Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1 (4)

2-10-52296 võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märkida nõuete tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ja seda, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Pankrotimäärusega algab pankrotimenetlus. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele. Pankrotimäärus saata kinnistusraamatusse kinnistusosakonnale (PankrS § 40 ).

märkuse

tegemiseks

Pärnu

Maakohtu

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud M.S (pankrotis) kanda. Määrata ajutise pankrotihalduri Raivo Piirla tasu ja kulude suuruseks M.S (pankrotis) pankrotimenetluses xx xxx (xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx) xxxxxx ning välja mõista nimetatud summa M.S’ilt (pankrotis) ajutise halduri Raivo Piirla kasuks (Õigusbüroo Edikte OÜ, reg.kood 10523526, arveldusarve nr 100020519780001 AS SEB Pank). Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud M.S’i pankrotiavalduses palub avaldaja algatada enda suhtes pankrotimenetluse, kuna ta käendas eraisikuna OÜ-le Gardenvik AS Swedbank poolt antud laenu 3 miljoni krooni ulatuses. OÜ Gardenvik pankrotistus ja käendus läks täitmisele. Võlg on kokku 3 000 000 krooni. Puuduvad vahendid nõuet täita, kuna avaldaja on töötu. Varaks on korter xxxxxx, xxxxx xx-xx väärtusega 400 000 krooni ja ostetud SEB Pangast võetud eluasemelaenuga. Avaldaja on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik palub võtta pankrotiavaldus menetlusse ja algatada pankrotimenetlus. Menetluse käik Pärnu Maakohus määrusega 05.11.2010.a. võttis M.S’i pankrtoiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutine pankrotihaldur esitas 30.11.2010.a kohtule kirjalikult aruande arvamusega pankroti väljakuulutamise vajalikkuse kohta. Ajutise pankrotihalduri kirjaliku arvamuse kohaselt võlgniku avaldus tuleb rahuldada, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja on samal ajal esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Võlgniku varad. Võlgnik M.S’il töökoht puudub käesoleval ajal, sissetulek puudub; perekonnaseisult on abielus, üks alaealine laps (sünd. xx.xx.xxxxx.a). Võlgniku ainsaks varaks on mõttelise osa korteriomandist – xxxxx xx xx-xx, xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx asuv korter (reg.osa nr xxxxxxxxxx), mis on koormatud ühishüpoteegiga abikaasa K.K’i ja võlgniku kaasomandi mõttelistele osadele summas 350 000 kr. Korteri orienteeruv väärtus on 400 000.- kr, kuid 1⁄2 m.o korterist kuulub abikaasale, kelle suhtes on Pärnu Maakohtu menetluses pankrotiasi. Seega võimalik vara väärtus 200 000.- krooni. Võlgniku kohustused. Võlgniku vastu on nõudeid kokku 3 366 651.26 krooni ulatuses, s.h. AS-i Swedbank käenduslepingust tulenev nõue summas 3 000 000 kr ning AS SEB Pank ees eluasemelaenust tulenev võlg summas 366 651,26 kr.

2 (4)

