Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-56004
Tsiviilasi
K&H Tallinn AS-i hagi Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2010 otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
24.11.2010
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis, registrikood 11250711), esindaja pankrotitoimkonna esimees Lembit Ülper Vastustaja AS K&H Tallinn (registrikood 10347851, asukoht Peterburi tee 81 Tallinnas), esindaja vandeadvokaat Marko Mehilane
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.06.2010 otsus tühistada. Teha asjas uus otsus, millega jätta K&H Tallinn AS-i hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maa- ja apellatsioonikohtu menetluskulud jätta hageja/vastustaja kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi asjaolud
1.26.10.2009 esitas K&H Tallinn AS (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis; edaspidi kostja, apellant) vastu võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli Harju Maakohtu 23.09.2009 otsusega kuulutatud välja kostja pankrot. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 14.10.2009 määrati võlausaldajatele antavad hääled. Pankrotihaldur jättis hagejale, OÜ-le NKC Konsultatsioonid ja Fooneks OÜ-le hääled andmata. Hageja ja OÜ NKC Konsultatsioonid esitasid üldkoosolekul vastuväite häälte määramata jätmise kohta ning soovisid kohtu poolt häälte kindlaksmääramist. Koosolekul osalenud kohtunik tegi samas määruse, millega jättis samuti hääled määramata. Kohus jättis andmata hääled enamikele suurtele võlausaldajatele, välja arvatud võlgniku omanikega seotud äriühingule Infra Ehitus Grupp OÜ ja omanikfirmale NG Eesti AS. Esimese võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimise hetkeks oli võlgniku vastu esitatud nõudeid summas 58 380 647.67 krooni, millest seotud äriühingute nõuded moodustasid 32,5% ning kolme suure võlausaldaja K&H Tallinn AS, NKC Konsultatsiooni OÜ ja Fooneks OÜ nõuded kokku 53%.
3.Kui K&H Tallinn AS ei vaidlustaks nimetatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuseid ning määratud häälte arvu, siis põhjusel, et hääled määrati kohtumäärusega, ei saaks ka uute asjaolude ilmnemisel hilisematel võlausaldajate koosolekutel hagejale hääli määrata. See tähendab, et hageja jääks häälteta kuni nõuete kaitsmise koosolekuni. NKC Konsultatsioonid OÜ kui suurim võlausaldaja esitas 22.10.2009 kohtusse määruskaebuse häälte määramise määruse tühistamiseks ning 23.10.2009 kaebuse võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Seega on hagejal koos teiste hääli mittesaanud võlausaldajatega reaalne võimalus võtta pärast üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist uuel võlausaldajate üldkoosolekul vastu teistsuguseid otsuseid, sealhulgas teha ettepanek pankrotitoimkonna liikmete valimiseks ning anda hinnang pankrotihalduri senisele tegevusele.
4.Pärast hagejale, NKC Konsultatsioonid OÜ-le ja Fooneks OÜ-le häälte andmata jätmist haarasid menetluses aktiivse rolli võlgniku omanikfirma ja omanikega seotud
äriühingud. Näiteks kinnitati pankrotimenetluses suurte ja väikeste võlausaldajate piirarv, pankrotitoimkonna liikmete arv ning pankrotitoimkonna liikmed kostja osaniku NG Eesti AS-i ettepanekul. Selline käitumine on vastuolus pankrotiseaduse (PankrS) § 74 lg-ga 2, mille kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii väikeste kui ka suurte nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Seega oleks hageja saanud osaleda häälte määramisel, võlausaldajate üldkoosoleku otsuste mõjutamisel ning vältida võlgnikuga seotud ettevõtete domineerimist. Häälte õigusvastaselt määramata jätmise tõttu ja seotud äriühingute ilmse eelistamise tõttu on esimese võlausaldajate üldkoosoleku otsused seadusega vastuolus, kuna võlausaldajate häälte arv ei vasta seaduses sätestatud põhimõttele, et igal