Võlausaldajad: KT Risto Sepp Krediidikassa AS (kustutatud) Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747) Telia Eesti AS (endine EMT AS, registrikood 10234957) Swedbank AS (registrikood 10060701) Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) Bigbank AS (registrikood 10183757)
Ärakuulamise toimumise aeg
06.06.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada võlausaldajate Swedbank AS ja Swedbank Liising AS taotlus, võlgniku Xi (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.
2.Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Keelduda Xi kohustustest vabastamisest.
4.Vabastada X usaldusisiku kohustustest Xi kohustustest vabastamise menetluses.
Avaldada teade Xi kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata võlausaldajatele teadmiseks.
6.Jätta menetluskulud Xi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu 06.04.2015 määrusega kuulutati välja Xi pankrot. 06.09.2017 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus ning algatati Xi kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma X. Kohtumääruse resolutsiooni p 9 kohaselt kohustati võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne kord aasta jooksul, esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.10.2018. Aruannet tähtajaks ei esitatud.
2.Kohus on võlgnikku kohustanud esitama usaldusisiku aruande 08.02.2019. Usaldusisik esitas kohtule usaldusisiku aruande 07.06.2019, milles toob välja, et otsib juba ammu töökohta aga ei ole veel leidnud. Võlgniku kulutused on elukohale 100 eurot, toidule 400 eurot, transpordile 30 eurot ning muud püsikulud 500 eurot. Võlgnikul sissetuleku puudub, sest võlgnik ei tööta. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.
3.18.06.2019 edastas kohus järelepärimised krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Krediidiasutuste vastuste kohaselt 19.06.2019 seisuga omab võlgnik AS-is SEB Pank arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX (kontojääk 0,08 eurot, laekumisi 0 eurot) ja broneeringuid -8117,72 eurot). Lisaks omab võlgnik Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX (kontojääk 0 eurot, toimingud puudusid). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud perioodil 01.01.2017-31.12.2017 isiku tuludeklaratsiooni alusel summa 1901,18 eurot.
4.Võlausaldajad Swdbank Liising AS ka Swedbank AS esitasid 02.12.2020 taotluse võlgnik X kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohtumääruse resolutsiooni p 9 kohaselt kohustati võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne kord aasta jooksul, esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.10.2018. Võlgnik ei esitanud nimetatud tähtajaks aruannet. Kohus edastas 08.02.2019 võlgnikule aruande esitamise kohustuse teate tähtajaga 20 päeva kättesaamisest, mille võlgnik sai kätte 13.02.2019. Võlgnik esitas aruande aga alles 07.06.2019. Järgmine iga-aastane usaldusisiku aruanne tuli esitada hiljemalt 01.10.2019. Võlausaldaja esitas kohtule 20.11.2019 taotluse võlgnikult aruande saamiseks. Kohus kohustas 14.02.2020 võlgnikku esitama nimetatud aruanne. Võlausaldajale ei nähtu võlgniku kättesaamise kinnitust ega aruannet. Võlgnik pidi edastama usaldusisiku aruande hiljemalt 01.10.2020, kuid võlausaldajale teadaolevalt ei ole ka antud tähtajaks aruannet esitatud. Seega on võlgnik (usaldusisik) esitanud 3 aasta möödumisel kohustusest vabastamise menetluse algatamisest ainult ühe usaldusisiku aruande. Samuti ei ole võlgnik täitnud tähtajaliselt kohtunõudeid aruannete esitamiseks. Kohus on 14.02.2020 kirjaga edastanud võlgnikule ka selgitused kohustustest vabastamise menetluse kohustuste mittetäitmise osas. Kohus selgitas, et PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on esitanud ainult ühe pealiskaudse usaldusisiku aruande, kuid selle ka ainult peale kohtu nõude edastamist. Samas on menetlus kestnud üle 3 aasta, mille jooksul oleks pidanud esitatama kolm usaldusisiku aruannet. Kohus on edastanud võlgnikule aruande esitamise nõuded 08.02.2019 ning 