Tsiviilasja number
2-10-26067
Kohus
Harju Maakohus
Kentmanni kohtumaja kohtunik
Epp Haabsaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasi
HShagi AS E vastu dividendi ja viivise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 42 675.- krooni. Hageja: HS, isikukood XXX Kaunis XXX XXX Hageja esindaja: Jaanus T , vandeadvokaat Advokaadibüroo Tehver & Partnerid Kreutzwaldi 12, 10124 Tallinn Tel 6 830 390, faks 6 830 391 E-post [email protected] Kostja: AS E, äriregistri kood XXX XXX XXX Kostja esindaja: Vandeadvokaat Aivar P Advokaat Kairi T Advokaadibüroo Aivar Pilv Vabaduse väljak 10 10146 TALLINN Tel: 6 191 630; faks: 6 404 653 e-post: [email protected] [email protected]
Edasikaebamise kord
Hagiavaldus rahuldada. Mõista AS-ilt E hageja HS kasuks välja põhivõlg summas 42 675 krooni, viivis 01.06.2010.a seisuga summas 2422,54 krooni ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhikohustuse summast alates 02.06.2010.a kuni põhikohustuse täitmiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtaegadega.
Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja aktsionär, kellele kuulub 1707 AS-i E aktsiat. Vastavalt AS E 12.05.2009.a aktsionäride korralise üldkoosoleku otsusele kuulub aktsionäridele 2008.a majandusaasta kasumi jaotamise korras dividendidena väljamaksmisele 25 krooni aktsia kohta. Sama üldkoosoleku otsusega määrati kindlaks, et dividendid tuleb välja maksta 15. septembriks 2009.a. Kuni käesoleva hetkeni ei ole HSle ülalnimetatud dividende, kokku summas 42 675 krooni, välja makstud. Menetluse käigus asus hageja seisukohale, et dividendide väljamaksmise otsuse alusel tekib äriühingul aktsionäridega selline võlasuhe, mida saab muuta üksnes mõlemapoolse tahteavaldusega. Seega pidanuks kostja hageja nõusolekut TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtu kaudu hagema. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja mõista AS-ilt E HS kasuks välja põhivõlg summas 42 675 krooni, viivis 01.06.2010.a seisuga summas 2422,54 krooni ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhikohustuse summast alates hagi esitamisest (02.06.2010.a) kuni põhikohustuse täitmiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning selgitas, et AS-i E nõukogu 08. septembril 2009.a toimunud koosolekul otsustati dividendide väljamaksmine peatada, kuna äriühingu majanduslik olukord oli halvenenud. Kostja hinnangul oleks dividendide väljamaksmine ohustanud oluliselt äriühingu maksevõimet. Äriühingu käive oli 2009. a esimese 9 kuuga oluliselt langenud ning äriühingul puudusid vabad vahendid, millest dividende välja maksta. Muuhulgas olid Ei majandusraskused tingitud kohustusest maksta hüvitist seoses juhatuse liikme AS surmaga. Nimelt suri 10. juulil 2009.a ootamatult AS E juhatuse liige AS, kellega sõlmitud lepingust tulenevalt tekkis AS-il E kohustus tasuda tema pärijale, s.o hagejale lepingu lõppemise eest hüvitist summas 186 000 krooni. AS E nõukogu 08. septembri 2009.a otsus kiideti heaks 05. mai 2010.a aktsionäride üldkoosoleku otsusega. Nimetatud otsused ei ole tühised ning neid ei ole vaidlustatud. Kostja arvates ei teki dividendide väljamaksmise otsuse alusel aktsionäridega sellist võlasuhet, mida saaks muuta üksnes mõlemapoolse tahteavaldusega. Kostja hinnangul oleks täiesti ebamõistlik olukord, kus aktsiaseltsil
