Tsiviilasi nr.2-08-77309
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-77309
Tsiviilasi
OÜ H hagi S M vastu 3 045 693.40 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ H (registrikood xxx, asukoht xxxx) Hageja hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask (Advokaadibüroo Lextal; Rävala pst 4, 10143 Tallinn) Kostja S M (ID-kood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen (Advokaadibüroo Sorainen AS; Pärnu mnt 15, 10143 Tallinn)
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohaldada aegumist ja jätta OÜ H hagi S M vastu 3 045 693.40 krooni väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtu otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
19.11.2008 esitas OÜ H kohtule hagi S M vastu 3 045 693.40 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank (enne AS Eesti Ühispank) ja kostja xxxlaenulepingu nr xxx, mille alusel laenas pank kostjale 800 000 krooni. xxxsõlmisid pank ja kostja laenulepingu muudatuse nr 1, millega laenulepingus toodud summat suurendati 1 000 000 kroonini. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles pank 18.02.2005 tehtud erakorralise ülesütlemisavaldusega laenulepingu alates 29.03.2005 üles ning luges kogu tagastamata laenu tagastamise, intressi tasumise ja lepingust tulenevate muude nõuete kohustuste täitmise tähtpäevad saabunuks alates 29.03.2005. 19.08.2005 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga nr xxxloovutas pank eelpool nimetatud laenulepingust ja selle lisast nr 1 tuleneva nõudeõiguse kostja vastu OÜ-le H. Loovutatava nõude suuruseks oli 19.08.2005 seisuga 956 215 krooni, millest laenujääk moodustas 886 875.40 krooni, intressid 24 664.50 krooni ja viivised 44 675.10 krooni. 12.02.2007 esitas hageja Harju maakohtusse hagi kostja vastu laenulepingust ja selle lisast tulenevate kohustuste täitmiseks, kuid kohus keeldus kohtualluvuse alusel kostja vastu esitatava hagi menetlusse võtmisest, leides et kostja kui tarbija vastu esitatav hagi ei allu Eesti kohtule. Alates 2007 aasta juunist on hageja ja kostja pidanud kostja võla osas läbirääkimisi, mille käigus on hageja palunud kostjal oma võlgnevus tasuda, kuid kostja ei ole seda teinud. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevuse kogusumma 3 045 693.40 krooni, millest laenupõhiosa on 886 875.40 krooni, intressid 24 664.50 krooni ja viivis 2 134 153.50 krooni. Kuivõrd hageja on seisukohal, et tal on õigus esitada hagi kostja vastu Eesti kohtusse, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks 3 045 693.40 krooni ning kohustada kostjat tasuma nimetatud summa ühekordse maksena hageja arveldusarvele 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Hagejal ei ole vastuväiteid vaheotsuse tegemisele hagi aegumise kohaldamise taotluse suhtes, küll aga ei nõustu hageja aegumise vastuväitega. Poolte vahel puudub vaidlus, et vaidlusalusest laenulepingust tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 29.03.2005. 12.02.2007 esitas hageja antud asjas esimest korda hagiavalduse, mille kohus jättis 18.04.2007 määrusega menetlusse võtmata. Ajavahemikus hagiavalduse esitamisest kuni 18.04.2007 tehtud menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumiseni oli nõude aegumine lähtuvalt TsÜS § 160 lg-test 1 ja 3 peatunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-08). Alates 2007 juunikuust kuni oktoobrini 2008 pidasid pooled (kirjavahetuse teel) laenu tagasimaksmise osas läbirääkimisi, mille käigus esitas hageja omapoolse nõude ja seisukoha faktiliste asjaolude ja õigusliku korra kohta ning kostja esitas omapoolseid küsimusi, kuid ei eitanud kordagi võla olemasolu. Seega oli nõue aegumine peatunud TsÜS § 167 lg 1 kohaselt lisaks eeltoodule ka ajavahemikus 20.06.2007 – 14.10.2008. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 29.03.2005 ning nõude aegumine oli peatunud ajavahemikus 12.02.2007 – 18.04.2007 ja 20.06.2007 – 14.10.2008, oli hagi esitamise hetkeks 19.11.2008 nõude aegumine kulgenud 2 aastat ja 1,5 kuu vältel. Seega on hagi esitatud tähtaegselt ning nõue ei ole aegunud. Lisaks eeltoodule on kohaldatav ka TsÜS §-s 158 sätestatud nõude aegumise katkemine kostja poolt nõude tunnustamise hetkest – kuna kostja esindaja 06.07.2007 vastuskirjas kostja põhinõudele ja laenu tagasimaksmise kohustusele vastuväiteid ei esitanud, on ta hageja nõuet sisuliselt tunnustanud. Seega tuleb jätta kostja nõue aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse, mille kohaselt on kostja arvamusel, et hageja nõue on aegunud. Kostja palus teha kirjalikus menetluses vaheotsus aegumise kohaldamise kohta, millega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Hageja on kostja vastu esitanud tehingust tuleneva nõude ning hagi aluseks on asjaolu, et hageja õiguseellane AS SEB Pank sõlmisid xxxlaenulepingu, mille pank alates 29.03.2005 erakorralise ülesütlemise avaldusega üles ütles. 19.08.2005 loovutas pank nõude kostja vastu hagejale. Hageja esitas kostja vastu hagi 12.02.2007, mis jäi 18.04.2007 kohtumäärusega menetlusse võtmata, uus hagi esitati 18.11.2008. Eelnevast nähtuvalt muutus kohustus sissenõutavaks VÕS