2-10-52296 Võlgniku tegevus. Teadaolev võlgniku viimane töökoht on olnud xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Tervis, täna võlgnik püsivat töökohta ei oma. Pankrotiavalduse esitamise seisuga täitemenetlusi algatatud ei ole. Võlgniku panga väljavõtetest lähtuvalt oluliselt suuri tehinguid teostatud ei ole, panga väljaminekud on seotud väljamaksete tegemistega K.K’ile ja igapäevaste väljaminekutega, suuremaks sissetulekuks 2010.a on 19.08.2010.a. xxxxx xxxxx xx-lt (leping L001/2010.a.) laekunud 31 330.00 krooni. Eeldatavateks kuludeks pankrotimenetluses tuleks välja tuua kommunaalkulusid korteriomandiga (xxxxxx xx xx, xxxxxxx xx. xx) seonduvalt (näiteks veebr. 2010.a. tasutud arve moodustas 2 490.-krooni) ja lapse ülalpidamisega seonduvad kulud elatisraha 4350 krooni kuus. Kuna menetlusega kaasnevad eeldatavasti kulud seoses korteriomandi võõrandamisega ja korteriomandi kommunaalkulud ja elatis lapsele, siis väljamaksed vähendavad võlausaldajatele väljamakstava jaotise osa. M.S on kohtule esitanud koos pankrotiavaldusega ka oma võlgadest vabastamise avalduse. Maksejõuetuse põhjused. Võlgniku selgitusel on maksejõuetuse põhjuseks suutmatus täita endale võtud kohustusi, mille tingis AS Swedbank’ile antud käendus, võlausaldaja nõudis käendusest tuleva kohustuse täitmist , kuna põhivõlgnik (OÜ Gardenvik) ei suuda oma nõudeid täita nõutud viisil, M.S’ile sellises suurusjärgus kohustuse täitmine on ebareaalne. Seega esialgsetel andmetel on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Varade tagasivõitmise võimalused. Ajutise halduri esialgsel hinnangul puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks. Kokkuvõte. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seega seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu Pankrotiseaduse § 1 mõistes ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgniku võlad ulatuvad 3 366 651, 26 kroonini, realiseeritava ühisvara orienteeruv väärtus moodustab võlgniku andmetel 400 000.- krooni, võimalik osa ühisomandist 200 000.-krooni. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada M.S’i pankrot. Ajutine haldur on andnud nõusoleku tegutseda pankrotihaldurina ning palub määrata enda tasu ja kulude katteks x tunni töö eest kokku xx xxx xxxxxx (järelepärimised x tund, dokumentidega tutvumine ja analüüsimine x,x tundi, aruande koostamine ja läbirääkimised võlgnikuga – x,x tundi: xxxxx xx/xxxx x x), millele lisanduvad ajutise pankrotihalduri kulud summas xxxxx kr, kõik kokku xx xxxxx xx. Kohtuistungil avaldaja M.S kinnitab, et on ajutise halduri aruandega tuttav ja jääb esitatud avalduse juurde. Selgitab, et on töötu alates 2009.a septembrist, otsib pidevalt tööd, ühekordseid juhutöid on saanud teha. Täna pankrotimenetlusega seotud tasude maksmiseks vahendid puuduvad. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla kinnitab, et jääb aruandes esitatu juurde – võlgnik M.S on maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ja kuulanud ära ajutise halduri arvamuse, leidis, et M.S’i pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees 3 366 651.26 krooni, ainsaks varaks korteriomand, millest võlgnikule kuuluva mõttelise osa väärtus tõenäoliselt ei ületa 200 000 krooni ja võlgnikul puudub muu vara,

3 (4)

2-10-52296 mille arvelt nõudeid katta. Seega võlgnik M.S teadaolevad võlad ületavad oluliselt tema varasid ja võlgnikul puuduvad küllaldased sissetulekud ja muud varalised vahendid, mille arvelt võlgnevusi katta. Võlgniku maksejõuetus tulenevalt kohustuste suurusest ja võlgniku varalisest seisundist ei ole ajutise iseloomuga. Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada tema pankrot. Pankrotihalduriks määrata Raivo Piirla, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Menetluskulud Kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulude katteks, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust xx xxxx xxxxxxx, mis on kooskõlas Pankrotiseaduse § 23 sätestatuga. Ajutise halduri tasu on arvestatud x töötunni eest, xxxx xxxxx xxxx, kokku xx xxxx xxxxx, mis jääb mõistlikult alla PankrS § 23 lg. 3 sätestatud ajutise halduri tasu ülemmäära (1500 kr/tund). Ajutise halduri töötasu xx xxxxxx kr ja põhjendatud kulutuste katteks xxxxx xx, kokku xx xxxxx kr tuleb välja mõista võlgnikult.

Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.