03. detsember 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-37340 KÜ hagi NRR vastu võla saamiseks ja NRR vastuhagi KÜ vastu 1 772,07 krooni saamiseks
Hagihind Vastuhagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
6 681,10 krooni 1 772,07 krooni Hageja (vastuhagis kostja) KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Julia S (OÜ Juriidiline Kiirabi ), seaduslikud esindajad JIja N U Kostja (vastuhagis hageja) NRR(isikukood XXX, elukoht XXX)
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
28.10.2010 Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja Julia S Hageja (vastuhagis kostja) seaduslik esindaja JI Hageja (vastuhagis kostja) seaduslik esindaja N U Kostja (vastuhagis hageja) NRR
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista NRR’lt võlg summas 6 681 (kuus tuhat kuussada kaheksakümmend üks) krooni ja 10 senti KÜ kasuks.
2.Jätta NRR vastuhagi KÜ vastu summas 1772,07 krooni saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud mõista välja 100% ulatuses NRR’lt KÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud
1.31.07.2009 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale KÜ avaldus NRR vastu maksekäsu kiirmenetluses võla saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 05.11.2009 määrusega on Pärnu Maakohus andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes TsMS §-st 139, riigilõivu.
3.23.11.2009 esitas KÜ hagi NRR vastu võla saamiseks.
4.31.03.2010 esitas NRR vastuhagi KÜ vastu 1 772,07 krooni saamiseks. Asjaolud
5.Kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik ning KÜ liige (tl 23-24). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevuse summas 6 681,10 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KÜS 13 lg 4, 151 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1.
7.Elamut asukohaga majandab hageja, kes osutab ja vahendab kommunaalteenuseid ning esitab kommunaalteenuste osutamise ja vahendamise eest arveid, milliseid kostja on kohustatud tasuma tähtaegselt. Kostja tasub arveid mitteregulaarselt. Hageja edastas kostjale ka hoiatuse tasuda võlgnevus. Vastuhagi kostja /põhihagi hageja/ vastuväited vastuhagile.
8.Vastuhagi kostja vastuhagi ei tunnista ja palub jätta see täielikult rahuldamata.
9.Vastuhagi kostja märgib, et vastuhagi hageja nõue ei sisalda vastuhagi nõudeid, vaid on vastuväiteks majandamiskuludelt viivise nõude väljamõistmiseks.
10.Vastuhagi kostja on seisukohal, et vastuhagi hagejal on õigus anda oma korterit üürile, kuid see ei vabasta vastuhagi hagejat korteriomandi ülalpidamisest. Üürnikud ei ole korteriühistu liikmed. Vastuhagi hageja andis korteri üürile saades selle eest sissetulekut üüritasu näol, kuid sealjuures ei tasunud majandamiskulusid. See, et vastuhagi hageja elab teises kohas, ei vabasta kohustused maksta oma korteri majandamiskulusid. Samuti märgib vastuhagi kostja, et ei ole sõlminud mingeid kokkuleppeid vastuhagi hageja korteriomandi üürnikega.
11.Vastuhagi hageja väidab, et majandamiskulude mittetasumine on tingitud sellest, et hageja ei teadnud võlgnevuse olemasolust. Samas käesoleval ajal on vastuhagi hageja võlgnevusest teadlik, kuid ei ole 2010 kordagi majandamiskulusid tasunud. Alates 2008 jaanuarist tasub hageja majandamiskulusid ebaregulaarselt ning seega on kostjal õigus arvestada ka viiviseid 0,07% iga viivitatud päeva eest tulenevalt KÜS § 7 lg 4.
12.Vastuhagi kostja märgib ka, et korteriühistu töötajate töötasu ja juhatuse liikmete hüvitus arvestatakse majandusaastakava alusel, mida iga-aastaselt kinnitatakse üldkoosoleku poolt. Arvestatud viivis kantakse üle hooldusfondi.
2-09-37340 Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue
13.Kostja leiab, et hagi on kostja vastu esitatud põhjendamatult ning seega tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Alates juulist 2009 ei ela korteris asukohaga XXX, Tallinn kedagi ning ei kasutata ka mingeid teenuseid. Kostja on tasunud kütteperioodi eest 4 525,61 krooni 2010 eest ja 1 301,70 krooni 2009 eest, kokku 5 557,31 krooni, seda lisaks, mis kostja tasus 18.18.2009 üürnike eest summas 8 665,30 krooni.
15.Kostja märgib ka, et hagis puudub arvestus sissenõutavate summade kohta, samuti on arved teenustasu ja remondiraha osas arusaamatud, miks need arvetel süstemaatiliselt tõusevad 4,50 kroonilt m2 kuni 10.00 krooni m2 ja miks lisandus remondirahadele arvest nr 9-007 veel 100 krooni korteri kohta.