võlausaldajal on tema nõude suurusele vastav arv hääli, mistõttu on suured võlausaldajad jäetud kõrvale pankrotimenetluse seisukohast oluliste otsuste tegemisest. Tallinna Ringkonnakohus on 22.12.2009 määruses leidnud, et maakohtu kohtuniku poolt hagejale esimesel üldkoosolekul häälte andmata jätmine oli alusetu ja õigusvastane ja on määratud hageja häälte arvuks üldkoosolekul kuni kaitsmiseni 4 155 675 häält ja võlausaldajale OÜ NKC Konsultatsioonid 22 503 781 häält. Eeltoodust tulenevalt kõrvaldati hagejale ja OÜ-le NKC Konsultatsioonid õigusvastaselt häälte andmata jätmisega võimalus esimese üldkoosoleku otsuste kujundamisel osaleda automaatselt üle 49% õigustatud võlausaldajate häältest. Hageja oleks soovinud hääletada üldkoosolekul tehtud otsuste vastu, see on halduri ja toimkonna liikmeks nimetatud isikute vastu ja oleks soovinud esitada omapoolsed ettepanekud isikute osas, keda nimetada halduriks või toimkonna liikmeteks. Hageja oleks saanud esitada omapoolsed vastuväited ja argumendid enne otsuste tegemist, mis oleks võinud mõjutada otsuste tegemist ja hääletamise tulemusi. Kuna hagejale jäeti võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hääled andmata, siis võimaldas see võlgniku omanikfirmadel AS-l NG Eesti ja OÜ-l Infra Ehitus Grupp saavutada olukord, kus pankrotimenetluse jaoks fundamentaalselt tähtsate otsuste – halduri kinnitamine ja titoimkonna valimine – tegemise protsessis olid halduri poolt häälte andmata jätmisega automaatselt välistatud suuremad, nii öelda ohtlikud võlausaldajad. Selliselt oli omanikfirmadel võimalik saavutada menetluses endale sobiv haldur ja toimkond. Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt hääletas toimkonna valimise poolt 25 654 028 häält ja vastu/erapooletuid oli 1 983 838 häält. Toimkonna liikmekandidaadid oli välja pakkunud võlgniku omanikfirma AS NG Eesti, kes ilmselgelt oli huvitatud toimkonna komplekteerimisest enda poolt valitud isikutega. Juhul, kui haldur ei oleks jätnud õigusvastaselt hagejale ja OÜ-le NKC Konsultatsioonid hääli andmata, ei oleks otsust toimkonna kinnitamise kohta vastavas koosseisus saanud vastu võtta. Esimese üldkoosoleku otsused, mille kujundamisel ei saa olulise suurusega võlausaldajad alusetu häälteta jätmise tõttu osaleda, on igal juhul õigusvastased ja kuuluvad tulenevalt PankrS §-st 83 kehtetuks tunnistamisele. Vaidlusaluste otsuste puhul esineb PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud otsuste kehtetuks tunnistamise alus, kuna otsustega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Pankrotihaldur ja -toimkonna esimees leidsid, et seadus ei näe ette võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist põhjusel, et otsuste vastu võtmisel ei arvestatud hageja arvamust ja tahteavaldust. Hagiavaldusest ei nähtu, millised olid need hageja arvamused ja tahteavaldused, millega üldkoosolek ei arvestanud.
10.Võlausaldajate esimesel 14.10.2009 üldkoosolekul hageja ei vaidlustanud halduri poolt teistele võlausaldajatele häälte määramist. Esitatud hagiga ei saa hageja enam vaidlustada halduri poolt teistele võlausaldajatele 27 429 129 hääle määramist, sest halduri poolt määratud hääled on kinnitatud kohtuniku poolt kohtumäärusega ja seda määrust ei ole tühistatud. Esimese astme kohtu otsus
11.30.06.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et Eesti Teede Grupp OÜ pankrotihaldur jättis 14.10.2009 toimunud esimesel võlausaldajate üldkoosolekul hagejale hääled andmata. Harju Maakohtu määrus, millega kohtunik kinnitas Eesti Teede Grupp OÜ pankrotihalduri poolt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul antud hääled, on tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 määrusega, millega hagejale on määratud Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul kuni kaitsmiseni 4 155 675 häält.
