Vello Kartuse hagiavaldus ERGO Kindlustuse AS vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
22 500 krooni
Menetlusosalised ja nende hageja Vello Kartus esindajad esindaja Marju Kartus; kostja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 47 11316 Tallinn), esindaja Maret Kuuskla, epost [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
27. oktoober 2010
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vello Kartuse hagi ERGO Kindlustuse AS vastu rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (TVK toimik lk 1-5) Avalduse kohaselt on hageja töötanud ERGO Kindlustusseltsis müügikonsultandina alates
18.veebruarist 2000. Töötasu maksti protsentuaalselt kindlustusseltsile laekunud maksetest, kusjuures erinevatel kindlustusliikidel oli erinev väljamakse protsent. See nn provisjonitasu oli ainsaks palgaarvestuse aluseks. Põhipalka ei olnud, ehkki töölepingus nr 134 oli punkt 5.4 all märgitud, et juhul, kui alates 19. juunist 2000 ühes kalendrikuus töötajale väljamakstavate provisjonitasude summa on väiksem kui EV miinimumpalk, garanteerib tööandja töötajale EV Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga väljamaksmise. Tööinspektsiooni kontrolli
tulemusel esitati 2007. aastal ERGO Kindlustusele nõue kõigile töölepinguga põhikohaga müügitöötajatele, kelle töötasu oli nende poolt sõlmitud lepingute eest makstav provisjonitasu, määrata täiskoormusega töötajatele põhipalk vähemalt miinimum kuupalga ulatuses. Seda ettekirjutust firmapoolselt töötajatele ei tutvustatud, küll aga esitati töötajatele allakirjutamiseks töölepingu tingimuste muutmise kokkulepped, kus oli määratletud töötaja üleviimine põhitöötasule, mida hakatakse tagasiulatuvalt maksma alates 1. jaanuarist 2007 lisaks lepingute eest makstavale provisjonitasule. Hagejale esitati 28. märtsil 2007 allakirjutamiseks töölepingu nr 134, sõlmitud 18. veebruaril 2000, tingimuste muutmise kokkulepe, kusjuures tööandja poolt oli kokkulepe allkirjastatud 1. märtsil 2007. Selles kokkuleppes oli määratud, et töötaja asub tööle osalise 0,5 tööajaga ja töötundide arv nädalas on kakskümmend, töötasuna makstakse põhipalgana palka, mis on osalise 0,5 tööajaga töötamise korral poolt Eesti Vabariigi miinimumpalgast. Hageja ei nõustunud tööaja lühendamisega. Palgatingimused kehtisid muutusteta kuni 31. märtsini 2009. Selle perioodi eest said kõik hagejaga analoogilist müügitööd tegevad kolleegid Tartu piirkonnas vastavalt töölepingu lisas fikseeritud koormusele, kas pool või täis miinimumpalka põhipalgana, lisaks provisjonidega väljateenitud töötasule. Alates 1. aprillist 2009 kehtestati ERGO-s uus jaemüügi- ja klienditeeninduse personalikvalifikatsiooni ja töötasusüsteem, kus oli toodud kvalifitseerumiseks kriteeriumid ja nõuded erinevatel ametikohtadel töötamiseks. Vastavalt varakindlustuse (non-life) summaarsele kuu kogulaekumisele oli nõue teha teatud arv pensionikindlustuse P2S (pensionikindlustuse 2. sammas) lepinguid. Samuti tuli sooritada eksamid praktiliselt kõigi ERGO erinevate kindlustusliikide osas, et kinnitada oma kvalifikatsiooni ja müügiõigust nendele toodetele. Eksamile eelnes Tallinnas Seminar+, mis oli ettevalmistuseks ja kus sai vajaliku teave eksamite põhilise osa sooritamiseks. Hageja osales esimest korda Tartus eksamil 2. ja 3. juunil, kusjuures sooritas vajalikul tasemel 13 testi 20-st. Sooritamata jäid testid pensionikindlustuse ja pensionitoodete osas. Hageja otsustas kõik testid sooritada ja õppis põhjalikult pensionikindlustuse tooteid, mille müügiks puudusid kogemused ja enne eksami sooritamist ka müügiõigus. Kahjuks tuli aga kostjalt ootamatult 4. septembril 2009 e-kiri, milles teatati, et hagejal ei