§ 82 lg 7 mõttes laenulepingu ülesütlemisega alates 29.03.2005, seega oleks tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt hagiavalduse esitamise viimaseks kuupäevaks olnud 29.03.2008. Isegi juhul kui lugeda aegumine peatunuks seoses esialgse hagi esitamisega 12.02.2007, siis algas aegumine uuesti pärast Harju maakohtu 18.04.2007 menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumist ning hagi tulnuks esitada hiljemalt juunis 2008, mida ei tehtud. Samas on kostja tulenevalt TsMS § 372 lg-st 6 siiski seisukohal, et 12.02.2007 hagiavalduse esitamine ei peatanud aegumistähtaja kulgemist ning hageja nõue aegus 29.03.2010. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et, et poolte vahel oleks peale nõude loovutamist peetud mingeid läbirääkimisi laenusumma tagastamise osas. Kostja keeldus vabatahtlikust nõude täitmisest juba esialgsele võlausaldajale ning nimetatud asjaolust informeeriti ka uut võlausaldajat nagu nähtub nõudeloovutamise lepingust. Pooltevaheline kirjavahetus ei ole vaadeldav pooltevaheliste läbirääkimistena ning pealegi käsitlevad kostja vastused hagejale muid pooltevaheliste õigussuhtega seotud küsimusi (poolte kirjavahetus käsitleb peamiselt tagatisvaraga seonduvaid küsimusi). Nõude sisu osas ei ole pooled mingeid läbirääkimisi pidanud ning kostja on seisukohal, et läbirääkimisi ei ole võimalik pidada ühepoolselt ja ebamääraselt. Juhul kui kohus siiski peab hageja esitatud kirjavahetust poolte läbirääkimiseks nõude osas, leiab kostja, et läbirääkimised ei saanud kesta kauem kui 20.06.2007 kuni 21.09.2007, so ca 3 kuud. Enam kui aasta hiljem aset leidnud kirjavahetust 14.10.2008 mingil juhul pidada pooltevahelisteks läbirääkimisteks ainuüksi seetõttu, et kostja endisel esindajal oktoobris 2008 esindusõigus puudus. Samuti on tegemist ilmselgelt ebamõistliku viivitusega, kui hageja enam kui aasta hiljem tunneb huvi oma varasema kirja kohta. Seega, isegi kui nimetatud periood (kolm kuud) maha arvestada perioodist 29.03.2005 kuni 19.11.2008, on hagi ikkagi esitatud hilinenult ja hageja nõue on aegunud. Kostja leiab, ka et ei ole nõuet vaikimisi tunnustanud. Kostja keeldus vabatahtlikust nõude täitmisest juba esialgsele võlausaldajale ning nimetatud asjaolust on ka hagejat nõude loovutamise lepingust nähtuvalt informeeritud. Ka 09.07.2007 kirjas ei ole kostja esindajad esitanud mingeid avaldusi, mida võiks käsitleda kui nõude tunnustamist, pigem vastupidi. Oma kohustusi kostja tahtlikult rikkunud ei ole – kostja ei ole kunagi soovinud tekitada õigusvastaseid tagajärgi, mida kinnitab ka laenumaksete tasumine pika perioodi vältel. Kostja on küll jätnud enne laenulepingu ülesütlemist tasumata 32 493 krooni, kuid pelgalt tegevusetus laenusumma tasumisel ei ole käsitletav tahtliku õigusvastase tagajärje soovimisena TsÜS § 164 lg 4 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-15-09 p 14).
Kostja esitas kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks, millele hageja vastu ei vaielnud. 21.10.2010 teavitas kohus pooli, et teeb vaheotsuse aegumise osas käesolevas tsiviilasjas kirjalikus menetluses 03.12.2010. Kohus võib TsMS § 449 lg 3 järgi teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teen ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kohus teeb käesolevaga asjas lõppotsuse ja kohaldab aegumist ning asja edasi ei menetle. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AS SEB Pank ja kostja sõlmisid xxx laenulepingu, mille alusel andis AS SEB Pank kostjale laenu 800 000 krooni. 18.02.2005 otsusega ütles pank laenulepingu erakorraliselt üles alates 29.03.2005. Pooled ei vaidle ka selle üle, et esialgne võlausaldaja loovutas 19.08.2005 oma nõude hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud või mitte. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, millal muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks ja kas aegumine on peatunud või katkenud. Kostja on esitanud ka vastuväited kohtualluvuse suhtes.