tuleb dividendide väljamaksmise otsuse muutmise vajaduse tekkimisel igakordselt eraldi hageda aktsionäride nõusolekut kohtu kaudu. Selline lahendus oleks äriühingule äärmiselt ajamahukas ning kindlasti ka põhjendamatult kulukas (eriti juhul, kui see hõlmaks suure hulga aktsionäride nõusolekuid). Tulenevalt sellest, et dividendide väljamaksmise peatamine on üldreeglina seotud ikkagi otseselt äriühingu majandusliku olukorra halvenemisega, võiks kohtumenetluse algatamine panna äriühingu majanduslikult veelgi raskemasse olukorda. Lähtuvalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda. 20.09.2010. a kohtuistungil tegi kohus lähtuvalt poolte seisukohtadest protokollilise määruse, määrates asjas kirjaliku menetluse. 18.10.2010. a vaidlustas hageja aktsionäride 05. mai 2010.a üldkoosoleku otsuse protokolli ehtsuse ning palus jätta nimetatud tõendiga TsMS § 277 lg 1 kohaselt arvestamata. Kohtu seisukohad Järelduvalt poolte seisukohtadest puudub vaidlus dividendide määramise või põhivõla suuruse osas. Seega analüüsib kohus esmalt dividendide väljamaksmise peatamise õigustatust ning põhjendatust. ÄS § 277 lg 2 kohaselt nähakse dividendi maksmise kord ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. ÄS § 279 lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus aktsiate omanike mitmepoolne tehing, kusjuures tsiviilkolleegium on nentinud, et tekkinud võlasuhet üldjuhul ühepoolselt muuta ei saa. Tsiviilkolleegiumi selgituste järgi ei oma üldkoosoleku otsus, millega dividendide väljamaksmist muudetakse tähendust (toimet), kui aktsionär otsusega ei nõustunud. Kolleegium pidas vajalikuks täiendavalt märkida, et võlasuhte ühepoolse muutmise keelust võivad osapoolte huvide tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt olla lubatavad ka teatud erandid. Näiteks juhul, kui aktsiaselts on jätnud dividendi maksmise korra määramata ja aktsionäri esitatavat nõuet dividend korraga välja maksta võib käsitada hea usu põhimõtte vastaselt äriühingu majanduslike huvide kahjustamisena, võib tagantjärele dividendi maksmise korra kindlaksmääramine olla siduv ka nõude esitaja suhtes. Samuti võiks dividendi kohta tehtud otsuse muutmise lubatavaks aluseks olla äriühingu majandusliku olukorra ootamatu halvenemine pärast otsuse tegemist (tsiviilasi nr 3-2-1-16-04). Lähtuvalt tsiviilkolleegiumi seisukohtadest on oluline tuvastada, kas dividendide väljamaksmise peatamise otsus võeti vastu hageja nõusolekul. Seejärel, kas peatamise tingis äriühingu majandusliku olukorra ootamatu halvenemine, kusjuures dividendide väljamaksmine võinuks äriühingu maksejõuetust põhjustada ning sellega kõikide aktsionäride huve kahjustada. TsMS § 238 lg 1 kohaselt arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole TsMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt asjas tähtsust, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. TsMS § 238 lg 2
kohaselt, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. AS E aktsionäride 05.05.2010. a üldkoosoleku protokolli kohaselt oli koosolekul esindatud 3975 aktsiatega märgitud häält. Otsus, millega dividendide väljamaksmine peatati (nõukogu vastav otsus kinnitati), võeti väidetavalt vastu 2238 poolthäälega, kusjuures vastuhääled puudusid (toim lk 17-18). Hääletamistulemusi häälte üldarvuga võrreldes teeb kohus järelduse, et protokoll on ekslik. Vaidlusaluse otsuse poolt antud häälte arv on häälte koguarvust 1707 hääle võrra väiksem ning seega ei saanud otsus olla ühehäälne. Häälte vahe langeb kokku hageja häälte arvuga. Samuti järeldub hageja eriarvamusest sõnaselgelt (toim lk 18), et hageja oli vastu dividendide liitmisele eelmiste aastate jaotamata kasumiga. Kohtu hinnangul kajastab protokoll hääletamistulemusi seega vääralt. Tuvastatav on, et hageja peatamisega ei nõustunud. Asjaolu, et protokoll hääletamistulemusi selliselt kajastab, ei tähenda iseenesest dokumendi võltsitust. Tegemist on ehtsa, kuid sisult eksliku dokumendiga. PK kinnitus, mille kohaselt hageja dividendide peatamisele vastu hääletas, on oma olemuselt tunnistaja kirjalikult vormistatud ütlus. Tunnistaja kirjalikke ütlusi saab esitada üksnes erandjuhtudel tunnistaja kirjaliku küsitlemise kaudu ning juhul, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav. Nimetatud asjaolusid antud asjas ei esine. Lisaks eeltoodule on protokolli ilmne ekslikkus ainuüksi protokolli enda põhjal