võimaldata osaleda eksamitel. Eksamile ei lubatud hagejat põhjendusega, et ta ei ole sõlminud P2S lepinguid. Kostja poolt tehti hagejale 22. septembril 2009 hoiatus, et kuna ta ei ole sõlminud P2S lepinguid, ei kohaldu talle töötasu ümberarvestus tagasiulatuvalt 1. aprillist 2009. P2S on fondipõhine toode ja selle toote müümise kohustus ei tulene hageja töölepingust. Kostja hoiatusest tulenevalt ei ole hageja saanud alates 1. aprillist 2009 põhitöötasu 4500 krooni kuus, ehkki on kõik teised tema poolt sõlmitud ja hallatavad lepingud pikendanud 100%-liselt ja säilitanud vaatamata majanduslangusele praktiliselt kõik kliendid, kelle lepingud on varem sõlminud. Hagejal olid seega täidetud need nõuded, mis olid kriteeriumiks kvalifitseerumisel müügiesindaja ametikohale. Nõue P2S lepingute tegemiseks ei saaks sisuliselt olla takistuseks, kuna hagejalt nõuda selle tegemist, milleks tal puudus õigus, on ebaloogiline ja fondipõhist toodet ei kohusta tööleping müüma. Hageja peab ülimal määral kostja taolist käitumist ebaeetiliseks. Hageja poolt kostja juhatusele esitatud kõigis kuues sisulise vastuseta jäänud avalduses on kostja lähtunud jõupositsioonilt ja hagejaga ei ole peetud läbirääkimisi, ehkki ta on töötanud kostja juures ligemale 10 aastat ja ei ole ära teeninud sellist suhtumist. Kostja käitumine ei mahu hea tava ja oma töötajatest lugupidava suhtumise alla. Neil asjaoludel taotleb Vello Kartus ERGO Kindlustuse AS-lt ajavahemiku 1. aprillist 2009 kuni
30.novembrini 2009 põhipalga 4500 krooni kuus maksmist, kokku 40 500 krooni. KOSTJA VASTUS (tl 4-9) Kostja taotles, et kohus vaataks avaldaja esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kostja ei nõustu Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 1. märtsi 2010 otsusega, sest töövaidluskomisjon on tõlgendanud ebaõigesti kostja antud selgitusi ja tõendeid ning ebaõigesti kohaldanud TLS § 29 lg 2. Kostja leiab, et Tööinspektsiooni Lõuna
Inspektsiooni töövaidluskomisjon on väga meelevaldselt tõlgendanud ERGO Kindlustuse ASi käskkirja 7. juulist 2009 nr Em 37 ”Müügivaldkonna töötajate kvalifikatsiooni ja töötasu täiendavate põhimõtete kehtestamine”. Kostja maksis hagejale kuni töölepingu lõppemiseni töölepingus kokkulepitud töötasu.
1.aprillist 2009 korraldas kostja müügivõrgu ümber ja kehtestas sellest tingituna müügitöötajatele uue kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi. Uue kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemiga kehtestatud nõuete kohaselt oli müügiesindaja ametikohale vastava põhipalga saamise õigus tagasiulatuvalt 1. aprillist 2009 nendel müügitöötajatel, kes 1) kvalifitseerusid 30. septembriks 2009 müügiesindaja ametikohale ehk täitsid selleks seatud tulemuskriteeriumid nii varakindlustuse kui ka P2S toodete vahendamise osas ja 2) läbisid kvalifikatsioonieksamid. Müügieesmärkide kehtestamine on ettevõtte enda otsustada. Müügitöötajate juhtimine on võimalik vaid läbi müügieesmärkide seadmise. Müügieesmärkide kehtestamine on möödapääsmatu, et ettevõte saaks olla konkurentsivõimeline. Kostja kui tööandja kehtestatud uue süsteemi üheks eesmärgiks oli pakkuda kliendile terviklahendusena parima kvaliteediga kindlustusteenust ja pensioni. Teisisõnu, kostja otsustas täiustada klientidele pakutavat teenuste paketti, kaasates sellesse ka kohustusliku pensionikindlustuse (pensioni 2. sammas ehk P2S). Uue jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi alusel viidi läbi müügitöötajate kompetentsi ja klienditeeninduse kvaliteedi tõstmine, mis pidi päädima sellega, et iga müügitöötaja on võimeline kliendile pakkuma kõiki ERGO tooteid. On iseenesest mõistetav, et kui tööandja täiustab klientidele pakutavat