16.Kostja on esitanud hagejale avalduse, et kostjat vabastataks maksete tasumisest, teenuste eest mida kostja ei ole reaalselt saanud.
17.Vastuhagi hageja palub vastuhagi kohaselt kostjalt välja mõista 1 772,07 krooni ning menetluskulud.
18.Kostja korterit üürisid RLja TL, kellega hageja sõlmis ilma kostja nõusolekuta kokkuleppe kommunaalmaksete tasumise ajatamise kohta, millega tekitati kunstlikul viisil võlgnevuse ja viivise kogunemine 1772,07 krooni. Kuna vastuhagi kostjal ei olnud õigus viivist arvestada, siis leiab vastuhagi hageja, et summa tuleb vastuhagi hagejale tagastada. Samuti on kostja seisukohal, et nimetatud summa läks juhatuse liikmete töötasuks. Kohtu põhjendused
19.Kohus, ära kuulanud hageja esindajad ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vastuhagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
20.Kohus selgitab, et kohtu põhjendustes on hageja all mõeldud ka vastuhagis kostjat ja kostja all vastuhagi hagejat.
21.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
22.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik ning KÜ liige (tl 23-24). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma majandamiskulude võlgnevuse ning, kas hageja on kohustatud kostjale tagastama viivised summas 1 772,07 krooni.
23.Korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseadus (edaspidi KOS) § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda
2-09-37340 kokkuleppe alusel. Hageja põhikirja VIII jaos on ühistu korteriomaniku korteri majandamise eest tasumise aluse ja kord (tl 26-35). Hageja on kostjale esitanud kommunaalkulude arveid, milliseid kostja on tasunud ebaregulaarselt alates jaanuarist 2008. Seisuga 20.10.2010 on kostja võlgnevus 6 681,10 krooni (tl 156). Kostja tunnistab, et on tasunud arveid osaliselt, kuna ei ela nimetatud korteris ning ei saa reaalselt teenuseid, mistõttu esitas hagejale ka avalduse et kostjat vabastataks maksete tasumisest, mida kostja reaalselt ei saa. Kostja kohtuistungil selgitas, et on tasunud ainult kütte eest. Samuti ei olnud kostja võlgnevusest teadlik, kuna korteris elasid üürnikud ja hageja ei olnud kostjat võlgnevusest teavitanud. Kohus leiab, et kostja väited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. See, kui kostja ei ela ise korteris või korterit ei kasuta ei ole aluseks arvete tasumata jätmiseks. Kostja on korteriomanik paljukorterilises elamus, kus maja haldamiseks on moodustatud korteriühistu. Kostjal lasub kohustus tulenevalt KÜS § 13 lg-st 1 kanda kaasomandi majandamise kulutused vastavalt oma osale sõltumata sellest kuidas ta omandit kasutab. Samuti ei ole arvete tasumata jätmise aluseks asjaolu, et kostja ei teadnud võlgnevusest. Hageja jättis kostjale arved ja teated võlgnevuse kohta postkasti ning kostja hoolsuskohustus oli käia ja oma postkastist posti võtta. Kostja ei teavitanud hagejat oma elukohast, seega puudus hagejal teave arvete saatmiseks mujale kui panna arve elamu postkasti, mis on kostjale ettenähtud. Kostja on tasunud arveid ebaregulaarselt ja osaliselt. Kostjale pidi olema teada, et igakuuliselt on kulutused tema vara majandamiseks ja hooldamiseks, mille kohta ka kostjale igakuuliselt esitati arve. Kohus selgitab, et ka korteri mittekasutamisel tuleb maja seest ja väljast koristada, kasutada raamatupidajat, kelle ülesandeks on KÜ raamatupidamine korraldada sh arveid tasuda ja arvestada iga omaniku kulu, hooldada tehnosüsteeme, jne. Kostja ei saanud eeldada, et teised korteriomanikud on nõus teda tema vara majandus- ja hoolduskulude tasumisest vabastama. Kohus leiab, et kostja esitatud maksudest vabastamise avaldus juhatusele ei ole aluseks võla mittetasumiseks. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et nad vastasid kostjale kirjalikult, et kostjal tuleb tasuda ka majandamis- ja hoolduskulud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub välja mõistmisele majandamiskulude võlgnevus summas 6 681,10 krooni.
24.Tulenevalt KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja arvestas kostjale majandamiskulude mittemaksmisel viiviseid 1 772,07 krooni, millised kostja ka tasus. Kohus on seisukohal, et kuna kostja oli majandamiskulude tasumisega võlgnevuses, siis oli hagejal õigus viiviseid arvestada ning seetõttu tuleb jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 100%. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.