Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-59157

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik GK esitas 25.11.2010 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on GK tegelenud ettevõtlusega ja tema igakuised sissetulekud varasematel aastatel olid sedavõrd suured, et pangad olid nõus temale laenu andma eluaseme soetamiseks. Viimaste aastate sissetuleku olulise vähenemise tõttu ei ole võlgnik suutnud oma võlakohustusi täita, võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja oma maksevõime paranemise võimalusi võlgnik ei näe. Sirje T on andnud kirjaliku nõusoleku enda nimetamiseks GK pankrotihalduriks. Võlgnikul on tema hinnangul vara väärtuses 600 000 krooni ja kohustusi kokku summas 955 000 krooni.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

2-10-59157 Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul vara ca 600 000 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 955 000 krooni. Võlgnik on võtnud panglaenu eluaseme soetamiseks, mida ta käesoleval ajal sissetulekute vähenemise tõttu tagasi maksta ei suuda. Pank nõuab eluasemelaenu võlgnevuse tõttu võlgniku kinnisvara sundmüüki, kuid võlgnik ei pea mõistlikuks peale korteri müüki allesjäävaid võlakohustusi lahendada ilma pankrotimenetlust läbimata. Tänast olukorda arvestades ei pea võlgnik mõistlikuks oodata korteri sundmüügini täitemenetluses ja leiab, et võlgniku õiguste kaitseks on õigem müüa korter pankrotimenetluses. Kohus leiab, et võlgnik on enda maksejõuetust põhistanud vastavalt PankrS § 13 lg 2 nõuetele. Tulenevalt PankrS § 15 lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Eeltoodust ja PankrS §-ist 15 lg 2 tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara, võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks, mistõttu võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. GK’i pankrotiavalduses ei ole välja toodud andmeid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku hinnangul on tema maksejõuetus tingitud viimaste aastate sissetuleku olulise vähenemise tõttu ning võlgnik ei ole suutnud oma võlakohustusi täita. Kuna kohtul puuduvad andmed võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks, siis tuleb nimetatud asjaolu edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada. Kohus selgitab GK’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui GK soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Sirje T on andnud nõusoleku enda nimetamiseks GK’i pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.