toodete paketti, on kõik müügitöötajad kohustatud neid tooteid müüma. Selline kohustus tuleneb üheselt müügitöötaja töö iseloomust ja seda kohustust peab müügitöötaja täitma töö iseloomust tuleneva hoolsusega. Hageja asus küll 1. aprillist 2009 kehtima hakanud uue kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi järgi kvalifitseeruma müügiesindaja ametikohale, läbides vajalikud koolitused ja sooritades ka eksamid, kuid et ta kvalifitseerumiseks vajalikke tulemuskriteeriume (müügieesmärke P2S toodete vahendamise osas) ei täitnud, ei kohaldatud tema suhtes ka uusi töötasustamise aluseid. Hageja poolt olid täies ulatuses täitmata nii 2009. aasta 2. kvartali kui 3. kvartali müügieesmärgid pensionitoodete osas. Hageja ei suutnud vaatamata korduvatele hoiatustele täita kehtestatud müügieesmärke - vahendada vähemalt kolme P2S lepingut kuus (keskmiselt). Mittekvalifitseerumise tõttu ei olnud kostja kohustatud maksma hagejale ka 4500 krooni suurust põhipalka, mistõttu kostja peab hageja nõuet põhipalga osas ajavahemiku
1.aprillist 2009 kuni 30. novembrini 2009 eest alusetuks. Hagejale maksti töölepingujärgset tasu, mida kostja maksis sarnase töö eest ka teistele müügiesindajatele, kellega tal oli töölepinguline suhe, kuid kes polnud uue süsteemi järgi kvalifitseerunud. Viimased eksamid müügitöötajate kvalifitseerumiseks olid 2009. aasta septembris. Et hageja polnud selleks hetkeks üht osa tulemuskriteeriumitest – P2S müügieesmärke täitnud, teda eksamitele ei lubatud. Ajavahemikus november 2008 kuni september 2009 sõlmis hageja vaid ühe pensionifondi lepingu nõutava igakuise kolme lepingu asemel, jättes seega täitmata ka 2009. aasta II kvartali müügieesmärgid. 22. septembril 2009 tegi kostja hagejale hoiatuse kvalifikatsiooninõuete mittetäitmisega seoses. Et müügieesmärkide saavutamine on kostja kui kindlustusettevõtte jaoks väga oluline ja kindlustuslepingute plaanipärane sõlmimine on müügiesindaja põhiliseks tööülesandeks, oli hageja poolt müügieesmärkide mittesaavutamine käsitletav töökohustuste hooletu täitmisena. Hoiatuses palus kostja hagejal täita kvalifitseerumiseks seatud eelkriteeriumid (müügieesmärgid) hiljemalt 30. oktoobriks 2009. Hoiatuses märgiti, et septembri lõpuks mittetäidetud müügieesmärkide tõttu ei kohaldu hagejale töötasu ümberarvestus tagasiulatuvalt 1. aprillist 2009, vaid et uus palgasüsteem kohaldub hageja suhtes peale kvalifikatsiooni saamist. Hagejale vastu tulles võimaldas kostja hagejal sooritada kvalifitseerumise eksamid 15. oktoobril 2009. Hageja sooritas küll eksamid,
kuid et kvalifitseerumise tulemuskriteeriumid – pensionitoodete müügieesmärgid olid ka selleks ajaks siiski täitmata, ei olnud hageja kostja kehtestatud nõuete kohaselt müügiesindaja ametikohale kvalifitseerunud. Sellest teavitas ERGO Kindlustuse ASi koolitusjuht Kadi Nukki hagejat ka 21. oktoobril 2009 saadetud e-kirjas. Et hageja ei täitnud müügieesmärke ega täitnud sellega seoses kvalifitseerumiseks vajalikke tingimusi ka 22. septembril 2009 tehtud hoiatuses antud täiendavaks tähtajaks 31. oktoobriks 2009, tegi kostja hagejale uue hoiatuse 19. novembril 2009. 2009. aasta 3. kvartali tulemuste alusel olid hagejal järjekordselt täitmata tööeesmärgid pensionifondide lepingute müügis – nõutavast 35 lepingust ei olnud hageja sõlminud ühtegi. Vaid kolme P2S lepingu vahendamise nõue ühes kuus ei ole üleliia suur kohustus müügitöötaja jaoks, mida ei saaks täita. Hageja ei teatanud kostjale viimase poolt uue jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi kehtestamisest teavitamisel, et ta soovib töölepingu lõpetada kehtivuse kaotanud töölepingu seaduse § 82 alusel. Hageja jätkas töötamist kostja juures, järelikult aktsepteeris ta kostja tehtavaid töö ümberkorraldusi, sellest tingitud uut kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi ning soovis uue süsteemi nõuete kohaselt kvalifitseeruda. KOHTUISTUNG (tl 76-82)
