Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

AL

väljamõistetav 265640,56 krooni ja edaspidine viivis alates 08.04.2009 kokku ei ületaks 376146,98 krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui

2-09-15707

kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib kohtuistungit, võib kohus asja arutada kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab

isik,

kes

soovib

menetlusabi

saada,

tegema

tähtaja

kestel

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja TÜ T vahel on sõlmitud 05.06.2008 Ego-järelmaksu müügileping nr 424/204451, mille alusel ostis TÜ T EEIOÜ-lt kaupa 299877 krooni eest intressimääraga 12,9% aastas. Kostja TÜ T pidi viidatud kauba summa koos intressiga tasuma igakuiste maksetega perioodil 15.07.20208-15.06.2010 vastavalt 6825,56 krooni kuus. Kostja TÜ T ei ole kohustusi täitnud alates 15.07.08- 15.10.2008. Viivis on päevas 0,25%. Hageja ja A L sõlmisid käenduslepingu ja A. L pidi lepingu p 1 järgi vastutama TÜ T Ego-järelmaksuga müügilepingu kohustuste täitmise eest solidaarselt summas 376 146,98 krooni. 23.09.2008 saatis hageja TÜ-le T ülesütlemise hoiatuse, palus 14 päevaga võla tasuda. Teate on TÜ T kätte saanud. 15.10.2008 ütles hageja lepingu seoses võlaga TÜ-le T üles. Kohustus muutus sissenõutavaks. TÜ T võlg lepingust on 265640,56 krooni: 252945,45 krooni põhivõlg, intress 10695,11 krooni, tasu kulude eest seose võla teadete esitamisega 50 krooni (postikulu). Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt 265540,56 krooni, alates 08.04.2009 kuni põhinõude täitmiseni 254945,45 kroonilt viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Tõendid: Ego-järelmaksu leping, käendusleping, teatised lepingu ülesütlemise kohta. Kostjate vastuväited TÜ T tunnistas istungil hagi (vt protokoll 01.11.2010, 1. lk keskel). A L ei tunnistanud hagi, kuna leidsid, et pole käenduslepingule alla kirjutanud. Kaupa ei ole saanud. Tõendi: ekspertiisi akt. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse

§

kohaselt

tuleb

kohustus

täita

nõuetekohasel

viisil

ja

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu 2 (6)

ka

2-09-15707

lõppemisel krediidi tagasi ning lg 2 järgi on krediidilepingu esemeks ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 108 lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu üles öelda VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 6 ja § 196 järgi. Kuna TÜ T tunnistas hagi, siis leiab kohus, et hageja on tõendanud, et TÜ T ostis EIOÜ-lt Ego järelmaksu müügilepingu nr alusel kaupa ja jäi samas viidatud lepingu alusel hagejale võlgu

299877 krooni, mis tuli ära tasuda perioodil 15.07.2008-15.06.2010 igakuiste

maksetega 6825,56 krooni, lisaks kohustus tasuma intressi 12, 9% aastas ning jättis oma lepingust tulenevad kohustused perioodil 15.07.2008-15.10.2008 täitamata, mille tõttu ütles hageja TÜ-le T Ego-järelmaksu müügilepingu üles 15.10.2008. Seega on hageja ja TÜ T vahel sõlmitud VÕS § 401 lg 1, 2 tähenduses krediidileping. Kuna kostja TÜ T tunnistas hagi, siis on tõendatud, et TÜ T rikkus lepingust tulenevat krediidi tagasimakse ja intressi tasumise kohustust VÕS § 100 tähenduses, mille tõttu on talle leping VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 6 ja § 196 järgi üles öeldud. VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingu laenulepingu sätteid ja VÕS § 399 lg 1 p1,2 ja § 401 lg 1 alusel võib lepingu ülesütlemise korral nõuda võlausaldaja krediidi kohest tagastamist ja selleks ajaks sissenõutavaks muutunud intressi tasumist. Kuna kostja tunnistas hagi, siis ei ole vaidluse all, et lepingu ülesütlemise ajaks oli kostja TÜ T võlg hageja ees (st kohustused olid muutunud sissenõutavaks) 265640,56 krooni, millest 252945,45 krooni oli põhivõlg, intress 10695,11 krooni, tasu kulude eest seoses võla teadete esitamisega 50 krooni. Kuna vaidlus puudub selles, et märgitud laen, intress on tagastamata, siis võib hageja nõuda kohustuse rikkumise tõttu TÜ-lt T VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 401 lg 1, 2, ja § 399 lg 1,2 järgi kohustuse täitmist ning kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 2. lause järgi seadusjärgset viivist, mis on VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 järgi võib kohus mõista välja viivise protsendina põhivõlalt kuni selle täitmiseni. Hageja ei nõua lepingulist viivist, vaid seadusjärgset viivist, mis on väiksem ja seega ei riku see TÜ T õigusi. Vaidlus puudus viivise suuruse ja 3 (6)