13.Tallinna Ringkonnakohtu poolt 22.12.2009 määrusega hagejale võlausaldajate üldkoosolekul kuni nõuete kaitsmiseni häälte andmise asjaolu näitab, et hagejalt võeti põhjendamatult võimalus Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul aktiivselt osaleda, sealhulgas teha ettepanekuid, avaldada oma arvamusi ja läbi hääletamise kaudu kujundada üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. Juhul, kui pankrotihaldur oleks esimesel võlausaldajate üldkoosolekul andnud hagejale ja OÜ-le NKC Konsultatsioonid hääled, oleks esimesel üldkoosolekul võlausaldajatele antud hääli kokku (4 155 675 + 22 503 781 + 27 429 129) 54 088 585. Nimetatud häältest moodustavad hageja ja võlausaldaja OÜ NKC Konsultatsioonid hääled kokku ca 49% kõigist häältest, mida haldur oleks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andma pidanud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hääletas pankrotitoimkonna liikmete nimetamise vastu 579 080 häält ja erapooletuid oli 1 404 758 häält, on õige hageja seisukoht, et tema ja võlausaldaja OÜ NKC Konsultatsioonid hääled oleksid võinud mõjutada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hääletustulemusi pankrotitoimkonna liikmete valimisel.
14.Kostja leidis, et kuna OÜ NKC Konsultatsioonid nõue vaidlustati nõuete kaitsmise koosolekul ja OÜ NKC Konsultatsioonid ei ole esitanud hagi nõude tunnustamiseks, siis ei oma tähtsust asjaolu, et OÜ-le NKC Konsultatsioonid anti Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 määrusega hääled kuni nõuete kaitsmise koosolekuni. OÜ NKC Konsultatsioonid on sarnaselt hagejaga esitanud hagi Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimese ülekoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-09-55630), kuid maakohus jättis võlausaldaja hagi rahuldamata. Hageja avaldas, et võlausaldaja OÜ NKC Konsultatsioonid on vaidlustanud maakohtu otsuse, Tallinna Ringkonnakohus ei ole asja tänaseks lahendanud. Kuna käesoleval juhul ei ole OÜ NKC Konsultatsioonid hagis Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes jõustunud kohtulahendit, ei saa välistada asjaolu, et võlausaldaja OÜ NKC Konsultatsioonid on samuti isikuks, kes võis oma häältega mõjutada Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tulemusi ning teha ettepanekuid halduri ja toimkonna liikmete isikute osas.
15.Nii pankrotihaldur kui maakohtu kohtunik jätsid Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andmata hääled enamikele suurtele võlausaldajatele, välja arvatud võlgniku omanikega seotud äriühing Infra Ehitus
Grupp OÜ ja omanikule AS-le NG Eesti. Äriregistri andmetel on Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) osanikeks AS NG Eesti ning Madis Metsa ja Reigo Proos. Infra Ehitus Grupp OÜ osanikeks on samuti Madis Metsa ja Reigo Proos. Nimetatud äriühingutele anti võlausaldajate esimesel üldkoosolekul kokku (162 257 + 9 873 922 + 8 942 311) 18 978 490 häält ehk 69% 27 429 129 häälest, mida pankrotihaldur andis võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Eeltoodust tulenevalt võimaldasid võlgnikuga seotud võlausaldajatele antud hääled kujundada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid neile sobivalt.
16.Kostja on esitanud muuhulgas vastuväite selle kohta, et võlausaldaja OÜ NKC Konsultatsioonid nõue jäeti Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata ja võlausaldaja ei vaidlustanud nõuete kaitsmise koosoleku tulemust (ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks). Nimetatud vastuväide tuleb jätta tähelepanuta, kuna arvestada tuleb asjaoluga, et nimetatud võlausaldaja on vaidlustanud võlausaldajate esimese koosoleku otsused, samuti on hagi esitamine sellises olukorras suure riigilõivu tõttu liialt koormav nii võlausaldajale endale kui ka teistele võlausaldajatele, sest juhul, kui võlausaldaja hagi rahuldatakse, tuleb nõude tunnustamise hagi esitanud võlausaldaja menetluskulud tõenäoliselt kanda pankrotivara arvelt. Eeltoodust tulenevalt ei saa välistada asjaolu, et OÜ NKC Konsultatsioonid oleks koos hagejaga suutnud mõjutada Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid.