14.02.2020. Usaldusisiku aruanne on esitatud 07.06.2019. Kohus on mõlemas nõudekirjas toonud välja ka konkreetsed tähtajad, millal peab olema usaldusisiku aruanne esitatud. Siiski on võlgnik kohtunõudeid eiranud. Usaldusisiku 07.06.2019 aruande kohaselt otsib võlgnik juba väga kaua tööd, kuid ei ole leidnud. Võlgnik on toonud välja ka igakuised kulud: 100 eurot elukoht, 400 eurot söök, 30 eurot transport, 500 eurot lapsed. Võlgnik ei ole aga täpsustanud, kes antud kulub tasub, kui võlgnik ise ei tööta. Võlgnik ei ole senise menetluse jooksul tegelenud PankrS § 173 lg 1 võlgnikule tulenevate kohustuse täitmisega, mille kohta annab kinnitust fakt, et võlgnik ei ole võlausaldajale teinud võlgnevuse katteks mitte ühtegi makset ega töötanud mõistlikult tasustataval
töökohal. Kohustustest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõuded menetluse kestel rahuldada. Usaldusisiku aruande kohaselt otsib võlgnik tööd, kuid samas ei ole võlgnik esitanud tõendeid kandideerimiste avalduste kohta. Võlgnikul oleks võimalik näiteks esitada tööpakkujate pöördumised võlgniku poole, mille alusel oleks võimalik hinnata, mis on olnud tööpakkujate keeldumise põhjuseks. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgniku näol tegemist eluterve isikuga. Seega on tegemist isikuga, kes saaks soovi korral enesele kindlasti tasuva töökoha leida. Antud hetkel ei ole võlgnik kolme aasta jooksul teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset. Viidatust järeldab võlausaldaja, et võlgnik ei ole otsinudki tulutoovamat tegevust. Siinkohal juhib võlausaldaja kohtu tähelepanu, et Pärnu Maakohus oma 10.aprill 2014 määruses nr 2-10-52296 leidnud, et kui eluterve võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumplgast suuremat tulu või ei teeni tulu üldse on see PankrS § 173 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. 1Võlgnik ei ole senise menetluse jooksul midagi võlausaldajale tasunud. Võlgnik ei ole tõendatult senise menetluse jooksul teinud midagi selleks, et leida tasuvamat tööd ja täiendavaid vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Seega ei ole võlgnik teinud oma parimat ega täitnud ka PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi tasuvama töö leidmiseks. Eeltoodust ja PankrS § 175 lg lg 2 p 2 alusel leiab võlausaldaja, et võlgnik tuleb jätta oma kohustustest vabastamata ja menetlus selles osas tuleks lõpetada.
5.Kohus edastas 13.09.2021 võlausaldajate taotluse võlgnikule ja kohustas sellele esitama seisukoha hiljemalt 27.09.2021. Võlgnik ei ole kohtule seisukohta esitanud.
6.Kohus on võlgnikku kohustanud esitama usaldusisiku aruande 09.11.2021. Aruannet kohtule esitatud ei ole.
7.Kohus edastas 09.11.2021 järelepärimised krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Maksu- ja Tolliameti (II kd, lk 94-95) andmetel alates 01.11.2018-16.11.2021 ei ole isikule väljamakseid deklareeritud. Võlgnik on saanud töötasu Aktsiaseltsist KONTEK INT aastal 2020 veebruaris brutos 926,45 eurot, märtsis brutos 450,84 eurot, aprillis 192,52 eurot. Ksenion OÜ-st aastal 2021 märtsis 648,34 eurot. AS-ist Pensionikeskus septembris 2021 brutos 4 042,83 eurot. Eesti Haigekassalt 2020 aastal märtsis 299,84 eurot, aprillis 408,87 eurot, mais 395,24 eurot, juunis 408,87 eurot ja augustis 408,87 eurot. Kõik summad on brutos. Swedbank AS-is omab jätkuvalt arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX (millel alates 01.06.2019 toimingud puudusid). Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
9.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
12.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Harju Maakohtu 06.09.2017 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.10.2018. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet. Võlgnik on esitanud ühe aruande, mis pole olnud nõuetekohane. Samuti on kohus pidanud saatma korduvaid meeldetuletusi, et võlgnik aruande esitaks, kuid võlgnik ei reageerinud kohtule ka pärast korduvaid meeldetuletusi. Võlgnik on rikkunud aruande esitamise kohustust.