Maakohus on nii käesoleva hagi kui ka hageja poolt varasemalt samas nõudes (ts-asi 2-07-5297) sama kostja vastu esitatud hagis seisukohale, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Tallinna ringkonnakohus on maakohtu sellekohased määrused tühistanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et formaalselt on ringkonnakohus tühistanud maakohtu määrused menetlusõiguslikel kaalutlustel, kuid kohtualluvuse puudumisel oleks ringkonnakohus maakohtu määrused jätnud tühistamata. Seega võib ringkonnakohtu määrustest järeldada, et Eesti kohtul on pädevus asja arutada. Kõrgema astme kohtu seisukoht on maakohtule samas asjas täitmiseks kohustuslik. Järlikult on eesti kohus pädev asja arutama. TsÜS § 146 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutmisest. Kohtule esitatud AS SEB Pank 18.02.2005 kirjast nähtub, et laenuleping on erakorraliselt üles öeldud alates 29.03.2005. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisest, seega oli nõude esitamise viimaseks päevaks 29.03.2008. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine hagi esitamisega. Kohtule esitatud Harju maakohtu 18.04.2007 määrusest nähtub, et hageja esitas kostja vastu samas nõudes hagi kohtule 12.02.2007 ja kohus keeldus määrusega asja menetlusse võtmisest 18.04.2007. Kohtumäärus on jõustunud. Hagi esitamiseks TsÜS § 160 lg 1 mõttes tuleb lugeda sellist hagi, mida kohus menetleb. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et juhul, kui kohus keeldub asja menetlusse võtmast, loetakse, et hagi ei ole kunagi esitatud. Kohus järeldab sellest, et hageja ei ole kunagi kostja vastu laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks hagi esitanud ja sellel alusel ei ole aegumise kulgemine peatunud. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et aegumise kulgemine peatud läbirääkimiste pidamisel õigustatud ja kohustatud isiku vahel. Kohtule esitatud Lextal Advokaadibüroo ja CR kirjavahetusest nähtub, et kostja on küsinud selgitusi XXXmaakonnas XXX vallas asuvate kinnistuste omandamise tagamaade kohta, esitanud oma seisukoha nende tehingute õiguspärasuse üle ja selgitanud tehingute eesmärke, täpsustanud nõude alust ja 21.09.2007 kirjas sõnaselgelt kinnitanud, et ei aktsepteeri nõuet esitatud kujul. Kohus asub seisukohale, et kirjade sisust ei saa järeldada, et tegemist on läbirääkimistega õigustatud ja kohustatud isiku vahel. Kirjavahetust on peetud mitte laenulepingust tuleneva nõude vaid kinnistute omandamise ning nõude omandamise üle. Järelikult ei ole aegumise kulgemine peatunud läbirääkimiste ajaks. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumise kulgemine katkeb nõude tunnustamisega kohustatud isiku poolt. Hageja peab nõude tunnustamiseks kostja 06.07.2007 kirja, mis on vastus hageja 20.06.2007 kirjale. Hageja peab nõude tunnustamiseks vastuväidete esitamata jätmist. Kohtule esitatud hageja 20.06.2007 kirjast nähtub, et hageja on tõesti esitanud selgelt oma nõude kostja vastu, märkides ära, millistest nõuetest see koosneb ja kui suur nõue on. Kostja on oma 6.07.2007 vastukirjas selgitanud hagejale kostja investeerimissoovi ja palunud selgitada kinnistuste omandamise seaduslikkust, lisaks märkinud, et soovib uurida intressi suuruse seaduslikkust. Kohus asub seisukohale, et kostja kirja ei saa käsitleda nõude tunnustamisena. Vaikimine või vastuväidete esitamata jätmine saab TsÜS § 68 lg 4 alusel tahteavalduseks olla üksnes siis, kui sellisele tegevuse suhtes on eelnevalt teada, et see toob kaasa nõude tunnustamise. Näiteks on kohtumenetluses vastuväidete esitamata jätmisele omistatud seaduses eeldus, et isik nõustub vastaspoole väidetega, kui ta selgelt vastuväiteid ei esita. Ka sellisel juhul saab üksnes erandjuhul (tagaseljaotsus) nõustumist siduda mitte üksnes faktiväidete vaid ka nõude kui õigusliku konstruktsiooniga nõustumisega.
Tahtlikult kohustuse täitmata jätmisel on nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 4 alusel 10 aastat. Hageja kohustuseks on esitada tõendid selliste asjaolude kohta. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kirjadest ei saa teha järeldust, et kostja on oma kohustuse tahtlikult täitmata jätnud. Kohustuse vabatahtlikust täitmisest keeldumine või kohustusele vastuväidete esitamine ei ole käsitletav õigusvastaste tagajärgede soovimisena või heade kommete vastase käitumisena. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.