17.Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist nähtub, et ettepaneku toimkonna liikmete arvu ja isikute osas tegi ainsana võlausaldaja AS NG Eesti. Kuigi võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollis on märgitud, et toimkonda valitakse suuremate võlausaldajate poolt esitatud isikutena Maarika Lemeti ja Boriss Nossovi ja väiksemate võlausaldajate poolt nimetatud isikuna Lembit Ülper, ei nähtu protokollist, et peale võlausaldaja AS NG Eesti esindaja oleks keegi teine teinud ettepanekuid pankrotitoimkonna liikmete osas. Järelikult ei ole väiksemad võlausaldajad teinud tulenevalt PankrS § 74 lg 2 ettepanekuid enda nimetatud isiku valimiseks pankrotitoimkonda. Nimetatu näitab, et kostja osaniku ja nn suurte võlausaldajate hulka kuuluva AS-i NG Eesti ettepanekul on vastu võetud otsus pankrotitoimkonna liikmete arvu ja isikute osas. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et ta oleks võinud häälte omamisel teha ettepanekuid toimkonna liikmete nimetamiseks, mis oleks võinud mõjutada üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tulemusi.
18.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 83 lg-st 1 osutus hagejale häälte õigusvastaselt määramata jätmise tõttu Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võimalikuks võlgnikuga seotud äriühingutel mõjutada koosolekul vastu võetud otsuseid ja sellega rikuti sellega hageja kui võlausaldaja huve ning kuna on selgunud, et hageja ja võlausaldaja OÜ NKC Konsultatsioonid häälte arv oleks võinud mõjutada üldkoosolekul vastu võetud otsustuseid, siis tuleb 14.10.2009 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistada. Apellatsioonkaebus
19.Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik, kuna otsuse järeldustes tuginetakse oletustele, mitte aga kohtus kontrollitud tõenditele. Samas on kohus vääralt tõlgendanud ja rakendanud materiaalõiguse norme, mis viisid ebaõige ja seadusele mittevastava otsuse tegemiseni.
21.Vastustaja poolt kohtusse esitatud hagiavalduses esile toodud asjaolud ei ole kooskõlas PankrS § 83 lg 1 alustega võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Seadus ei näe ette võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist põhjusel, et otsuste vastu võtmisel ei arvestatud hageja arvamust ja tahteavaldust. Enamgi veel – hagiavaldusest ei nähtu, millised olid need hageja arvamused ja tahteavaldused, millega üldkoosolek ei arvestanud. Samuti ei ole vastustaja tõendanud hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid, millistele tuginevad tema nõuded. Vastustaja leidis, et temal ei olnud võimalik osaleda üldkoosoleku otsuste mõjutamisel ja kujundamisel, kuid hagiavalduse juurde ei ole lisatud ega ka kohtule esitatud mistahes tõendit, millest nähtuks, mis takistas vastustajat üldkoosolekul oma arvamust avaldamast, oma seisukohti selgitamast, teda huvitavaid ettepanekuid tegemast, teisi võlausaldajaid veenmast teisiti hääletamast jne. Ainuke vastustaja tegevuspiirang üldkoosolekul oli see, et ta ei saanud ise hääletada, kuid isegi siis, kui ta oleks saanud hääletada, ei oleks tema häältega olnud võimalik vastu võetud otsuseid mõjutada.
22.Apellandi arvates on üldkoosolekul hääletamine ainult üks paljudest üldkoosolekul aktiivselt osalemise vormidest. Ühe võimaluse piirang (antud juhul vastustaja hääletamise võimaluse piirang) ei välistanud vastustaja muid võimalusi aktiivselt koosolekul osaleda, oma seisukohti esitada, ettepanekuid teha, sõna võtta ja teisi võlausaldajaid agiteerida. Kui võlausaldajast vastustaja oma võimalusi üldkoosolekul aktiivselt osaleda ei kasuta, ei muuda see asjaolu üldkoosolekul vastu võetud otsuseid seadusega vastuolus olevaiks ega anna talle alust tugineda oma väidetava õiguse rikkumisele.