27.oktoobril 2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja kostja vastuväidete juurde. Hageja selgitas, et ERGO Kindlustuse AS ei loonud viimasel aastal töötajasõbralikku õhkkonda. Kostja poolt ei ole toodud ühtegi põhjendust, miks on hageja saadetud avaldused jäänud sisulise kui ka reaalse vastuseta. See on autoritaarne juhtimine, kus oled kohustatud täitma kõiki nõudeid, omamata võimalust vastu vaielda või mitte täita. Hagejal puudus kindlustusvõtjate pagas, kellega saaks II samba lepinguid sõlmida. Hageja viimasele avaldusele töötada Haapsalu büroos, vastati samuti eitavalt. Hageja arvates on tal õigus saada 4500 krooni kuus moraalse hüvitusena räigelt lõpetatud töölepingu eest, arvestades, et tema 10 aastat töötatud aega ERGO Kindlustuse AS-s ei väärtustata üldse. See oleks mingigi kompensatsioon tehtud ülekohtu eest. Kostja esindaja selgitas, et hageja ei ole vaidlustanud, et 1. aprillist 2009 muutis ERGO Kindlustuse AS töökorraldust. Hageja jättis kasutamata tööandja poolt viidatud võimaluse lõpetada tööleping, andes märku ümberkorralduse aktsepteerimisest, ja et soovib uuele süsteemile nõuetekohaselt kandideerida. Hageja ise ka kinnitab, et P2S müügieesmärki ta ei täitunud. Tulemuskriteeriumid koosnesid hagejale teadaolevatest normidest, hageja nõudeid ei täitnud ja vaatamata sellele, et hageja lubati eksamile, hageja ei kvalifitseerunud. Hageja ei suutnud uue süsteemiga kohaneda, ei vastanud tööandja nägemusele müügitöötajast ja seetõttu tegi tööandja algatuse töölepingu lõpetamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 1. märtsi 2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/6333-2009 rahuldati avaldaja Vello Kartuse avaldus ERGO Kindlustuse ASi vastu saamata jäänud põhipalga maksmiseks osaliselt. Töövaidluskomisjon mõistis ERGO Kindlustuse AS-lt välja Vello Kartuse kasuks maksmata töötasu 2009. a juuli kuni november 22 500 krooni. Muus osas otsustas töövaidluskomisjon jätta Vello Kartuse avalduse rahuldamata. ERGO Kindlustuse AS on Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVLS) § 24 lg 4 alusel esitanud kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kohus selgitab, et sellisel juhul on hagejaks töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik – Vello Kartus – ja kostjaks kohtule taotluse esitanud pool – ERGO Kindlustuse AS. Kohus selgitab ka seda, et ITVLS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist,
kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga ning kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kuna Vello Kartus ei ole ITVLS-s sätestatud tähtaja ühe kuu jooksul pöördunud maakohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks, on Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni
1.märtsi 2010 otsus jõustunud Vello Kartuse nõuete rahuldamata jätmise osas ja kohus saab läbi vaadata pooltevahelise töövaidluse üksnes ERGO Kindlustuse ASi esitatud taotluse piirides. Nimetatud põhjusel ja arvestades, et teistes võimalikes nõuetes, peale 29. detsembril 2009 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse, ei ole Vello Kartus töövaidlusi lahendavate organite poole pöördunud, puudub kohtul õiguslik alus anda hinnanguid ja teha järeldusi Vello Kartuse nendest väidetest, mis ei ole seotud tema põhipalga 4500 krooni nõudega alates
1.juulist kuni 30. novembrini 2009. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 kohaselt menetletakse asja lähtudes üksnes esitatud nõudest.