2-09-15707

arvestamise perioodi üle, seega tuleb viivis välja mõista alates hageja poolt taotletud ajast, st alates 08.04.2009 (hagi koostamise aeg). Seega on hageja nõue TÜ T vastu põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning hageja kasuks tuleb TÜ-lt T välja mõista võlg ja intress kokku 265 640,56 krooni ja viivis põhivõlalt 254945,45 krooni alates 08.04.2009 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kuna TÜ T hagi tunnistas, ei pea kohus andma põhjalikumat hinnangut esitatud ja eelviidatud tõenditele ja lepingu ülesütlemise teatisele. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Leping sõlmitakse VÕS § 11 lg 1 järgi kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi ning lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingu dokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi poole poolt allkirjastatud lepingudokumendi või kirjad. VÕS § 143 lg 1, § 144 lg järgi peab tarbijakäendusleping olema sõlmitud kirjalikult. ALja AS-i Swedbank Liising (lepingu sõlmimise ajal ärinimi AS Hansa Liising Eesti) vahel on sõlmitud käendusleping nr 424/204451, mille kohaselt A

L

kohustub käendama

solidaarselt TÜ T ja liisingfirma vahel 05.06.2008 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr tulenevate ostja (TÜ T) kohustuste kohast ja täielikku täitmist ning käendavaks summaks on 367146,98 krooni. Leping on sõlmitud sellest nähtuvalt 05.06.2008 (lepingu p 1 ja 9, t lk 7 ja 7pöördel). Menetluse käigus kostja A. L i taotlusel läbiviidud käekirjaekspertiisi akti kohaselt ei ole võimalik eksperdil tuvastada, kas käendaja nimelt alla on kirjutanud A L või mitte. Samas nähtub ekspertiisiaktist, et Ego-järelmaksu müügilepingule

ja selle

maksegraafikule on alla kirjutanud A L . A L oli viidatud järelmaksuga müügilepingu allakirjutamise ja sõlmimise ajal

TÜ T juhatuse liige ning selle üle vaidlus puudub.

Mõlematest lepingutest (järelmaksuga leping ja käendusleping) nähtub, et mõlemad lepingud on alla kirjutatud AL nimelt, need on sõlmitud ühel ja samal ajal. Kostja A. L i taotletud ja menetluse käigus läbiviidud ekspertiisidega ei ole tõendatud kostja A. L i väide, et tema pole alla kirjutanud käenduslepingule. Muid tõendeid kostja ei esitanud. Seega saab järeldada, et 4 (6)

2-09-15707

käendusleping on AL poolt omakäeliselt alla kirjutatud ja selle tõttu on A L i vastupidised väited tõendamata. Kohus leiab, et

hageja esitatud käenduslepinguga ja samal ajal

allkirjastatud Ego-järelmaksuga müügilepinguga, millele on A. L alla kirjutanud ja mida ei kummutanud ka ekspertiisi tulemused, on vaidluses tõendatud hageja väide, et hageja ja AL vahel on kirjalikus vormis sõlmitud käendusleping kooskõlas VÕS § 144 lg 2 ja § 11 lg 1, 2,

AL väljamõistetav 265640,56 krooni ja

edaspidine viivis alates 08.04.2009 kokku ei ületaks 376146,98 krooni. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 järgi jäävad menetluskulude selle poole kanda kelle kahjuks on otsus tehtud ning kui otsusega on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate suhtes, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 alusel on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hind on põhinõude järgi vastavalt TsMS § 133 lg 1, 2 järgi 254945,45 krooni. 5 (6)

2-09-15707

Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.