23.Seadus ei näe ette olukorda, et just häälte määramata jätmise tõttu oleksid üldkoosoleku otsused seadusega vastuolus. Kui võlausaldajast vastustaja oma võimalusi üldkoosolekul aktiivselt osaleda ei kasuta, ei muuda see asjaolu üldkoosolekul vastu võetud otsuseid seadusega vastuolus olevaiks. Vastustaja ja kohus ei ole arvestanud, et koosolekul osalemine on vastustaja isiku õigus, mitte aga kohustus. Kui vastustaja oma õigust ei kasuta, ei saa ta hiljem tugineda oma õiguse kasutamata jätmisele kui tema õiguste rikkumisele. Õiguse kasutamata jätmine ei ole samane õiguse rikkumisega. Ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, milles seisneb vastustaja ja teise võlausaldaja huvide ränk kahjustamine või seda, kas huvid olid üldse kahjustatud.
24.Kohtus ei ole seadusele vastavalt uuritud ega kontrollitud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, kas NKC Konsultatsioonide OÜ-le häälte andmisel oleks vähemalt toimkonna valimist puudutav otsus tulnud igal juhul teistsugune. NKC Konsultatsioonide OÜ kirjad, milles avaldatakse arvamust, milliseid oma seisukohti nad oleksid üldkoosolekul tahtnud esitada, ei ole asjakohased, sest nimetatud äriühing ei esitanud üldkoosolekul mitte mingisuguseid oma seisukohti, arvamusi, ettepanekuid ega taotlusi, mistõttu nüüd, vastustaja soovil tagantjärele antud kirjad, ei tõenda arvamuste, ettepanekute ja seisukohtade olemasolu üldkoosoleku otsuste vastu võtmise ajal. Isegi siis, kui NKC Konsultatsioonid OÜ oleks omanud soove ja ettepanekuid, kuid ta neid üldkoosolekul ei esitanud (loobus oma seisukohtade avaldamisest), siis nüüd tagantjärele vastustaja soovil antud kirjad ei ole tõendina kasutatavad. Kohus ei ole ka kontrollinud vastustaja poolt esitatud väidetavate NKC Konsultatsioonide OÜ kirjade autentsust, mistõttu need on tõenditena kohtukõlbmatud. Tähelepanuta on ka jäetud, et NKC Konsultatsioonid OÜ ei ole hagiavaldust oma nõude tunnustamiseks kohtusse esitanud, mistõttu NKC Konsultatsiooni OÜ ei ole apellandi Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldaja. Kuna NKC Konsultatsioonid OÜ ei ole enam apellandi võlausaldaja, ei ole vastustajal
võimalik viidata temale kui võlausaldajale ette nähtud õigustele ja neid oma vaidluses kasutada üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel.
25.Otsuste vastuvõtmisel vastustajal hääletamise võimaluse puudumine ei too mitte mingil juhul kaasa otsuste kehtetust, sest apellandi võlausaldajate esimesel 14.10.2009 üldkoosolekul võtsid võlausaldajad vastu kõik otsused seaduse kohaselt lihthäälteenamusega. Kui isegi eeldada, et vastustaja oleks saanud esimesel üldkoosolekul oma hääled, siis ikkagi vastustaja poolt taotletud häältega ei oleks teistsuguseid otsuseid saadud vastu võtta ehk teisisõnu - vastustaja häältega ei oleks saadud otsuste vastuvõtmist mõjutada. Vastupidist ei ole kohtus vastavalt seadusele uuritud ega kontrollitud. Vastustaja kinnitusest, et ta oleks igal juhul hääletanud toimkonna liikmete valimisel teisiti, ei oleks piisanud toimkonna liikmete valimise mõjutamiseks. Vastustajalt ei võetud võimalust võlausaldajate esimesel üldkoosolekul aktiivselt osaleda, sealhulgas teha ettepanekuid, avaldada oma arvamusi. Apellandi arvates ei ole hääletamine ainuke viis koosolekust aktiivseks osa võtmiseks. Vastustaja häältega ei oleks ta saanud mitte ühtegi vastu võetud otsust mõjutada. Isegi siis, kui matemaatiliselt vastustaja ja NKC Konsultatsioonide OÜ hääled kokku liita ja see võimaldaks vastuvõetud otsust mõjutada, ei saa kohus sellisele matemaatilisele tehtele oma otsust rajada, kuna ei ole teada, kuidas mitteprotsessiosaline oleks hääletamise hetkel käitunud.