13.Kuna võlgnik kohtu kirjadele ei reageerinud, määras kohus ärakuulamise 21.03.2022. 21.03.2022 istungile võlgnik ei ilmunud. 21.03.2022 (II kd lk 120) teate kohaselt unustas võlgnik istungi ära, teda ei ole Tallinnas ning soovis istungi edasilükkamist. Kohus määras uueks istungiajaks 13.04.2022. 13.04.2022 ärakuulamisele võlgnik samuti ei ilmunud. 13.04.2022 edastatud teate (II kd lk 138) kohaselt on tema laps haigeks jäänud, mistõttu ei saanud ta istungile ilmuda. Võlgnik kohtule kohtuistungilt puudumiseks mõjuva põhjuse olemasolu ei tõendanud. Võlgnik väitis, et tõendit esitada pole (II kd lk 140), sest laps ei läinud lasteaeda kuna tal oli halb enesetunne, võlgnik jäi lapsega koju. Kohus määras kolmanda istungiaja 06.06.2022. 06.06.2022 toimunud ärakuulamisel võlgnik selgitas, et natuke töötas. Üritas teha oma firma, firma läks miinusesse. Praegu on terviseprobleemid. Ootab operatsiooni, ei tohi raskusi tõsta rohkem kui 5kg. Elatus juhutöödest, tegi mingeid abitöid. Saatis inimesi Soome tööle, sai sealt vahelt kaks eurot tunnis. Ametlikult käis tööl ainult enda firmas. Sissetuleku suurust öelda ei oska. Elab ema juures, eluaseme eest maksavad vanemad. Vanemad toidavad. Võlgnikul on xx. klassi haridust, elukutset omandanud ei ole. Võlausaldajatele ei ole midagi tasunud. Politseile ja KT Elin Vilippusele sai midagi tasutud. Võlgnik leiab, et kui on antud võimalus kohustustest vabastamiseks, siis miks mitte. Tal on väike tütar, keda ta peab ka aitama. Tütrega koos ei ela. Võlgnik selgitab, et tal on vaja kõigepealt operatsioonile minna, alles pärast mida saab tööle asuda. Kaks aastat üldse ei töötanud, sest olid pereprobleemid, lahku ja kokku kolimised. Elatus mustadest tööotsadest. Ühes firmas kus töötas teda peteti. Töövaidluskomisjon tegi otsuse ja võlgniku kasuks mõisteti välja firmalt, kes pettis 3000 eurot. Kui see raha laekub arvele, siis ta on valmis 1500 kohe võlgade katteks maksma. Võlgnikul ei ole midagi lisada. Kui laekub raha on valmis pool võlausaldajatele maksma ja pool annaks oma tütre ülalpidamiseks.
14.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Võlgniku väitel töötas ta juhutöödest ja mustadest tööotsadest. Oma sissetuleku suurust öelda ei osanud. Sissetulekud puuduvad, samas väljaminekuid oli 1030 euro eest. Kohtule esitatud aruanne ja istungil kinnitatu ei anna kohtule täit selgust võlgniku tegevusest. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud ebamääraseid vastuseid. Võlgnik ei tööta, sissetulek puudub, vanemad peavad üleval, aga enda väljaminekutena on võlgnikul vähemalt 1030 eurot. Puudub teadmine millistest vahenditest võlgnik oma väljaminekuid tasub. Juhutöödest ja mustadest otstest elatumine on kohtu hinnangul raske kohustuste rikkumine. Võlgniku väitel ei saa ta tööd enne teha, kui on käinud operatsioonil. Kohus märgib, et võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid enda töövõime ulatuse, osalise töövõime või üldse tervisliku seisundi kohta, mis takistaks temal tööd teha. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. (PankrS § 173 lõikes 1)
15.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
16.Kohus on teinud järelepärimisi MTA-le, millise vastuse kohaselt on võlgnik saanud AS-ist Pensionikeskus septembris 2021 brutos 4 042,83 eurot (II kd lk 95). Võlausaldajatele aga pole ühtegi väljamakset tehtud. Samuti ei nähtu pankade vastustest kohtule, et võlgnikule oleks selline summa laekunud. Tegemist on summaga, millest 75% oleks võlgnik pidanud hoiustama võlausaldajatele ning vastavalt jaotistele võlausaldajatele välja maksma. Kohus on võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud. Kuna võlgniku kontodele antud laekumine ei kajastu tuleb teha järeldus, et võlgnik on saadud tulu varjanud ja antud laekumine on edastatud kolmanda isiku nimele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 kuni 4 tulenevaid kohustusi. PankrS § 173 lg-test 3-4 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest võlgnikule andma 25%. Võlgnik on saanud veidi tulu, kuid eraldisi pole teinud. Võlgnik on töötanud mustalt, kahjustades sellega võlausaldajate õigusi. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole teinud sissetulekult eraldisi, ei ole olnud kättesaadav, ei ole ametlikult töötanud, ei ole aruandeid esitanud, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
17.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Kohus on andnud võimaluse ärakuulamisel osalemiseks, kuid ükski võlausaldaja seda ei soovinud. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 1-4 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid.
18.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Xi kohustustest vabastamise menetluse, tuleb X vabastada ka usaldusisiku kohustustest.