tuvastatav. Kohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 2 ja TsMS § 238 lg 2 alusel PK kinnituse kui tõendiga seega arvestamata. Üldkoosoleku otsuse (nõukogu otsuse) kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine on õiguskaitsevahendid, mille rakendamine on aktsionäri õigus, mitte kohustus. Kohus nendib, et ÄS § 302 lg 1 järgi võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Sellist nõuet ei ole kohtule esitatud ning TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Otsuste tühistuse kohta võtab kohus üksnes põhimõttelise seisukoha. ÄS § 301.1 lg 1 p 1 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine, kui: 1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; 2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud; 4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. ÄS § 301.1 lg 3 alusel võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.
ÄS § 322 lg 7 kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. ÄS § 279 lg 1 eesmärgiks ei ole kaitsta aktsionäre, vaid äriühinguga muus õigussuhtes olevaid kolmandaid isikuid. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendamatu on omistada äriühingu aktsionärile teiste võlausaldajatega samaväärset kaitset olukorras, kus äriseadustikus on ette nähtud konkreetne regulatsioon, millistel alustel ja korras on aktsionäril õigus äriühingu organi otsuseid vaidlustada. Samuti on aktsionäril õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõue esitada. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi juhtorgan, omades õigust tema pädevusse kuuluvaid küsimusi nii arutada kui ka otsustada. Üldkoosoleku otsus, millega dividendide väljamaksmine hageja nõusolekuta peatati, ei ole seega tühine. Küll puudub taolisel otsusel tsiviilkolleegiumi selgituste kohaselt tehingut (dividendide väljamaksmise otsust) muutev toime (tähendus). Käesolevas vaidluses on hageja kasutanud õiguskaitse vahendina kohustuse täitmise nõuet, mis rakendub sõltumata sellest, kas kõnealused otsused on kehtivad või mitte. Mis puutub nõukogu vaidlusalusesse otsusesse, siis otsus on üldkoosoleku poolt heaks kiidetud ning selle vaidlustamine on kehtetuks tunnistamise problemaatika. TsÜS § 67 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kohtu hinnangul kohaldub eeltoodu ka olukorrale, kus aktsionär ei nõustu dividendide väljamaksmise peatamisega. Kohus on eeltoodule ka menetluses tähelepanu juhtinud, kuigi tagajärjetult. Hageja ja kostja vahel on tekkinud võlasuhe, mille ühepoolseks muutmiseks seadus alust ette ei näe. Seega eeldab dividendide väljamakse peatamine hageja nõusolekut (tahteavaldust) või seda asendavat kohtulahendit, mis aga puuduvad. Kostja vastuväide, nagu oleks TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtusse pöördumine ebamõistlikult koormav, on otsitud. Lähtuvalt tahtevabaduse printsiibist on TsÜS § 68 lg 5 mõtteks jätta vaidluse korral kohtusse pöördumisest johtuva asjaajamise koormus isiku kanda, kes tahteavalduse asendamist taotleb. Huvide tasakaalustamine toimub menetluskulude väljamõistmise kaudu, mis hagi rahuldamise korral jäävad kostja kanda. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kõnealuses tsiviilasjas vaidles dividendide väljamaksmisele ainult üks aktsionär vastu. Alljärgnevaga võtab kohus seisukoha, kas dividendide väljamaksmise peatamise tingis äriühingu majandusliku olukorra ootamatu halvenemine. Nähtuvalt kostja nõukogu koosoleku protokollist nr 14 (toim lk 16) otsustati dividendide väljamaksmine kuni majandusolukorra paranemiseni peatada. Ajaliselt oli nõukogu otsuse aluseks 2009. a I poolaasta majandusnäitajad. AS E bilansi kohaselt oli aktsiaseltsi aktiva seisuga 01.01.2009. a 12 148 128.- krooni ning seisuga 30.06.2009. a 12 130 610.- krooni. Omakapital kokku oli seisuga 01.01.2009. a 11 811 477.- krooni ja seisuga 30.06.2009. a 11 759 898.- krooni.