26.Seadusega vastuolus ega keelatud ei ole olukord, kus võlgnikuga seotud võlausaldajatele antud hääled võimaldaksid kujundada võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuseid neile sobivalt. Antud juhul ei ole võlgnikuga seotud võlausaldajad sellist võimalust enda huvides ära kasutanud ega kujundanud mitte ühtegi otsust endale sobivalt. Vähemalt ei ole vastustaja vastupidist tõendanud. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas oleksid olnud vastustaja ettepanekud toimkonna liikmete nimetamiseks seotud üldkoosolekul vastu võetud otsuste tulemustega ja kuidas oleksid olnud vastustaja ettepanekud toimkonna liikmete nimetamiseks saanud ja võinud mõjutada üldkoosolekul vastu võetud otsuste tulemusi.
27.Maakohus jättis aga hoopis tähelepanuta, et apellandi võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võeti vastu veel teisigi otsuseid. Tunnistades ka need otsused kehtetuks, ei ole kohus mitte kuidagi, isegi mitte oletuslikult põhjendanud, kuidas oleks vastustaja (näiteks kas või koos NKC Konsultatsioonid OÜ häältega) saanud nende otsuste hääletustulemusi mõjutada. Nii vastustaja kui ka NKC Konsultatsioonide OÜ häältest lihtsalt ei oleks piisanud vastu võetud otsuste mõjutamiseks. Need faktilised asjaolud on nähtavad apellandi võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist ning apellandi vastusest hagile, kus on iga otsuse hääletamise häälte arv välja kirjutatud. Vastustaja seisukoht
28.K&H Tallinn AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaal- ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus tsiviilasja maakohtusse tagasi saatmata. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
30.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) 14.10.2009 toimus Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimene koosolek, kus hagejale võlausaldajana hääli ei määratud, kokku määrati võlausaldajatele 27 637 866 häält; 2)
koosolek võttis vastu 2 otsust (kinnitas pankrotihalduri ja valis pankrotitoimkonna), 2 päevakorras olnud küsimuse osas (võlgniku tegevuse jätkamine või likvideerimine ja toimkonna liikmetele tasu maksmine) hääletati otsustada mõnel järgmisel koosolekul; 3) 22.12.2009 määrusega andis Tallinna Ringkonnakohus hagejale 4 155 675 häält kuni nõuete kaitsmiseni; 4) teistele võlausaldajatele antud hääli hageja ei vaidlustanud.
31.Hagi on esitatud PankrS § 83 lg 1 alusel, mille kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud, samuti siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja taotleb 14.10.2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist põhjendusel, et nende vastuvõtmisel ei ole arvestatud tema arvamust ega tahteavaldust, kuna talle ebaseaduslikult ei antud hääli ja ta ei saanud hääletada. Ringkonnakohtu istungil tõi vastustaja esindaja esile, et sellega oli rikutud seadusest tulenevat koosoleku läbiviimise korda ja kahjustatud võlausaldajate ühiseid huve.
