunov: paber varjamatult valge, printerivärv läikivalt värske, allkirjad eredad. Hageja poolt täiendavalt esitatud 19.10.2007 arvel nr 10/03 olev juhatuse liikme I. Mattus allkiri erineb kõigist teistest allkirjadest hageja/vastustaja poolt esitatud dokumentidel, mis on kahtlane. Kostja kahtlustab arve tagantjärgi tegemist. Isegi ilma ekspertiisita on näha, et I. Mattuse allkirjad kuuluvad erinevatele inimestele. D. Piskunov kasutas ära seda, et ekspertiisibüroodes ei teostata ekspertiisi dokumentide koostamise aja väljaselgitamiseks. Käekirja ekspertiis omab erilist tähtsust antud asjas ning aitab tuvastada nõude olemasolu. Ekspertiisiaktiga saab tõendada nii nõude olemasolu kui ka hageja tegelikku tahet. Kui ilmneb, et lisa 3 ei ole koostatud 28.07.2008 ja arve nr 10/03 ei ole koostatud 19.10.2007, tõendab see hageja väidete ebausaldusväärsust. Vastavalt TsMS § 238 lg-le 1 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus võttis vastu tsiviilasja nr 2-09-45690 kohtuistungi protokolli ja 8.04.2010 kohtuotsuse. Apellant leiab, et need asjaolud annavad alust kahelda kohtuniku erapooletuses, kuna mingit tõenduslikku tähendust antud asjas need ei oma. Hageja ei ole põhistanud, mida tõendab pankrotivara nimekiri. Kostja toetub oma väidetes pankrotivara nimekirja p-le 4, et patenteerimisel oleva CAN tehnoloogia varaline väärtus on 14 146 270 krooni. Kostja taotleb eelnimetatud tõendite tagastamist. Kohus ei ole analüüsinud äriregistri teabesüsteemi väljatrükki, Patendiameti 28.08.2008 vastust 19.10.2007 omandiõiguse loovutamise akti kohta ja patenditaotlust P200700039 ja seega ei vasta otsus TsMS § 442 lg 8 p-dele 3 ja 4.
Vastus apellatsioonkaebusele
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.