3.18. veebruari 2000 töölepinguga (töövaidlusasja nr 9.2-2/6333-2009 toimik lk 6-10) on tõendatud, et ERGO Kindlustuse AS ja Vello Kartuse vahel oli sõlmitud määramata ajaks tööleping alates 18. veebruarist 2000 töötamiseks müügikonsultandi ametikohal (p 2.1), tööaja kestusega 20 tundi nädalas (p 3.1) ja põhipalgaga, mis on osalise 0,5 tööajaga töötamise korral pool Eesti Vabariigi miinimumpalgast (p 5.4). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
1.aprillist 2009 muutis kostja oma jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsioonija töötasusüsteemi (31. märtsi 2009 käskkiri nr Em 18, tl 62-71) ja kehtestas müügivaldkonna töötajate kvalifikatsiooni- ja töötasu põhimõtted (31. märtsi 2009 käskkiri nr Em 21, tl 72-73). Hageja soovis kvalifitseeruda müügiesindaja ametikohale. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja oli õigustatud saama 1. aprillist 2009 kehtima hakanud kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemiga kehtestatud müügiesindaja ametikohale vastavat põhitasu 4500 krooni kuus.
4.Jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi kohaselt tuli müügiesindaja ametikohale kvalifitseerumiseks läbida hiljemalt 2009. aasta septembriks kvalifikatsioonieksamid, millele registreerumise eeltingimuseks oli kvalifikatsioonitasemele vastavate tulemuskriteeriumite (müügieesmärkide) täitmine nii varakindlustuse (non-life) kui ka kohustusliku pensionikindlustuse (P2S) osas, sealhulgas kolme pensionifondi lepingu sõlmimine kuus. Hageja ei ole vaidlustanud, et ta ei täitnud jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemiga kehtestatud, müügiesindaja ametikohale kvalifitseerumiseks vajalikke nõudeid kohustusliku pensionifondide (P2S) vahendamise osas. Töövaidluskomisjonile esitatud 7. juuli 2009 käskkirjaga nr Em 37 Müügivaldkonna töötajate kvalifikatsiooni ja töötasu täiendavate põhimõtete kehtestamine (TVK toimik lk 107) kehtestati müügitöötajatele makstav lisatasu (superprovisjoni) suurus elukindlustuse toodete, teenuste ja pensionilahenduste müügitulemuste täitmise eest. Kostja on selgitanud, et käskkiri kehtestati Jaemüügi- ja klienditeeninduse personali kvalifikatsiooni- ja töötasusüsteemi juhendist lähtudes ja käskkirja eesmärgiks ei olnud põhitasu suuruse kehtestamine. Kvalifitseerumiseks valitud ametikohale vastavate põhitasude suurused kehtestati 31. märtsi 2009 käskkirjaga nr Em 21. Kuna hageja ei kvalifitseerunud nõuetekohaselt müügisesindaja ametikohale, ei olnud tal ka õigust uue töötasusüsteemi kohaselt põhitasule 4500 krooni kuus tagasiulatuvalt alates
1.aprillist 2009. Hageja väide, et tal puudus enne pensionitoodete eksami sooritamist pensionitoodete lepingute müügi õigus, ei ole põhjendatud. Hageja on ise väitnud, et müüs lepinguid 2002 ja ühe lepingu märtsis 2009. Tunnistaja T.L. ütlustest (tl 80-81), kes on kostja müügiosakonna juhataja, nähtub, et P2S lepingute müümine ei olnud piiratud, 2002. aastast tekkis see kohustuslikult. Seoses töö ümberkorraldamisega tagas kostja hagejale tööalaste oskuste ja
teadmiste arendamiseks vajaliku koolituse. Aastal 2009 toimus Seminar+ koolitus ja regulaarselt toimusid piirkondades P2S koolitused. Asjaolu, et pensionifondi lepingute müümine oli töötajatele kohustuslik ja sellele seatud müügieesmärgi täitmisega oli probleeme, nähtub ka tunnistaja L.N. ütlustest. Põhjendatud ei ole ka hageja väide selle kohta, et töölepingu kohaselt ei olnud tal P2S (pensionifondi leping) müümise kohustust. Hageja oli kostjaga sõlminud töölepingu müügitöötaja ülesannete täitmiseks ja tööleping ei seadnud piire kohustusele täita müügitöötaja töö iseloomust tulenevaid tööülesandeid ja saavutada kostja kui tööandja kehtestatud müügieesmärke. Ka hageja töölepingu lisaks olevas ametijuhendis on müügiesindaja ameti põhieesmärgina fikseeritud kindlustusteenuste paketi pakkumine. Ametijuhendi punkti 8.9 kohaselt peab hageja tagama juhatuse otsuste, peadirektori käskkirjade, korralduste täitmise.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib kohus jätta ka kulud täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse eripäraga, et töövaidluskomisjonis läbi vaadatud sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtus esitas taotluse kostja, kostjat esindas menetluses tema enda töötaja, peab õiglaseks ja mõistlikuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.