32.Kolleegium on asja arutamise tulemusena seisukohal, et ükski PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud materiaalõiguslikest alustest käesoleval juhul tõendamist ei leidnud. Iseenesest asjaolu, et apellatsiooniastme kohtu poolt tuvastatakse, et võlausaldajale häälte mitteandmine konkreetsel koosolekul oli põhjendamatu, ei ole PankrS kohaselt sel koosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. Ka ei tulene seadusest võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine põhjusel, et otsuste vastuvõtmisel ei arvestatud ühe võlausaldaja arvamust ja tahteavaldust. Võlausaldaja, kel oleks olnud 4 155 675 häält, ärakuulamata jätmine ei saanud konkreetsel juhul kuidagi kahjustada võlausaldajate ühiseid huve, vähemalt ei ole hageja selliseid asjaolusid esile toonud. Ka ei rikutud sellega PankS-s sätestatud esimese üldkoosoleku läbiviimise korda. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks püüdnud koosolekul aktiivselt osaleda, kuid teda takistati selles. Koosoleku protokollist hageja vastavad toimingud ei nähtu.
33.PankrS § 81 lg 1 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Vaidlustatud koosoleku protokollist nähtub, et otsus halduri kinnitamise ja võlgniku tegevuse jätkamise mitteotsustamise kohta võeti koosolekul vastu 27 637 866 poolthäälega, vastu 0, erapooletuid 0. Otsus lugeda suuremaks võlausaldajaks isik, kelle nõue ületab 400 000 krooni, ja väiksemaks võlausaldajaks isik, kelle nõude suuruseks on kuni 400 000 krooni, võeti vastu 27 302 458 poolthäälega, vastu 335 408, erapooletuid 0. Pankrotitoimkonna liikmed valiti 25 654 028 poolthäälega, erapooletuid 1 404 758, vastu 579 080. Seega isegi juhul, kui hageja oleks hääletanud otsustele 4 155 675 häälega vastu, oleks loetletud otsused lihthäälteenamusega teiste võlausaldajate poolt vastu võetud ja järelikult ei saa vaidlustatud otsused kuidagi rikkuda hageja kui võlausaldaja seaduslikke õigusi konkreetses pankrotimenetluses.
34.Kolleegium ei nõustu vastustaja ja maakohtu seisukohaga, nagu saaks ja peaks käesolevas asjas arvestama asjaoluga, et ka teisele võlausaldajale OÜ-le NKC Konsultatsioonid ei antud hääli, kuid apellatsioonikohus andis 22 503 781 häält ja et nimetatud võlausaldaja oleks soovinud sarnaselt hagejaga hääletada koosolekul päevakorras olnud küsimustes vastu. OÜ NKC Konsultatsioonid ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ja hageja ei ole tõendanud õigust kaitsta käesolevas asjas ka nimetatud võlausaldaja õigusi või huve. Hagejal oli õigus esitada hagi kohtusse vaid oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kas ja kuidas oleks OÜ NKC Konsultatsioonid koosolekul hääletanud, ei ole võimalik käesolevas asjas oletada ega sellele kohtuotsust rajada.
35.Samuti ei oma tähtsust asjaolu, millistele võlausaldajatele konkreetselt haldur ja kohtunik hääli andsid. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks teistele võlausaldajatele antud hääli vaidlustanud. Seega teiste võlausaldajate (välja arvatud hageja ja OÜ NKC Konsultatsioonid) osas on Harju Maakohtu 14.10.2009 määrus häälte määramise kohta jõustunud.
36.Hageja omab kuni kohtu poolt nõude tunnustamiseni (tsiviilasi nr 2-10-5073) või uute asjaolude ilmnemisel teistsuguse häältearvu määramiseni (PankrS § 82 lg 7) võlausaldajana käesolevas pankrotimenetluses 4 155 675 häält. PankrS § 55 lg 1 kohaselt on teiste võlausaldajate poolt kinnitatud haldur kohustatud kaitsma kõigi võlausaldajate, seega siis ka hageja huve. Sama kohustus on PankrS § 73 lg 1 kohaselt toimkonnal. Kui haldur hageja arvates oma kohustusi vastavalt seadusele ei täida, on hagejal nagu igal teisel võlausaldajal õigus halduri tegevuse peale kaevata (PankrS § 67). Seega on hageja kui võlausaldaja õigused konkreetses pankrotimenetluses kaitstud ka juhul, kui 14.10.2009 koosoleku otsused on kehtivad.
37.Hagi rahuldamata jäämise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja/vastustaja, seega K&H Tallinn AS-i, kanda.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.