Majandusliku olukorra halvenemine ei ole märgatav. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on isegi suurenenud, olles seisuga 30.06.2009. a 11 119 549.- krooni (toim lk 66 kuni 67). Kohus möönab, et lähtuvalt 2009. a majandusaasta aruandest lõpetas äriühing majandusaasta kahjumiga, kusjuures äriühingu kohustused ületasid likviidseid varasid 1,4 korda (toim lk 25 kuni 49). Vaatamata eeltoodule oli kostjal hinnanguliselt võimalik dividendide väljamaksmine lahendada jõukohaste osamaksete kaudu. Dividendide väljamaksmise peatamine kuni majandusolukorra paranemiseni on umbmäärane ning aktsionäri õigusi ülemäära kitsendav. Seda enam, et dividendide kogusuurus (100 000.- krooni, hagejale langev osa 42 675.- krooni) on võrreldes aktsiaseltsi käibe ning eelmiste aastate jaotamata kasumiga kaduvväike. Nähtuvalt kasumi jaotamise ettepanekust tegi juhatus ettepaneku katta 2009. a kahjum summas 924 898.- krooni eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt (toim lk 44), mille suurus on seisuga 31.12.2009. a 11 741 432.- krooni (toim lk 31). Kahjumi mahaarvamisel on jaotamata kasumi jääk 10 816 534.- krooni, olles märkimisväärne. Ühestki tõendist ei nähtu, et aktsiaseltsi juhatus oleks kaalunud muude abinõude rakendamist ettevõtte kahjumi vähendamiseks ja likviidsuse tõstmiseks. Ebapiisav on peatamise seos juhatuse liikme AS surmast tingitud hüvitisega. Seega jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et dividendide väljamaksmise peatamine ei olnud põhjendatud. Samuti õiguspärane, sest hageja sellekohast tahteavaldust asendav kohtuotsus puudub. Järelikult kuulub dividendide väljamõistmise nõue rahuldamisele ning 42 675 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Täiendavalt kohus märgib, et ebausaldusväärsete tõendite problemaatikat, peale viidatud üldkoosoleku protokolli, menetluses ei esinenud. Seega hindab kohus ülejäänud tõendeid kogumis usaldusväärseks. Järgnevaga võtab kohus seisukoha viivise nõude põhjendatuse osas. Viivis on õiguskaitse vahend, mida saab VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rakendada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Aktsionäride üldkoosoleku otsusega oli dividendi väljamaksmise tähtpäevaks määratud 15.09.2009.a. Seega on kostja perioodil 16.09.2009. a kuni 01.06.2010.a (hagi esitamiseni) viivitanud dividendide väljamaksmisega 259 päeva. Seadusjärgne viivise määr vaidlusalusel võlaperioodil on 8 % aastas ning hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 2422,54 krooni (viivis ühes päevas 93.53 krooni x 259 päeva). Tuginevalt TsMS § 367 on hagejal õigus täiendavalt nõuda viivist alates 02.06.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavaldus kuulub nii põhinõude kui ka viivise osas rahuldamisele. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kostja.
Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud
lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.